Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Elektriseadised ja mugavussüsteemid Käiviti Juhendaja: Tanel Plovits Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Ehitus lk 4 Tööpõhimõte lk 5 Käivitite rikked lk 6 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Käivitussüsteemi ülesanne on mootor igasuguse ilmaga kiiresti käivitada. Käiviti abil
2) Diiselmootori käivitumiseks peab temperatuur silindris ületama diiselkütuse isesüttimistemperatuuri. 3) Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemega. Bensiini aurustamiseks aga vajatakse soojust. 4) Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootoritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritsediislitel 100 1/min. 5) Käivitite võimsused on 0,3.....10KW. Käiviti ehitus : - Ankur ja ankurmähis (ankrut kujutatakse joonisel M ) - Harjad ( kommutaatoril libisevate harjade kaudu juhitakse vool ankurmähisesse. Ühe harja kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise kaudu mähisest maandusesse) - Vabakäigusidru hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootorilt hoorattale - Ankru paneb pöörlema ergutumähis ( ergutusmähises tekkiv magnetväli) (tingmärk nagu takistil ainult roheline)
aurustumiseks aga vajatakse soojust. · Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritediislitel 100 1/min. Käiviti osad ja ehitus Ankur, ankurvõlli lintkeere, hammasratas, harjad, ergutusmähis, kollektor, peavooluklemmid, klemmipoldid, kontaktketas, tagastusvedru, hoidemähis, kere, tõmberelee, lülitushark, vabakäigusidur, tõmbemähis. · Ankru paneb pöörlema käiviti keres asuvatues mähistes tekkiv magnetväli · Tõmberelee viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid. Käiviti tööpõhimõte 1. Tõmbemähise vool kulgeb läbi ankru ja ergutusmähise, käiviti hakkab aeglaselt pöörlema, tõmberelee peavooluklemmidon veel avatud. 2. Hambad hambumises Pinge tõmbemähise otstel on võrdne ja vool mähist ei läbi. Vool kulgeb läbi hoidemähise ja hoiab lülitusharki paigal.
Kardaanülekanne võimaldab kanda pöördemomenti tagasillale muutuva nurga all. Selle ehitus on järgmine: 1. Käigukasti karteri pikendus 2. Kardaaniristliigend 3. Kardaanivõll 4. Kardaaniristliigend 5. Rulllaager 6. Lukustusrõngas 7. Määrdenippel 8. Kardaanliigendi hark 9. Elastne muhv 10. Esimene kardaanvõll 11. Vahetugilaager 12. Tagumine kardaanivõll Käiviti Rikke omadused: 1. Käivitusvoolu mõõtmine Käivitusvoolu mõõtmisega saab hinnata mootori kompressiooni. Mida kõrgem on kompressioon seda raskem on vedu seda kõrgem on voolutugevus. Käivitusvoolu erinemine lubatust viitab alltoodud riketele. a. Vool on liiga väike: Harjad kulunud või halb ühendus. b. Pingelang ühendusjuhtmetes (kehva kontakt) c. Käivitis liiga suur takistus. c. Kui liiga suur vool on siis on lühis käivitis ci
Kui vajutame nupule käik ( S 2 ) sulgub ahel järgmiselt: N neutraal, käiviti mähis K (algus ja lõpp on tähistatud tähtedega A1 ja A2 ) , käigunuppu S 2 normaalselt avatud kontakt, seisunuppu S1 normaalselt suletud kontakt ja faas L3 . Vooluring sulgub, üle peakontaktide K hakkab mootor pöörlema. Samaaegselt sulgub ka blokeerkontakt K, mis sundib käigunupu vooluringi (vaata joonist). Nüüd võime käigunupu S 2 vabastada, kuna ahel on suletud järgmiselt: N neutraal, käiviti mähis K, magnetkäiviti normaalselt avatud kontakt K (mis on nüüd suletud), seisunuppu S1 normaalselt suletud kontakt ja faas L3 . Mootori seiskamiseks vajutame nupule seis S1 , siis katkeb magnetkäiviti mähise vooluring ja käiviti peakontaktidega K lülitatakse mootor elektrivõrgust välja. 2 Mootori käivitusskeem kontaktorkäivitiga (magnetkävitiga) termorelee kasutamisega. L1 L2 L3
teda läbiva voolu järgi. Juhtme välisläbimõõt mm 3,2 3,6 4,3 4,6 5,7 6,7 Südamiku ristlõige mm² 1,0 1,5 2,5 4,0 6,0 10 Lubatav vool A 3 6 15 20 25 35 Generaatoriahelas kasutatakse enamasti 6- või 10-mm² ristlõikega juhtmeid. Esilaternate ja valgustuse lülitite vahele ühendatakse 2,5-mm² ning mõõteriistade ja signaalseadmete ahelatesse 1,5-mm² südamikuga juhtmed. Käiviti juhe valitakse sõltuvalt pikkusest ja tarbitavast voolust. Kui vool on 100 A, ei tohi pingelang juhtmes ületada 0,15 V. Käiviti ühendamiseks kasutatakse juhtmeid, mille südamiku ristlõige on 35, 43, 70 või 95 mm².
.. p/min · hõõgküünaldega otsepritsediislitel 60... 140 p/min · jaotatud põlemiskambritega ilma hõõgküünaldeta diislitel 100...200 p/min · jaotatud põlemiskambritega hõõgküünaldega diislitel 60... 100 p/min. Käivitite ehitus ja töötamine 1. Ehitus Käivitid on ette nähtud väntvõlli pöörlema panemiseks mootori käivitamisel. Käivitite liigitamine toimub lülitus- ning ajammehhanismi järgi: 1. Vahetu juhtimisega käiviti 2.Distantsjuhtimisega käiviti Käivitina kasutatakse peavoolu-(otsevoolu) elektrimootorit, s.o mootorit, mille ergutusmähis on ühendatud jadamisi ankrumähisega. Sellisel mootoril on voolutugevus võrdne mõlemates mähistes. Käiviti koosneb kolmest osast: · elektrimootor, millele võib olla lisatud ka pöörlemissagedust vähendav ja pöördemomenti suurendav ülekanne. · Sidurmehhanism · Lülitusmehhanism, millele on mõnikord lisatud veel juhtrelee.
3. Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille voolutugevus ja suund ajas perioodiliselt muutuvad. Krichoffi esimene seadus Vooluahela punkt, kus ühendatakse mitu juhet nimetatakse hargnemis punktiks. Krichoffi esimene seadus vooludest hargnemis punktidest. Hargnemis punkti saabuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Elektriskeemid 1 süütepooli primaarmähis 4 süütepooli sekundaarmähis 15 toide süüteluku kaudu 15a toide käiviti solenoidilt (lülitub käivitamise ajal) 50 käiviti rakendamine 30 pidev toide akult, aku pluss 31 kereühendus, aku miinus 49 suunatulede vilgutusrelee sisend 49a vilgutusrelee väljund, ühtlasi suunatulede märgutule sisend 61 laadimise märgutuli B+ generaatori pluss (akule) B- generaatori miinus (akule) D+ generaatori väljadioodi väljund (laadimise märgutulele) DF pingeregulaatori tüürsignaal 53 klaasipuhastimootor 54 pidurituli 55 udutuled 56 põhilaternad 56a kaugtuli
Kuhu suundusid sulavkaitsmete S8 ja S7 juurest juhtmed X ja Z? Millisel aadressil need seadised asuvad? Mis värvi ja kui suure ristlõikepindalaga on juhtmed? Kust leiame nende maanduspunktid? 5 & ProDiags 6 & ProDiags 7 & ProDiags 8 & ProDiags 9 & ProDiags Spetsifikatsioon A Aku T19 Esiosa juhtmes. 19-klemmine pistik B Käiviti W Pistiku varukoht C Generaator * Ainult automaatkastiga C1 Pingeregeulaator ** Ainult ABS-ga D Süütelukk *** Ainult udutuledega F Pidurituli Maanduspunktid J59 Süütelukust juhitav relee Mootor ja kere T1 Käiviti juures asuv pistik Aku ja kere
6 käivituspool sulgeb jõuahela, ühendab hammasrattad Alalisvoolu masina kommutaator (kollektor) läbilõikes Alalisvoolu masina üks harjasehoidja (kommutaatori kohal) Alalisvoolu masina harjaste näidised Alalisvoolu masina eri tüüpi harjaste (A, B, C, D) paiknemine kollektoril Võimsa alalisvoolu mootori välisilme Alalisvoolu mootori mähiste skeem Traditsiooniline paralleelergutusega alalisvoolu mootori käiviti skeem Tänapäeval on reostaat asendatud jõuelektroonikaga Sõltumatu ergutusega mootori skeem Paralleelse ergutusega mootori skeem Paralleel ja sõltumatu ergutusega mootorite karakteristikud käivitusest nominaalreziimini Jadaergutusega mootori skeem Jadaergutusega mootori karakteristika 3- astmelisel käivitusel nominaalreziimini Segaergutusega mootori skeem Segaergutusega mootori karakteristik 3-astmelisel käivitusel nominaalreziimini Alalisvoolu mootori ankrureaktsioon
2.Milline on voolutugevus laevalgusti juhtmes ( ja ka valgusti lambis ) , kui poole tunni jooksul läbib seda laeng 540 C ? Andmed T= 0,5h=1800 s 540C/1800s=0,3A Q=540 C I=? V= 0,3A 3.Kui suur laeng läbis välgukanali ristlõiget 0,9ms jooksul kui voolutugevus selles oli 6*10 5 A? Andmed T=0,9ms=0,9*10-3s Q=6.10 5 A*0,9*10 -3 s = 5,4*10 2 C=540 C I=6*105 A Q=? V: Q=540 C 4.Auto käivitamisel on kävitis voolutugevus 150 A. Kui kaua töötas käiviti , kui aku ja käiviti vahelise get läbis laeng 600 C ? 5.Elektripliidi küttekehas on voolu Andmed I=5A Lahendus Q=N*L-N= 1/E T=1min=60s Et i= 1/t Q=1*T E= 1,6*10 -19 C N=? N=187,5*10 5.Ohmi seadus vooluringi osale Uurinud ainete elektrihuhtivust , avastas saksa kooliõpetaja ja füüsik Georg Simon Ohm (1787- 1854)1826.a elektrivoolu ühe põhiseadustest : Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud
on olemas nii alalis- kui ka vahelduvvoolu kollektormootorid) 2. Kontaktivabad alalisvoolu mootorid (püsimagnetiga rootor, staatorimähistele antavat pinget kontrollib keerukas kaasaegne jõuelektroonika) Alalisvoolu mootori tööpõhimõte Lihtne alalisvoolu mootor lahtivõetult Alalisvoolu mootori osad Alalisvoolu mootori poolused otsavaates Võimsa alalisvoolu mootori välisilme Alalisvoolu mootori mähiste skeem Traditsiooniline paralleelergutusega alalisvoolu mootori käiviti skeem Sõltumatu ergutusega mootori skeem Paralleelse ergutusega mootori skeem Paralleel ja sõltumatu ergutusega mootorite karakteristikud käivitusest nominaalreziimini Jadaergutusega mootori skeem Jadaergutusega mootori karakteristika 3- astmelisel käivitusel nominaalreziimini Segaergutusega mootori skeem Segaergutusega mootori karakteristik 3-astmelisel käivitusel nominaalreziimini Vahelduvvoolu mootorid · Jagunevad : 1. Asünkroonmootorid Faasirootoriga
Elektronid liiguvad väga suure kiirusega ja vastastikmõjus Maa magnetväljaga ning polaaraladel tungivad sügavale Maa atmosfääri. Elektronid põrkuvad kõrgel atmosfääris lämmastiku ja hapniku aatomite ning molekulidega ning ergastavad neid oma energia arvel. Selle tulemusel hakkavad aatomid ja molekulid kiirgama valgust. Selgita alalisvoolu mootori töö põhimõtet. Nimeta seadmeid ja masinaid, kus kasutatakse elektrimootoreid. Tolmuimeja, mikser, pesumasin, puldiauto, auto käiviti jne Milleks on alalisvoolu mootoris harjad ja poolrõngad? Poolrõngad muudavad elektrimootoris raami mähises voolu suunda. Harjad juhivad mähisesse läbi poolrõngaste vastu surutud grafiitvarraste elektrivoolu. Mis on rootor ja staator? Rootor on elektrimootori pöörlev osa. Staator on seisev osa. Mis on induktsioonvool? Vool, mille magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Selgita elektrivoolu generaatori tööd?
·heitgaasi suitsususe piirnormid on kehtestatud keskkonnaministri määrusega ELEKTRISEADMESTIK Auto elektriseadmestik koosneb vooluallikatest (aku ja generaator) ja tarvititest. Akust saadakse voolu siis, kui mootor ei tööta. Töötava mootori puhul toidab kõiki tarveteid generaator. Osa generaatori voolu kulub seejuures aku laadimiseks. Praegu toodetavatel autodel kasutatakse vehelduvvoolugeneraatoreid. Suurte diiselveoautode elektriseadmestik on 24-voldine. Voolutarvitid on käiviti, valgustus- ja märguseadmed, mõõdikud ja abiseadmed. Kõige suuremat voolu (600...700A) tarvitab käiviti. Vooluallikad ühendavad tarvititega juhtmed, kaitsmed ja lülitid. Auto elektrivõrk on ühejuhtmeline: vool kulgeb aku või generaatori plussklemmilt tarvitisse mööda juhet, kuid miinusklemmile tagastub kere kaudu. Seega on teise juhtme ülesanne metallosadel (kerel). Juhtmed on kogutud kimpudesse ja ümbritsetud plastkaitsega. Käivitustüüpi pliiaku
Käiguvalitsa asend Käiguvalitsa asendi määramiseks kasutatakse hoovastikule kinnitatud kolmest või neljast mikrolülitist koosnevat asendindurit. Juhul kui lüliti on avatud signaalipinge 5V, mis vastab kahendsüsteemis arvule 1. Suletud asendis on lüliti signaalipinge 0V ja see vastab kahendsüsteemis arvule 0. Anduri mehhanism on valmisttatud selliselt, et käiguvalitsa iga asend moodustab eri kolmebitise kombinatsiooni. Kiguvalitsa asendianduriga on sageli integreeritud veel käiviti juhtahel. Veetava võlli pöörlemissagedus Veetava võlli pöörlemissageduse põhjal määrab juhtplokk auto liikumiskiiruse. Selle põhjal määratakse ka sellele liikumiskiirusele sobiv käik. Sõidukiirusest on sõltuvuses ka käiguvahetuse hetkel kasutatav töörõhk. Sarnaselt vedava võlli anduritele on ka veetaval võllil kasutusel kolme liiki andureid: induktsiooniandur, Halli andur või magnettakistuslik andur.
· I=q/t o q juhi ristlõigeit läbib laeng q o t selleks kuluv aeg o q = I t 1C = 1A * 1s kui voolutugevus juhis on üks amper, siis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget laeng suurusega üks kulon o Elementaarlaeng 1 e= 1,6 * 10-19 C · Näite ülesanne Leiame millise aja jooksul suudab auto käivitit toita aku, mille mahutuvus on 50 A * h. Käiviti tarbib voolu 200 A Coulomb'i seadus · Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega · Kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga o Jõud positiivne kui on samamärgilised laengud ja see on suunatud teisest kehast eemale o Jõud negatiivne kui on erimärgilised laengud ja jõud on suunatud teise keha poole
energia pöörlevaks liikumiseks Et mootor saaks pidevalt töötada, toimub ühe energialiigi muutumine teiseks pidevalt. Kütuse süütamisel silindris vabaneb keemiline energia, mis kolvi, kepsu ja vantvõlli abil muudetakse mehaaniliseks tööks. Saadavast mehaanilisest tööst tuleb osa paratamatult tarvitada abiseadmete käitamiseks. On ju vaja käima panna elektrit tootev seade (generaator), sest autos on vaga palju elektril töötavaid seadmeid, nagu tuled, klaasipuhastid, käiviti jne. Pannes generaatori rootori elektri saamiseks pöörlema, muudame mehaanilise töö elektrienergiaks. Enamikul sõiduautodel ning väiksematel veoautodel on 4-taktiline bensiinimootor. Selle mootori põhimõtted töötati välja juba poolteist sajandit tagasi ning need on suuresti samad ka tänapäeval. Bensiinimootori töö (joonis 1.32.) põhineb silindris elektrisädemega süüdatud küttesegu (bensiini ja õhu segu) paisumisel. Paisuv gaas paneb kolvi silindris liikuma ja see
ja pöördvõrdeline lõigu takistusega Voolutugevus I A Amper Pinge U V Volt Takistus R Oom Ülesanded 1. Leidke taskulambi hõõgniidi takistuse, kui pingel 3,5 V läbib hõõgniiti vool 0,26A. 2. Leidke, millise aja jooksul suudab auto käivitit toita aku, mille mahutavus on 50 Ah. Käiviti tarbib voolu 200A. 3. Mobiiltelefoni akule on kirjutatud ,,1200 mAh". Leida keskmine vooolutugevus telefonis, kui aku tühjeneb täielikult kahe ööpäeva jooksul. 4. Millise aja vältel läbib voolutugevusel 4 mA juhi ristlõiget laeng 12 C? 3. TAKISTITE JADA JA RÖÖPÜHENDUS Vooluring (elektriskeem, elektriahel, vooluahel) koosneb · juhtmetest · vooluallikast (generaator, akupatarei) · tarvitist (lamp, mootor) · lüliti
. 8. Windows7 versioonis töötab programm Kettadefragmentor regulaarsete perioodide järel, kui arvuti sisse lülitatakse nii, et te ei pea pidama meeles selle käivitamist. Selle käivitamine on ajastatud kord nädalas varasele hommikutunnile. Siiski saate ise määrata seda, kui tihti kettadefragmentor käivitub ning millisel kellajal. Tema ülesanne on failide kohandamine. 9. Component Services, Arvutihaldus, Andmeallikad (ODBC), Event Viewer, iSCSI käiviti 10. Saab muuta koduvõrguks, töökohavõrguks, ja avalikuksvõrguks, häälestada teisi võrke, radiovõrke jne, saab luua kodurühma ja sätestada vastavalt. 11. Saab määrata kodulehe browseris, saab privaatsust ja turvalisust kontrollida, seal on ka ühendused, programmid, sisu ja täpsemalt. 12. Seadmed ja printerid, automaatesitus, heli, toitesuvandid, kuva jne. 13. Saab talveunereziimi panna, saab unereziimi panna, saab sulgeda arvutit (võimalik seadistada
Nullimine käib eri automarkidel eri moodi. Mõnel margil tehakse operatsioon sõiduarvuti kaudu, mõnel diagnoosiseadme abil. Proovisõit Enne mootori käivitamist - Kontrollige kesklukustuse toimimist kaugpuldi abil ja süüte- ning rooliluku tööd.Kontrollige märgutulede toimimist. Automaatkäigukastiga autol veenduge, et käivitamine on võimalik ainult käiguvalitsa parkimis- ja neutraalasendi (P ja N) korral. Mootori käivitamine - Kontrollige, et käiviti töötab korralikult ega tekita liigset müra. Heitgaasi kontrollimine - Heitgaasi heitmesust ja kahjutustamise süsteemi tööd kontrollitakse omadiagnoosisüsteemi abil.Omadiagnoosisüsteem jälgib heitgaasi heitmesust mõjutavaid süsteeme ja sõlmi auto kasutamise ajal. Kui autot on kasutatud katalüüsneutralisaatori seire osatesti seisukohalt ebasoodsates oludes, kontrollitakse neutralisaatori tööd. Pidurite trummelstendikatse - Trummelstendikatsel pööratakse
4Tõmberele 4.5Vabakäiku sidur 16 17 6.0 Valgustusseadmed 18 Sisukord 1. Sisejuhatus 1 2. Energiasüsteem 1 3. Üldteadmised elektrotehnikast 1 4. Kodune ÜL 1 2 19 Eksam Pilet nr. 11 1. Käiviti lülitus skeem. 2. Auto generaatori tööpõhimõte. 3. Sulav kaitsmed. 1. 2.Generaatori tööpõhimõte on oma ringliugumisega toota voolu millega toida auto voolu tarrvideid ning laadida akud. Generaator töötab alalisvoolul (12-14.4V) 3.Sulav kaitse puruneb kui pinge suureneb väga äkiliselt. Seda pole võimalik remontida vaid tuleb välja vahetada. 20
on ka ,,higipiisad" liiga madal temperatuur. Isolaator on põlenud hambuliseks, elektroodid ebaühtlaselt põlenud, isegi korrudeerunud vale bensiin, küünal ei ole korralikult kinnitatud, süütemoment on vale, bensiinis on väga palju õli, küünal on vale. Elektroodid on märjad küttesegus on palju õli või vale õli, liiga nõrk säde. Igapäevase hoolduse käigus tuleks läbi käiviti kaane avade suruõhuga puhastada süüteseadme ümbrus. Jahutus Mootori normaalne jahutus tagatakse vahelduvatel pööretel töötamisel. Külmaga töötades võib tekkida ülejahutamine. Selle vältimiseks oleks mõistlik osa õhuvõtuavast sulgeda. Suvel võib aga saag üle kuumeneda, sellel perioodil tuleb vältida saega töötamist. Aegajalt tuleb silindri ribide vahelt puhastada, samuti vajab puhastamist käiviti kaas õhuvõtuavadega
Juhtimise aeg = 1,4 ruutu 11 12 32. Millist informatsiooni saadab käigukasti juhtplokk mootori juhtplokile ja milleks seda vaja on? Infot käiguvalitsa "P" ja "N" asenditest ja käiguvahetushetkest. Käiguvalitsa "P" ja "N" asendi signaali vajatakse tühikäigu pöörlemissageduse reguleerimiseks ja mõnedel mudelitel käiviti juhtahela ühendamiseks/blokeerimiseks (üldjuhul on käiviti "P" ja "N" asendi lülitil eraldi vooluahel). Käiguvahetusehetke sujuvamaks muutmiseks vähendab mootori juhtplokk selleks ajaks mootori võimsust. Võimsuse vähendamine toimub süütehekte hilisemaks muutmisega või pihustatava kütusekoguse vähendamisega. 5. Elektrisüsteem. Juhtplokk Seeles peatükis käsitleme juhtploki eri reziime, käiguvahetusloogikat, enesediagnoosi, häda-
käivitamisel; b) tagada püsiv pinge pingetundlike elementide toitel. Väljapääs: kahe erineva funktsiooniga aku kasutamine. Tuleviku elektrisüsteemides on 2 akut, mis on teineteisest eraldatud: a) suure võimsusega mootori käivitamiseks; b) väiksema võimsusega teiste tarvitite jaoks. Käivitusaku: Annab piisavalt voolu piiratud aja jooksul. Aku on kompaktne (mahutavus väiksem) ja asub käiviti juures (lühike juhe). Et tagada aku kiirem laadimine on aku pinge 10 V (süsteemil 12V). Laadimis- ja eraldusmoodul. Tagab aku ja käiviti lahutatakse ülejäänud elektrisüsteemist käivitamise ajal ja väldib käivitusaku tühjenemise, kui mootor seisab. Üldotstarbeline aku: On ette nähtud ainult elektrisüsteemi toiteks. Tagab suhteliselt nõrga voolu (20 A) mootori käitussüsteemi jaoks. On arvestatud ka tsükliliste muutuste jaoks (sh
vahetamine, automaatselt. Käiguvalitsaga saab autojuht valida eri olukordi, nagu näiteks muuta sõidusuunda, vaba ja parkimisasend. Käiguvalitsage muudetakse trossi vahendusel käigukastis oleva käiguvaliku siibri asendit ja parkimislukustit. Juhtplokk saab käiguvalitsa asendist teada käiguvalitsa asendianduri poolt saadetud elektrisignaali kaudu. Andur asub tavaliselt käigukastist väljaspool käiguvalitsa hoova küljes. Anduriga on liidetud veel lüliti, mis katkestab käiviti juhtahela vooluringi. Turvalisuse suurendamiseks on auto käivitamine võimalik ainult käiguvalitsa P ja N asendites. 2.1 Planetaarülekanne Automaatkäigukastides muudetakse ülekandearvu planetaarülekannete abil. Planetaarülekanne koosneb päikeserattast, satelliitide raamist ja kroonrattast. Satelliitide raamis on tavaliselt 3...5 satelliithammasratast. Planetaarülekandel võivad olla vedavaks või veetavaks osaks nii päikeseratas, kroonratas kui ka
automaatselt. Käiguvalitsaga saab autojuht valida eri olukordi, nagu näiteks muuta sõidusuunda, vaba ja parkimisasend. Käiguvalitsage muudetakse trossi vahendusel käigukastis oleva käiguvaliku siibri asendit ja parkimislukustit. Juhtplokk saab käiguvalitsa asendist teada käiguvalitsa asendianduri poolt saadetud elektrisignaali kaudu. Andur asub tavaliselt käigukastist väljaspool käiguvalitsa hoova küljes. Anduriga on liidetud veel lüliti, mis katkestab käiviti juhtahela vooluringi. Turvalisuse suurendamiseks on auto käivitamine võimalik ainult käiguvalitsa P ja N asendites. Joonis 5. Käiguvalits 2.2 Planetaarülekanne Automaatkäigukastides muudetakse ülekandearvu planetaarülekannete abil. Planetaarülekanne koosneb päikeserattast, satelliitide raamist ja kroonrattast. Satelliitide raamis on tavaliselt 3...5 satelliithammasratast. Planetaarülekandel võivad olla vedavaks või
1. Mootoriplokk 2. Plokikaas 3. Õlivann 4. Sidurikoda 5. Sisselasketoru 6. Käiviti 7. Õlifiltrid 8. Õlijahuti 9. Puhas õhk 10. Turbolaadur 11. Heitgaas Diiselmootor koosneb vänt- ja gaasijaotusmehhanismist ning jahutus-, õlitus- ja toitesüsteemist.
mis on paigaldatud sae raamile või keresse. Jõuülekanne koosneb vedavast tähtrattast ja sidurist, mõnel saemargil on ülekandes ka reduktor. Tööseadis on saeplaadil liikuv saekett. Saeketti ja saeplaati kokku nimetatakse saeaparaadiks. Saeaparaadi asemele saab osal mootorsaagidest panna mõne teise tööseadise (puuri, vintsi jm), et kasutada mootorsaagi mitmesugustel teistel töödel. Abisõlmedest olulisemad on: 1. juhtkäepidemed, millega saab saagi hoida vajalikus tööasendis; 2. käiviti, mis on kas mootorsaega kokku ehitatud või äravõetav; 3. ohutusseadised, mis peavad kaitsma saemotoristi töövigastuste eest; 4. kere või raam koos bensiini- või õlipaagiga. Et mootor saaks töötada, peab tal olema väntmehhanism ja gaasijaotusmehhanism ning 4 süsteemi: toite-, süüte- , jahutus- ja õlitussüsteem. Mootori ehitus ja tööpõhimõte Kolbmootoris muundab soojusenergia mehhaaniliseks tööks väntmehhanism, mis
reduktor, 9- kaugjuhtimise võll, 10- kohalik käsitsi juhtimise seade, 11- elektrikäiviti, 12- veetihe vahesein. Joon. 9.39b, c. Vertikaalse liikumisega elektriliselt käivitatav klinkettuks ja 46c. Horisontaalse liikumisega hüdrauliliselt käivitatav klinkettuks. 1- käsijuhtimisseade peatekilt, 2- reduktor, 3- elektrimootor, 4- kronstein laagriga, 5- juhtvint, 6- raam, 7- ukse tõstukmutter, 8- uks, 9- elektriline käiviti, 10- hammasliist, 11- õlipump, 12- hammasratas, 13- hüdrosilinder, 14- tokk, 15- uks, 16- raam. Trepiluugid ja pääsluugid. 22 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004.
käivituse skeem, I asendis on faasidega L1, L2, L3 ühendatud mootori staatorimähiste algused, vastavalt C1, C2 ja C3. Kui lülitame ümberlüliti II asendisse, siis ühendame faasidega L1, L2, L3 vastavalt C1, C2 ja C3, s.t teise ja kolmanda staatorimähise järjestus on muutunud ja rootor pöörleb vastupidises suunas. Mootorite käivitamine kaitsmete suntimisega Trummellüliti keskmises asendis on mootor võrgust välja lülitatud. Käivitamisel pööratakse käiviti käepidet algul paremale (asend I) ja pärast käivitamist vasakule (asend II). Trummellüliti ühendatakse algul 21 kontaktidega, mis ühendavad mootori võrku ilma kaitsmeteta ja hiljem kontaktid, mis ühendavad mootori kaitsmetega järjestikku. Kahekiiruseliste mootorite käivitus Elektrimootori kiirust on võimalik kahekordistada, kui lülitame selle mähised kolmnurklülitusest kahekordsesse tähtlülitusse.
1. Elektrilaeng ja elektriväli. Potentsiaal ja pinge. Elektrilaeng e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C (kulon) Laengud jaotatakse kokkuleppeliselt positiivseteks (+) ja negatiivseteks (). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega , siis kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu s...
Käivitusvool ja moment vähenevad võrdeliselt. Täht-kolmnurkkäivitusel käivitatakse mootor tähes ja hiljem lülitatakse ümber kolmnurka. Vool mootoris on aga võrdne vooluga toitevõrgus. Seega vool väheneb 3 korda, moment aga 3 korda. Sujuvkäiviteid. Nendega käivitamisel saab ette anda käivitus- ja pidurdusgraafiku pingetõusu kestuse ja kuju (rambi), anda ette voolukordsust ning käivituse alguse pinge protsentides. Sujuvkäiviti võimaldab ka täht- kolmnurkkäivitust, kus käiviti vool võib olla 42% võrra mootori voolust väiksem. Faasasünkroonmootoreid käivitatakse enamasti rootoriahelasse lülitatud käivitusreostaadiga. Saavutame käivitusvoolu vähenemise ja käivitusmomendi suurenemise. 22. Asünkroonmootori energeetiline diagramm, kasutegur. Kasutegur määratakse kasuliku ehk väljundvõimsuse P2 ja tarbitava võimsuse P1 suhtena p2 n 100% p1 kaasaegsed elektrimasinad on kõrge kasuteguriga
Tänu suurele surveastmele (näitab, mitu korda surutakse silindris kokku õhku) tuleb mootori käivitamiseks kulutada palju energiat. Mootorite käivitamiseks kasutatakse põhiliselt alalisvoolumootorit. Energia elektrimootori käivitamiseks võetakse akust. Käivitamise kergendamiseks paigaldatakse silindrisse hõõgküünlad, mis käivituse ajal kuumutavad õhku ja küttesegu. Riknenud hõõgküünaldega on võimatu diiselmootorit käivitada. Korras käiviti, aku ja hõõgküünlad tagavad diiselmootori hetkelise käivituse. Mootori summutust väljuva suitsu värvi järgi saab määrata rikke iseloomu. Korras mootori summutist väljuv on vaevu märgatav kuuma gaasi värelus. Hall suits viitab mootori kulumisele, hallikasmust suits viitab silindris surve vähenemisele, sinakas suits viitab õli silindrisse sattumisele, valge suits viitab küttesegu mittesüttimisele, ebaühtlane suits viitab pihustite nõelte kinnijäämisele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
