. Pärakväljuvad tahked toidujäägid. ). Jämesool seedimist enam ei toimu ja toidujäägid muutuvad tahkemaks, imendub vesi See See Seedenä Seede En dek dita äre nõre sü ulgl v üm a toita osa ine SUU Süsi Süljenää Sülg A vesi rmed mü kud laa s MA Valg Maonäär Maom Pe GU ud med ahl psi in PEE Ras Kõhunää Sapp, lip NSO vad, re, soole aa OL valg maksanä nõre, s ud, äre,soole Kõhun süsi nääre äärme vesi nõre kud Peensooltoidu lõplik seedimine. . Söögitorutoidupala juhtimine makku lihaste kokkutõmmete abil. Magutoidu mahuti, hakkavad seedima valgud, toit segatakse maonõrega, temperatuur ühtlustub, hävitatakse. Igas elavas rakus leiduvad bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust
hingamise intensiivsust. *vererõhk-kui liiga kõrge siis pidurdatakse südame löögisagedust, et vältida ringelundkonna kahjustumist Taimsed toidud sisaldavad tärklist, tselluloosi. Liha sisaldab gülkogeeni. Need ained on glükoosi polümeerid. Seedimise käigus lagundatakse tärklis ja glükogeen glükoosiks. Tselluloosi ei suuda seedida, need vajalikud soolte talitluseks. Veresuhkru hulga reguleerimine negatiivse tagasisside meetodil KÕRGE Keskne roll on kõhunäärmel. Kui vere glükoosisisaldus muutub liiga suureks, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. See hormoon jõuab vereringe kaudu igale poole kehasse. Insuliin aktiveerib transpordivalgud,võimaldades glükoosil rakku siseneda. Insuliin aktiveerib ka ensüüme, mis muudavad raku glükoosi glükogeeniks või suurendavad valkude ja rasvade sünteesi. Vere glükoosisisaldus väheneb ja tasakaaluseisund taastub. MADAL Kui glükoosi hulk veres muutub liiga väikeseks algab glükagooni süntees
KÕRVALKILPNÄÄRE ehk PARATÜREOID NÄÄRE! 2-8, paiknevad kilpnäärme tagumisel küljel nende kõrvaldamisel tekivad krambid ja saabub surm. Hormooniks PARATHORMOON. See hormoon kindlustab Ca taseme veres mobiliseerides seda luukoest. Hüpofunkt. põhjustab tetaaniat ehk krampe Hüperfunkt. põhjustab häireid seedetraktis ( kõhulahtisus, oksendamine ) KÕHUNÄÄRE ehk PANKREAS. Pankreas produtseerib lisaks seedenõrele ka glükagooni ja insuliini. Suur osa kõhun. Toodab seedenõret. Näärmes paiknevad endokriinse aktiivsusega rakud e. LANGERHANSI saarekesed . - Alfa rakud produtseerivad veresuhkru hulka tõstvat glükagooni. - Beeta rakud produtseerivad insuliini. Mõlemad hormoonid on valgulise ehitusega. Insuliini vaegusel tekib diabeet ehk suhkrutõbi. Veresuhkru sisaldus tõuseb mitmekordseks glükosuuria. - Suur janu, suureneb diurees ( 6-10 liitrit ööpäevas )
annaabi.ee 
