PÕHJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED
6humassid. Tugev tuulesus, sademete hulk kasvab l22nest itta.
Ilmastiku mandrilisus suureneb Ida-ja L6una suunas.
*Muld ja taimkate:
Muldade l2htekivimiks on valdavalt lubjarikas moreen. Mist6ttu nad on toitainete
rikkad. Sageli 6hulised kivised ja p6uakartlikud(sest sademed kaovad maa alla,
kuna seal on karst). Valdavad r2hkmullad. (Paekivisodi, toitainete rikas).
Liivastel aladel levivad leetmullad(toitainete vaine muld).
Kesk-ja L6unaosas levivad soomullad (liigniisked; gleistumine- k6rgvee t6ttu
tekivad savimineraalid. Mulla horisanti ilmuvad hallid-sinakad gleipesad v6i
horisont).
Looduslikult levisid harjuslavamaa p6hjaosas loometsad, mis on aga inimese poolt
h2vitatud.
Loometsa j22nusk: Jyri Tammik (looduskaitseala)
Looduslikud on mingil m22ral laanemetsad.
P-osas pool-looduslikud aruniidud, mis on v2ga liigirikkad(r2hkmullad).
Keila ymbruses on levinud p66sasmarana(valged, kollased 6ied) loopealne alvar,
mis on loodukaitse all.
Laialt on levinud soometsad, sooniidud
annaabi.ee 
