Kliimaseadmete ehitus, tööpõhimõte ja kasutamine Kliimaseadmete kontrollimise ja täitmise stend kontrollimise stend Kliimaseade Külmaaine liikumise skeem 6 A 5 A = Madala rõhu piirkond B B = Kõrge rõhu piirkond 1 = Kompressor 4 2 = Kondensatsiooni-
Tallinn 2013 Töö eesmärk: Tutvuda mugavusseadme ehitusega. Töö ülesanne: Selgitada antud seadme otstarve ning ehitus ja tööpõhimõte. Töö kirjeldus: Võimalikud vaadeldavad punktid: 1. Kliimaseadme konditsioneeri ehitus. 2. Kliimaseadme tööpõhimõte. Kliimaseadme tööpõhimõte Külmaringius Külmaringluse eri osad on omavahel ühendatud torudega ja moodustavad suletud süsteemi. Süsteemis ringleb külmaaine, mida pumpab kompressor. Külmaringius jaguneb kaheks pooleks: · Kompressori ja paisuventiili vahelist osa (kollane/punane) nimetatakse kõrgsurvepooleks. · Paisuventiili ja kompressori vahelist osa (sinine) nimetatakse madalsurvepooleks. Külmaaine (gaas) surutakse kompressoris kokku, mistõttu see kuumeneb. Külmaaine surutakse läbi kondensaatori. Kondensaatoris külmaaine jahtub ja kondenseerub, st muutub gaasilisest olekust vedelasse
Robert Boyle (1627-1961), inglise keemik- füüsik, uuris gaaside paisumist tegi kindlaks, et vesi aurustub vaakumis. Esimesed katsed toota külma mehaaniliselt oli just kasutada vee aurustumise (faasimuundumise soojust) jahtumise efekti. Leidsin, et Ibrahim Dincer raamatus, et 1755. aastal Šoti füüsik William Cullen suutis luua piisavalt madala temperatuuri, et toota jääd. Selleks ehitas ta seadme, vaakumpumbaga veeanuma. Aurustis külmaaine aurustub ja seob ümbritsevast keskkonnast soojust. Loomuliku õhuringlusega aurusteid kasutatakse külmkamb- rites ja -ladudes. 2 Ohuringlus põhineb raskusjõul. Aurustis jahtu- nud õhk on külmem ja seega tihedam kui ümbritseva keskkonna õhk. Külm õhk vajub allapoole ja põhjustab jahutatavas ruumis õhuringluse. Aurustiplokk on valmistatud vasktorudest ja alumiiniumlamel- lidest
läbiviimiseks tuleb teha tööd. Nt. Vesi voolab mäest alla , kuid tema tagasi mäkke saamiseks tuleb teha tööd. Võttes aluseks termodünaamika teise printsiibi saab aga iseeneslikult toimuvaid protsesse kasutada ära töö tegemisel. Näiteks vee jõud paneb käima ratta, mis pumpab vett mäkke. Teise printsiibi alusel töötavad ka näiteks õhk-vesi soojuspumbad. Lihtsustatult on seadmete tööpõhimõte selles, et välisosas asuv kompressor surub gaasilise külmaaine kokku, mille tagajärjel see kuumeneb ja soe külmaaine suunatakse soojusvahetisse, kus ta omakorda loovutab soojuse radiaator- või põrandaküttesüsteemile. Antud protsessis ei toimu sooja tootmist, vaid välisõhust võetakse soojus ära ja pumbatakse kompressori abil küttesüsteemi. Näitena saab tuua ka eluslooduse mudeli: Kogu aeg peab lisanduma uut päikeseenergiat, sest fotosünteesist saadud kvaliteetne energia lahkub toiduvõrgust vähehaaval soojusena.
Soojuspump töötab sama põhimõttega[9] nagu igapäevane külmkapp. Ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Soojuspumba tööpõhimõte: 1. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojuspumpa. 2. Keskkonnasoojus hakkab soojendama soojuspumba aurustis külmainet, mis aurustub. 3. Kompressor avaldab survet külmainele, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiremini. 4. Saadud soojusenergia juhitakse torustiku abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi. 5. Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiili abil ja see muutub taas vedelikuks, mis voolab tagasi aurustisse ning ring võib taas alata. Soojuspumba tehniline ja majanduslik efektiivsus sõltub paljuski soojusallikast. Ideaalne soojusallikas omab kõrget ja stabiilset temperatuuri kogu kütteperioodi vältel, on kergesti kättesaadav, ei ole korrosiooni tekitava toimega ega saastunud ning omab soodsaid termodünaamilisi omadusi. Samuti tuleks arvestada, et soojusallika kasutusele võtmine ja
Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp - ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa. Keskkonnasoojus soojendab soojuspumba aurustis külmaainet, mis aurustub. Kompressor surub külmaainet, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiresti. Saadud soojusenergia juhitakse ventiili abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi. Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiili abil ja see muutub taas vedelikuks, mis voolab tagasi aurustisse Soojuspumba töö põhimõte Soojuspumba tehniline ja majanduslik efektiivsus sõltub paljuski soojusallika omadustest. Ideaalne soojusallikas omab kõrget ja stabiilset temperatuuri kogu kütteperioodi vältel, on kergesti kättesaadav, ei ole korrosiooni tekitava toimega ega saastunud, omab soodsaid termodünaamilisi omadusi. Samuti tuleks arvestada,
sulatusveest tekkiv jäämass lõhub katust, lumetõkkeid ja vihmaveerenne (jäämass võib kevadeks kaaluda kuni 1 tonn). Õhk-vesisoojuspumba tööpõhimõtte aluseks on termodünaamika II seadus, mis määrab ära iseeneslike protsesside suuna ning ütleb, et soojus ei saa minna iseenesest külmemalt kehalt soojemale. Küll aga saab soojust pumbata. Lihtsustatult seisneb seadme tööpõhimõte selles, et välisosas asuv kompressor surub gaasilise külmaaine kokku, mille tagajärjel see kuumeneb: soe külmaaine suunatakse soojusvahetisse, kus ta omakorda loovutab soojuse radiaator- või põrandküttesüsteemile. Selles protsessis ei toimu sooja tootmist, vaid välisõhust võetakse soojus ära ja pumbatakse see kompressori abil küttesüsteemi. Võrdluseks võib tuua veepumba tööpõhimõtte. Kui vesi kõrgemalt madalamale voolab ise, siis alt üles on vaja teda pumbata. Sellisel juhul on pump lihtsalt transpordivahend. Täpselt
1. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa. 2. Keskkonnasoojus soojendab soojuspumba aurustis külmaainet, mis aurustub. 3. Kompressor surub külmaainet, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiresti. 4. Saadud soojusenergia juhitakse ventiili abil kütte ja sooja tarbevee süsteemi. 5. Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiili abil ja see muutub taas vedelikuks, mis voolab tagasi aurustisse. Soojuspumba töö põhimõte Soojuspumba tehniline ja majanduslik efektiivsus sõltub paljuski soojusallika omadustest. Ideaalne soojusallikas omab kõrget ja stabiilset temperatuuri kogu kütteperioodi vältel, on kergesti kättesaadav, ei ole korrosiooni tekitava toimega ega saastunud, omab soodsaid termodünaamilisi omadusi
vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp - ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. · Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa. · Keskkonnasoojus soojendab soojuspumba aurustis külmaainet, mis aurustub. · Kompressor surub külmaainet, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiresti. · Saadud soojusenergia juhitakse ventiili abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi. · Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiili abil ja see muutub taas vedelikuks, mis voolab tagasi aurustisse 4 2. Soojuspumba töö põhimõte Soojuspumba tehniline ja majanduslik efektiivsus sõltub paljuski soojusallika omadustest. Ideaalne soojusallikas omab kõrget ja stabiilset temperatuuri kogu kütteperioodi vältel, on
4. Näitude paneel (võib olla nii digitaalne kui ka dioodlampidega) 5. Horisontaalne õhusuunaja (üles/alla) 6. Vertikaalne õhusuunaja (paremale/vasakule) 7. Õhuionisaator (lisatarvik) 8. Söefilter (lisatarvik) 9. Elektrostaatiline või plasmafilter (lisatarvik) 10.Mehaaniline pestav tolmufilter 11. Kaugjuhtimispult 12.Õhuvõturest 13.Kondensaadi (vesi, mis jahutamisel siseseadmes tekib) ärajuhtimise toru 14.Külmaaine torud ning sise- ja välisseadme vaheline kaabel 15.Õhu väljapuhke võre Joonis 5.3.2 5. KOKKUVÕTE Referaadis saab ülevaate LonWorksi protokollidest ja HVAC osadest. LonWorks on üks huvitav automaatika seade mis pole küll tänapäeval niiväga palju levinud kuid kasutatakse ikkagi. Hoone siseõhu kvaliteedi paremaks muutmiseks kasutatakse tänapäeval väga laialdaselt HVAC, millel on vägapalju erinevaid lahendusi ja süsteeme ning seda
Soojuspump töötab sama põhimõttega[Lisa 1; Pilt 10] nagu igapäevane külmkapp. Ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Soojuspumba tööpõhimõte: 1. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojuspumpa. 2. Keskkonnasoojus hakkab soojendama soojuspumba aurustis külmainet, mis aurustub. 3. Kompressor avaldab survet külmainele, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiremini. 4. Saadud soojusenergia juhitakse torustiku abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi. 5. Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiili abil ja see muutub taas vedelikuks, mis voolab tagasi aurustisse ning ring võib taas alata. Soojuspumba tehniline ja majanduslik efektiivsus sõltub paljuski soojusallikast. Ideaalne soojusallikas omab kõrget ja stabiilset temperatuuri kogu kütteperioodi vältel, on kergesti kättesaadav, ei ole korrosiooni tekitava toimega ega saastunud ning omab soodsaid termodünaamilisi omadusi. Samuti tuleks arvestada, et soojusallika kasutuselevõtmine ja
* väldi mootori liigset tühikäiku * hoia auto tehniliselt korras * ära ületa lubatud sõidukiirust * kasuta sobivamat liikumisteed ja katalüüsmuunduriga autosid Mõju kohalikule looduskeskkonnale avaldub pinnase hapendumises. Selle tõttu väheneb toitainetesisaldus mullas ja taimede toitaineringlus halveneb. Tagajärjeks on mitmesugused taimestiku kahjustused. Mõju atmosfäärile ilmneb nn kasvuhooneefektis. Atmosfääri paiskuvate nn kasvuhoonegaaside (süsihappegaas, metaan, külmaaine) hulk on kasvanud ja seda peetakse püsivate ilmastikumuutuste põhjustajaks. Liikluses tekib põhiliselt süsihappegaas (moodustab tubli viiendiku atmosfääri paiskuva süsihappegaasi üldkogusest), mille hulk sõltub kütuse hulgast ja kvaliteedist. Vingugaasi ( CO) ja teiste kahjulike ühendite sisaldus heitgaasis on normitud keskkonnaministri määrusega. LS kehtestab liikluskorra teatavasti teel. LS keelab ilma maaomaniku loata sõita teelt välja (metsa alla telkima jms)
annaabi.ee 
