Geoloogia !
deformatsioone.
Struktuurgeoloogia käsitleb kivimite paigutust ja lasuvust
Vulkanoloogia uurib vulkaanide ehitust ja vulkaaniliste protsesside
iseloomu ning põhjuseid.
Seismoloogia analüüsib maavärisemiste iseloomu, levikut ja põhjuseid.
Geomorfoloogia uurib maapinnal toimuvaid geoloogilisi protsesse, mis
põhjustavad pinnavormide kujunemist ja muutumist.
Meregeoloogia jälgib kaasaegsete ookeanite, merede ning mandrite
vahelisi vahekordi, uurib ranna ja merepõhja ehitust, arengut, kaaeaegseid
merelisi setteid.
4. Rakenduegeoloogilised distsipliinid.
Maavarade õpetus käsitleb nii metalsete kui ka mittemetalsete maarete
leviku ja esinemise seaduspärasusi.
Hüdrogeoloogia uurib põhjavete teket, omadusi, esinemise tingimusi.
Maakoor koosneb vett sisaldavatest ja vett pidavatest kihtidest.
Eristatakse 1.Pinnavett ookeanid, mered, jõed, järved, sood
2. Põhjavett, mis peitub maapõues
Põhjavee kihte nimetatakse horisontideks või lademeteks.