Hüdraulika erikursuse kontrollküsimused
järgi: dh/dl=i0-Q2/C2A2R(1-C2R/gA A/l)/1-Q2B/gA3. Loodussängi jaoks ei sobi, kuid
korrapärasele küll. Seda võrrandit lihtsustusteta integreerida ei saa, kuid võrrand muutub
lihsamaks, kui tegemist on prismaatilise sängiga, siis sõltub ristlõikepind ainult voolu
sügavusest ja A/l=0. Et CAR=K on vooluhulgamoodul ning Q 2B/gA3=Er, siis same
dh/dl=i0-(Q2/K2 )/1-Fr. Kui vool oleks ühtlane, saaks vooluhulka avaldada normsügavuse h0
vastavate ristlõikeelementide kaudu: Q=C0A0R0i0=K0i0, siis dh/dl=i0 1-(K0/K)2/1-Fr, kus K0
on ühtlase voolu vooluhulgamoodul. 8.Vabapinna võimalikud kujud avasängis: Kui
teadaoleva ristlõikega pärilanguga (i0>0)prismaatilises sängis voolab vooluhulk Q, siis võib
esineda 3 olukorda: 1) Ühtlane vool on rahulik (i0hkr) ning selle vabapind (N-joon)
kulgeb kriitilist sügavust jälgivast K-joonest kõrgemal. 2) Ühtlane vool on käre (i 0>ikr, h0
annaabi.ee 
