temp, praktiliselt nii madalat temp ei saavutata, ideaal gaas reaalse gaasi mudel, on gaas, mille molekulidel puuduvad mõõtmed ja molekulide vahel ei mõju jõude, molekulid loetakse punktmassideks, molekulide põrked anuma seintega ei muuda molekulide kiirust, muutub kiiruse suund, molekulid ei mõjuta üksteist, isoprotsess on gaasi oleku muutumine, kui üks olekuparameeter ei muutu, isohooriline gaasi oleku muutus jääval ruumalal (gaasiballoon), jääval ruumalal on gaasirõhk võrdeline temperatuuriga, V1>V2, sirgegraafik isohoor, isotermiline gaasi oleku muutus jääval temperatuuril (õhupalli pigistamine), jääval temperatuuril on gaasirõhk pöördvõrdeline ruumalaga, T2>T1, hüperboolgraafik isoterm, isobaariline gaasi oleku muutus jääval rõhul (ratas), jääval rõhul on gaasi ruumala võrdeline temperatuuriga, p1>p2, sirgegraafik isobaar. v kaetud 1m/s, v2 kaetud 1m2/s2. p = monv-2; T = t+273K; pV = RT; R = ;
M. suurs=ainemassim ja ainehulga v suhe.Idea. gaas- gaas kus mol. Vah. Tõmbej. Puuduvad,tõukj.mõjuvad, mol omavah.põrk ja põrk vast. Anumaseina.3gaasi param:rõhk p ,vruumala, t absolut temp.pV/T=const-clapeyroni võrrand.Mende-pV=m/MRT. P=1/3monv2-gaasi mol.kin.teooria põhivõrr.temperatuur- mol.kaootilise liik. Keskmisekin.energiamõõt. (midakiiremini liiguvadmol.seda kõrgemon temp). C,Si süsteemisK.T=t+273. Temp. Absol. 0- piirtemp.millepuhul ideaalsegaasirõhk jääval ruumalal läheneb nullile.Isoprots gaasis- isoterm,isobaar,isohoor.isoterm-jääval temp. T toimuv protsess.isohoor-jääval ruumalal.isobaar- jääval rõhul.soojushulk(J,cal)-soojuse edasiand. Protsessis keha poolt saadud /antud energia mõõt.soojusülekanne-keha sisee. Muut. Protsess, ei tehta tööd.J-soojush.vajalik 1kgvee sooj.1kr.võrra.Cal-sh,1gvee 1kr.võrra.termodünI- soojusnäh. Teooria.füüs.keh.süs. mis pole vastamõjus süs.väl. kehadega. termodünII-soojus
p- rõhk 1Pa n- konsentratsioon 1m³ T- temperatuur 1K(kelvin) k- boltmanikonstant 1.38*10²³7 J/K R- universaalne gaasikonstant 8.31 J/(mol*K) p=nkT pV= m RT M Isoprotsessid pV pV T T Isoprotsessid- nim gaasi oleku muutumist, kus üks olekuparameetritest on konstantne (ei muutu) Isohooriline protsess- gaasi oleku muutumine jääval ruumalal (teodorandipudel lõkkes) gaasi rõhk on võrdeline temperatuuriga T p T p Isohoorilise protsessi graafik on SIRGE. Ta väljendabrõhu ja temperatuuri võrdelist sõltuvust. Isobaariline protsess- nim gaasi oleku muutumist jääval rõhul (kummi kuumenemine päikese käes) rõhk on võrdeline ruumalaga T V T V isobaarilise protsessi graafik on sirge Isotermiline protsess- nim gaasi oleku muutumist jääval temperatuuril.
Kordamisküsimuste vastused 1. Soojusmahtuvus soojushulk, mille peame kehale andma, et tõsta selle temperatuuri 1 kraadi võrra ühik ... J/K erisoojus massiühiku aine soojusmahtuvus ühik ... J/(kg*K) erisoojus cp keha soojusmahtuvus jääval rõhul gaasi soojendamisel hoitakse rõhk const. J/ (kg*K) erisoojus cv keha soojusmahtuvus jääval ruumalal gaasi soojendamisel ei lasta sel paisuda J/ (kg*K) moolsoojus Cp ühe kilomooli aine soojusmahtuvus jääval rõhul gaasi soojendamisel hoitakse rõhk const. J/(kmol*K) moolsoojus Cv ühe kilomooli aine soojusmahtuvus jääval ruumalal gaasi soojendamisel ei lasta sel paisuda. J/(kmol*K) 2.Vabadusastmete arv sõltumatute suuruste arv, mille abil on võimalik määrata süsteemi olekut 3
väiksemad. Põhjuseks võib olla suuremate molekulide olemasolu, aga ka katseseadme ebatäpsus või kontrollimatud süstemaatilised vead. Õhu erisoojuste suhte täpsemaks määramiseks käesolev metoodika ei sobi, oleks vaja täpsemaid seadmeid. Spikker o o 1. Soojusmahtuvus on kehale antav soojushulk, mille tagajärjel keha t tõuseb 1 võrra. cp gaasi erisoojus jääval rõhul, cv gaasi erisoojus jääval ruumalal. Cp soojusmahtuvuse ja ainehulga suhe jääval rõhul, Cv soojusmahtuvuse ja ainehulga suhe jääval ruumalal. Erisoojuse ühik on J/(kg*K) , Moolsoojuse ühik J/(mol*K). 2. Vabadusastmete arvu all mõistetakse sõltumatute suuruste arvu, mille abil on võimalik määrata süsteemi olekut. 3. i kT i n n 2n kulg pöörl võnk 2 4
6. Võrrand P= 1/3m0NV ongi oluliseim seos ideaalse gaasi mikoparameetrie n, mo ja v(kaetud) ning makroparameetrite p vahel.Seda seost nim ideaasle gaasi molekulaarkineetilise teooria põhivõrrandiks 7. Rõhu sõltumine temperatuurist - Mida suurem on rõhk,seda kõrgem on temperatuur 8. Absoluutse temp skaala on Kelvinites 9. Isoprotsessideks nim. Gaasi oleku muutust,kui üks oleku parameeter jääb muutumatuks Isobaariline protsess on gaasi oleku muutus jääval rõhul isotermiline protsess on isohooriline protsess on 10. Ideaalse gaasi seadused isoprotsessides: Boyle´i Mariotte´i seadus - Jääval temp on antud gaasi koguse rõhk põõrdvõrdeline ruumalaga(isoprotsessis) Gay-Lussacy´i seadus Jääval rõhul on antud gaasi koguse ruumala võrdeline temperatuuriga (isobaarilises protsessis) Charlesi seadus Jääval ruumalal on antud gaasi koguse rõhk võrdeline temp´ga 11. Keha Siseenergiaks nim
p=2nK/3 p-rõhk- n-konts, K-kineetiline energia 7.Mida nim. soojuslikuks tasakaaluks? See on olek, kus kõik oleku parameetrid(V, t,p) püsivad kaua muutumatutena. 8. Mida iseloomustab temperatuur, kuidas on saadud Celsiuse temperatuuri skaala? See iseloomustab lihtsalt aine soojendatust. 1 punt sulava jääga olek. 2 punkt keev vesi js vehe jaotatakse 100-ks võrdseks osaks. 9. Mida nim. temperatuuri absoluutseks nulliks? Püsitemp, mille puhul ideaalse gaasi rõhk jääval ruumalal muutub nulliks. 10. Kirjelda absoluutset temperatuuri skaalat, selle skaala seos Celsiuse skaalaga? Madalaim temp looduses, skaalal puudub neg temp. Mõlema skaala ühikud on võrdsed. 11.Miks kehtib väide, et absoluutne temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõduks, valem, tähiste nimetused valemis? Sest kineetilise energia kaudu võib mõõta aine temperatuuri. K=3kT/2 k-Baltzamanni konstant , T-absoluutne temp, K-molekulise keskmine kin energia 12
Celsiuse skaala näited: · 273,15 °C on absoluutne null · 0 °C on jää sulamistemperatuur · +100 °C on vee keemistemperatuur. 6) Kui kaua kestab kehade vaheline soojusvahetus? Kehade vaheline soojusvahetus - Soojusvahetus toimub alati soojemalt kehalt külmemale, kuni kehade temperatuurid on võrdsustunud. 7) Mida kirjeldab isobaarne protsess, isboorne protsess ning isotermne protsess? · Isobaarne protsess - sündmus, mille korral rõhk on jääv e. isoprotsess, mis toimub jääval rõhul. · Isohooriline protsess - sündmus, mille korral ruumala on jääv e. jääval ruumalal ja jääval gaasi massil toimuv isoprotsess. · Isotermiline protsess - sündmus, mille korral temperatuur on jääv e. isoprotsess, mis toimub jääval temperatuuril. 8) Seadused: · Boyle-Mariottei seadus - 17. saj. avastasid Robert Boyle ja Edme Mariotte, et kui suurendada aine rõhku, väheneb selle aine ruumala. · Charles'i seadus - 19. saj
p2 V 2 m = R T2 M 3.5.1 Isotermiline protsess Protsessi, kus üks termodünaamilistest parameetritest ei muutu nimetatakse Isoprotsessiks. Isotermiline protsess- protsess, kus temperatuur ei muutu. Boyle - Mariotte’i seadus- Jäävat temperatuuri on antud gaasihulga rõhk pöördvõrdeline ruumalaga. p1 V2 ehk p 1 V 1= p2 V 2 p2 = V 1 3.5.2 Isobaariline protses Protsess kus rõhk ei muutu. Vaatame jääval rõhul gaasi kahte olekut ja kirjutame välja olekuvõrrandid m V T p1 V 1= R T1❑ 1 = 1 M ⇒ V 2 T2 Gay-Lussaci seadus – jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. Graafikut nimetatakse isobaar Punktiirjoon tähendab et nii madalatel temperatuuridel, mis on lähedal absoluutsele nullile ei ole aine gaasilises olekus, seega olekuvõrrand ei kehti. 3.5.3 Isohooriline protsess
(temperatuur, rõhk). Mida tihedam on keskkond, seda suurem on heli levimiskiirus: õhus on 344 m/s, vees 1500 m/s, terases 5100 m/s. Temperatuuri tõustes 1 °C võrra kasvab heli kiirus õhus u 0,5 m/s võrra. 10. Hääle kiirus õhus oleneb õhutemperatuurist, õhurõhust. Mida kõrgem on temperatuur, seda kiirem on hääl. Mida kõrgem on rõhk seda kiirem on hääl. 11. Erisoojus cp keha soojusmahtuvus jääval rõhul gaasi soojendamisel hoitakse rõhk const. J/ (kg*K) Erisoojus cv keha soojusmahtuvus jääval ruumalal gaasi soojendamisel ei lasta sel paisuda J/(kg*K) Aine moolsoojus on ühe mooli selle aine soojusmahtuvus. Gaasi moolsoojus isobaarilisel protsessil Cp on suurem moolsoojusest isokoorilisel protsessil CV , sest isobaarilise protsessi käigus tuleb gaasi paisumisel teha tööd.
Igiliikur ehk perpetuum mobile on masin, mis liigub või teeb tööd igavesti. · Esimest liiki igiliikur teeb tööd eimillegi arvelt ehk väljastab rohkem energiat kui on vaja masina käigushoidmiseks. Vastavalt energia jäävuse seadusele ning termodünaamika esimesele sedusele on esimest liiki igiliikuri loomine võimatu. ISOPROTSESSID: Kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks, siis on tegemist isoprotsessiga. 1. Iobaariline protsess: Jääval rõhul toimuvat protsessi nimetatakse isobaarseks protsessiks. . 2. isokoorne protsess: Isokoorne protsess toimub jääval ruumalal. 3. Isotermiline protsess: Isotermne protsess toimub jääval temperatuuril. Termodünaamika II printsiip väidab, et soojus ei saa iseenesest minna üle külmalt kehalt kuumemale. Entroopia- füüsikaline suurus, mida kasutatakse energia kvaliteedi kirjeldamisel. (tähis: S)
9. Tahke- säilitab ruumala ja kuju, korrapärane kristallvõre, molekulid võnguvad kindlate tasakaalu asendite umber, mis asuvad ruumvõre sõlmedes. 10. Gaas- Kergesti kokku surutavad, ei sõilita kuju ega ruumala, täidavad kogu ruumi, Molekulide vahelised kaugused ületavad molekuli mõõtmeid sadu kordi. Molekulid praktiliselt ei mõjuta üksteist ja liiguvad kaootiliselt. 11. Isobaariline protsess on protsess, kus rõhk ei muutu ehk on konstantne. 12. Charles'i seadus: Jääval ruumalal on antud gaasikoguse rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. p/T = const, kui V = const (p = const T) 13. Gay - Lussac'i seadus: Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. V/T = const, kui p = const (V = const T) 14. Boyle'i - Mariotte'i seadus: Jääval temperatuuril on antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis konstantne. pV = const, kui T = const
Teisisõnu, gaas ei saa soojust A=? juurde, ega anna seda ka ära. Lähtume jälle termodünaamika I seadusest Q = U + A . Kuna adiabaatilisel protsessil soojusvahetust ei toimu, siis Q = 0 ja seetõttu on protsessil tehtud töö võrdvastupidine siseenergia muuduga A = - U = 3,8 kJ. Vastus: gaasi poolt adiabaatilisel paisumisel tehtud töö on 3,8 kJ. Näidisülesanne 4. Gaasi temperatuuri tõsteti ühe ja sama kraadide arvu võrra, ühel juhul jääval ruumalal, teisel juhul aga jääval rõhul. Kui suur soojushulk anti gaasile siis kui gaas paisus jääval rõhul, kui jääval ruumalal anti gaasile soojushulk 60 J ja paisumisel tegi gaas tööd 40 J? Lahendus. Antud: Q1 = 60 J 1. Vaatame kõigepealt gaasiga toimuvat protsessi kui gaasi ruumala on jääv A2 = 40 J (V = const.). Kuna sel juhul gaas tööd ei tee ( A1 = 0 ), siis termodünaamika Q2 =
suureneb kõikide gaaside rõhk ühteviisi ja nimelt nii, et temperatuuri tõusu ühe ühiku võrra, suureneb gaasi rõhk 1/273 võrra sellest rõhust, mis tal oli 00C juures. (rõhu termiline tegur) Isotermilised protsessid (T=const) : Neid uurisid inglane Robert Boyle ja prantslane Jean Marie Mariotte. Temperatuur saab olla konstantne ainult siis, kui süsteem on soojusvahetuses mindi väga suure süsteemiga termostaadiga. Protessid peavad kulgema väga aeglaselt. Jääval temperatuuril on V püsisuurus. p1 *V1/p2*V2 = 1 Isobaarilised protsessid (p=const) : Neid uuris prantsuse füüsik Gay-Lussac, leides, et jääval rõhul on antud gaasihulga ruumala võrdeline tema absoluutse temperatuuriga. Juhul, kui võtta üks ruumaladest, gaasi ruumala 0 oC juures, siis võime kirjutada: V0/ V = T0/T V*T0 = V0*T V= Vo*1/T0*T Jääval rõhul muutub kõikide gaaside ruumala ühteviisi ja nimelt nii, et temperatuuri suurendamisel ühe
Masstähis m ; ühik kg 3. Ideaalse gaasi olekuvõrrand: m/M*R=p1*V1/T1, sellest: M=m*R*T/p*V p*V=m/M*R*T m=M*P*V/R*T V=m*R*T/p*M T=M*p*V/m*R prõhk (Pa) Vruumala (m3) Ttemp (K) mmass(kg) Mmolaarmass(kg/mol) Runiversaalne gaasi konstant. R=8,31 J/mol*K . R=N A/K p=1/3*m0*n*v2=1/3*roo*v2=2/3*n*Ek Ek=2/3*k*T k=1,38*1023 p1*V1/T=p2*v2/T 3. Iseloomusta üht isoprotsessi: 1) Isotermiline protsess T=const. p1*V1 = p1*V2 Boyle'i Mariotte'i seadus Rõhu ja ruumala korrutis jääval temperatuuril on jääv! T=const. ja isotermiline graafik 2) Isobaariline protsess p=const. V1/T1 = V2/T2 (V2=V1*T2/T1) (T2=V2*T1/V1) GayLussac Jääval rõhul on ruumala ja temperatuuri suhe jääv! p=const. ja isobaariline graafik 3) Isohooriline protsess V=const. p1/T1 = p2/T2 (p2=T2*p1/T1) Charles'i seadus Jääval ruumalal on rõhu ja temperatuuri suhe jääv! V=const. ja isohooriline graafik 4. Millised on molekulaarkineetilise teooria põhialused ja milliste katsetega illustreeriks?
energiast. Temperatuur. See on molekulide kaootilise liikumise keskmise kineetilise energia mõõt, st mida kiiremini liiguvad molekulid seda kõrgem on temps. Keskmise energia ja tempsi vahel on seos: Si süst- K, praktikas C. s Temperatuurivahemik üks Kelvini kraad võrdub ühe Celsiuse kraadiga. Tempsi mõõdetakse termomeetriga. Kelvini ja Celsiuse seos: T=t+273. s Vaata neid teisi tähiseid ka!. Temperatuuri absoluutne null. See on piirtemperatuur, mille puhul ideaalse gaasi rõhk jääval ruumalal läheneb nullile. Selle tempsi juures jääksid molekulid seisma. Teoreetiline suurus, praktikas pole võimalik saavutada. Isoprotsessid gaasides. Ideaalset gaasiolekut iseloomustavad 3 põhilist parameetrit: rõhk, temps ja ruumala. Kõiki neid võib muuta. Kuid tihti muutub ainult 2 parameetrit ja 1 jääb muutumatuks. Siit 3 protsessi: isotermiline, isobaariline ja isohooroline protsess. Isotermiline protsess Jääval temperatuuril T toimuv protsess
12. Siseenergia? Keha siseenergia on võrdne molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summaga. Q = Cm(t - t) 13. Ideaalne gaas? + võrrand? Ideaalses gaasis on molekulid punktmassid, molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed, molekulide vahel pole vastastikmõju. PV = m/M×RT 14. millest sõltub töö gaasi paisumisel? Rõhust ja ruumala muutusest A=pV 15. isoprotsessid? Isoprotsess on protsess mille käigus üks olekuparameetritest ei muutu. Isotermiline toimub jääval temperatuuril, gaasi rõhk ja ruumala on pöördvõrdelises sõltuvuses (pV = const) Isohooriline toimub jääval ruumalal, gaasi rõhk ja temp on vastavas sõltuvuses (p/T = const) Isobaariline toimub jääval rõhul, gaasi ruumala ja temp on võrdelises sõltuvuses (V/T = const) 16. Termodünaamika esimene ja teine printsiip I printsiip kehale juurdeantav soojushulk läheb keha siseenergia suurendamiseks ja välisjõudude vastutehtavaks tööks
a. Elavhõbeda sambast,skaalast,elavhõbeda samba reservuaarist
6. Iseloomusta Celsiuse ja Fahrenheiti skaalat.
a. -273C=0K
b. 0C=273K
c. 100C=373K
7. Kui suur on 1 at(mmHg,Pa)
a. 1 at = 101,3 kPa
8. Mis on tsüklon ja antitsüklon?
a. Tsüklon-madalrõhuala e. madalrõhkkond
b. Antitsüklon-kõrgrõhuala e. kõrgrõhkkond
9. Millised protsessid on isotermilised,isobaarilised ja isohoorilised?
a. Isotermiline-isoprotsess, toimub jääval temperatuuril
b. Isobaarline-isoprotsess, toimub jääval rõhul
c. Isohoorline-
10. Teada nelja soojushulga valemit
a. Sulamisel ja tahkumisel Q=lambda x m
b. Aurustumisel ja kondenseerumisel Q=Lm
c. Kütuse põlemisel Q=qm
11. Sõnasta termodünaamika I ja II prinstiip.
a. Esimene U=A+Q
i. Q>O
ii. Q
36,6º C keha normaal temperatuur 6. Iseloomusta Fahrenheiti temperatuuriskaalat? Farenheiti kraad võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuri vahest. 96ºF - inimese normaalne keha temperatuur. 0ºF lume ja ammooniumkloriidsegu sulamisel temp. Jää sulamispunkt -32º F ja vee keemispunkt -212º F 7. Celsiuse ja Fahrenheiti skaalade vaheline seos? 40º C = 40º F 8. Mida nim. temperatuuri absoluutseks nulliks? Piirtemperatuuri, millal ideaalse gaasi ruumala jääval rõhul läheneb nullile nim. tº absoluutseks nulliks 9. Iseloomusta absoluutse temperatuuriskaalat? Seos Celsiuse skaalaga. Madalaim temperatuur looduses. Puuduvad negatiivsed väärtused. Sellise Skaala võttis kasutusele Wilhem Thomson (kord Kelvin) Absoluutse temp. tähis T [K] . Mõlema skaala ühikud on võrdsed . ( t=T ) 10. Miks kehtib väide, et absoluutne temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõduks? Valem. Tähiste nimetused valemis
molekulide kaootilise liikumise ja molekulivaheliste põrgete tõttu. Ülekandenähtused on difusioon, mis väljendub ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtuvus väljendub nii, et soojus levib kõrgema temperatuuri piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Sisehõõre väljendub keskkonnas liikuvale kehale mõjuva takistusjõuna. Boyle'i - Mariotte'i seadus Boyle'i Mariotte'i seadus : Jääval temperatuuril on antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis konstantne. pV = const, kui T = const Kui gaasi temperatuur hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. Gay - Lussac'i seadus Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. V/T = const, kui p = const (V = const T) Kui gaasi rõhk hoida muutumatuna, siis gaasi temperatuuri suurendamine kaks korda
2.3. Ideaalsete gaaside olekuvõrrandid. Ideaalgaside seadusi kasutatakse tehnilises termodünaamikas mitmesuguste tuleohutusalaste insener-tehniliste ülesannete lahendamisel. Alltoodud seadused leiti esmalt katsete tulemuste põhjal, hiljem nad tuletati aine ehituse molekulaar-kineetilise teoori alusel. Boyle-Maryotte seaduse /(1662 a inglise keemik ja füüsik Robert Boyle ja 1676 a E.Mariotte) järgi jääval temperatuuril on gaasi rõhk pöördvõrdeline tema ruumalaga. V1/V2 = p2/p1 (7) Asendades siia erimahu ja võttes antud gaasi massiks m = 1 kg, saame v1/v2 = p2/p1 (8) Millest p1v1 = p2v2 ehk pv = konst. (9) Gaasi tihedus on erimahu pöördväärtus, siis 1 = 1/v1 ; 2 = 1/v2 võrrandir (8) saame esitada:
Kasutatakse makroparameetreid: Rõhk, ruumala, temperatuur, soojushulk jne. 11. Kolm gaaside seadust. 1) Boyle-Mariotte'I seadus: Isotermilised protsessid on antud gaasihulga rõhus ja ruumala korrrutis jäävsuurus Isotermiline protsess on jäävalt temperatuurile toimuv protsess. 2) Gay-Lussacy seadus: Isobaarilisel protsessil on antud gaasihulga, ruumala võrdeline tema absoluutse temperatuuriga. Isobaariline on selline protsess, mis toimub jääval rõhul(Ruumala võib kasvada). 3) Charlesi seadus: Jääval ruumalal on antud gaasihulga rõhk võrdeline tema absoluutse temperatuuriga. 12. Ideaalse gaasi oleku võrrandi tuletamine? ?????????? 13. Soojusmasinad(Termodünaamika I ja II seadus). Soojusmasinad-Masinad mis teevad tööd soojuse arvel. 1) Kujutab endast jäävuse seadust: Suletud süsteemi energia ei muutu. 2) Ei ole võimalik valmistada sellist soojusmasinat kus kogu soojendajalt saadud soojushulk muutuks tööks. 14
· Termodünaamika I seadus väidab, et süsteemile üleantud soojushulk läheb süsteemi siseenergia muutmiseks ja töö tegemiseks välisjõudude vastu: . · · · · · · · · 12. Isoprotsessid ja adiabaatiline protsess. · Protsesside uurimine lihtsustub, kui üks makroparameeter jääb muutumatuks, need on isoprotsessid. Juhul, kui protsessi jooksul ei toimu soojusvahtust väliskeskkonnaga, nim. protsessi adiabaatiliseks. · Isotermiline protsess on isoprotsess, mis toimub jääval temperatuuril, . · Isobaariline protsess on isoprotsess, mis toimub jääval rõhul, . · Isohooriline protsess on isoprotsess, mis toimub jääval ruumalal, . · Isoprotsesse kirjeldavad võrrandid saadakse lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist: . · · · · · isotermiline protsess isobaariline protsess isohooriline protsess · 13. Gaaside moolsoojused.
määramine Clement´i- ajamõõtja. Desormes´i [klemani-dezormi] meetodil. Töö teoreetilised alused Ideaalse gaasi adiabaatilisel paisumisel on kehtiv Poissioni [puasoni] seadus pV = const , cp kus p on gaasi rõhk, V - ruumala ja = - gaasi erisoojuste (või moolsoojuste) cv suhe ( Cp - gaasi erisoojus jääval rõhul ja Cv - gaasi erisoojus jääval ruumalal). Clement´i- Desormes´i meetod võimaldab lihtsal viisil määrata Cp ja Cv suhet. Vastav aparaat koosneb umbes 10 l mahutavusega anumast 1, mille korki läbiva toru ühe haru 3 küljes on vedelikmanomeeter 2 ja teine haru 5 on kraaniga 4 suletav. Korki läbiv teine ava on suletav kraaniga 6. Olgu anumas 1 toatemperatuuril oleva gaasi ruumala V1 ja rõhk p1. Olgu p1 natuke suurem atmosfäärirõhust p2
soojusliikumisel. Vedelik termomeeter. Soojushulk-keha siseenergia hulk, mis kandub ühelt kehalt teisele.[1J][1KJ][1cal] Soojusülekande liigid: Soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus.(Metallid on head soojusjuhid, vesi halb). Aine erisoojus-näitab, kui suur soojuhulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1 kraadi võrra. Sulamistemperatuur-on temperatuur, mille juures aine sulab. Aurustumissoojus-näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustumiseks jääval temperatuuril. Vee keemise etapp: tekivad mullikesed anuma seintel(vedeliku lahustunud gaasi eraldumise tulemusel) Gaasi hulk väheneb ja gaas hakkab eralduma. Edasisel vee kuumutamisel mullikesed paisuvad. Üleslükkejõu tõttu tõusevad need üles.
Saamid Pjotr and Cambu ( ° °) Saamid ehk laplased elavad Soome, Rootsi, Norra põhjaosas ja Vene aladele jääval Koola poolsaarel. Nad on arvukaim põlisrahvas Põhja-Euroopas. Saamidel on rikkad kultuuritraditsioonid mis elavad ka tänapäeval. Igapäevaselt tehakse käsitööd , lauldakse vanu laule, tantsitakse tantse ja kantakse rahvariideid. Nende lipp Saami Tüüpiline laul on joig. Laulul arvatakse olevat eriline vägi, see võimaldab tunda ühtekuuluvust mõne nähtusega , paiga, puu, kivi, looma või inimesega. Saam võib laulda kõigest mida näeb või ette kujutab.
Ühik: Pascal(P). Pascali seadus- vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis suundades ühteviisi, järelikult peab ta olema skaalar. 11. Arhimedese seadus- hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga 12. Boyle-Mariotte'i seadus Konstantsel temperatuuril on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus. 13. Gay - Lussac'i seadus: Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. V/T = const, kui p = const (V = const T) 14. Charles'i seadus: Jääval ruumalal on antud gaasikoguse rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. p/T = const, kui V = const (p = const T) 15. Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab
I Versioon 1.Vee erisoojus on 4200 J/kg*K. Mida see tähendab? Vee erisoojus on umbes 4200 J / kg K, ehk ühe kilogrammi vee soojendamiseks ühe Kalvini võrra kulub 4,2 kilodzauli. 2.Isobaariline protsess. Graafik. Isobaariline protsess on isoprotsess, mis toimub jääval rõhul. Et isobaarilisel protsessil on p - const, siis pärast selle suurusega taandamist omandab valem kuju:V1/V2=T1/T2 3.Tuletada Kurvi sisenemise max kiirus. 4.Defineerida jõu põhiühik ja anda selle ligikaudne väärtus. Jõu ühikuks on njuuton. (N)1 njuuton on jõud, mis annab ühe kilogrammise massiga kehale kiirenduse üks meeter sekundis sekundi kohta. 5.Tuletada kiiruse valemid , kui a=const . 6.Potensiaalse energia jäävusseadus.
1200 km pikkusest Balti klindist. Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt silmatorkavaim, ei ole see ainus ja ka mitte kõrgeim. Karl Orviku (1903 1981) mainib (1958), et Põhja-Eesti klint, mida ta paekaldaks nimetab,koosneb kahest järsakust. A. Tammekann (1949) ja S. Künnapuu (1958) kirjutavad omakorda, et Ordoviitsiumi lubjakividesse murrutatud peaastangust (klindist) lõunasse jääval paeplatool on veel rida madalamaid lubjakivist astanguid. Klindi kõrgus Ontika pangal on 55 m ja vaid ülemised 15 meetrit sellest on lubjakivi. Enamik astangust (u 40 m) kuulub aga liivakividele ja sinisavile. Kunda Toolse vahemikus on Kambriumi liivakivisse-sinisavisse murrutatud astangu kõrgus kuni 35 m, samas kui laugenõlvalise paeastangu kõrgus on vaid u 10 m. A. Tammekanni (1940) käsitluses on Põhja-Eesti klint see terrassikujuline pinnavorm, mis eristab kuesta-laadset Põhja-
Nt. Gaas teeb paisumisel tööd dA = pdV, kus p- gaasi rõhk, dV- ruumala muut. Isoprotsessides: isotermiline T=consT. Δu=0 Q=A isokooriline V=consT. Δu=Q A=0 isobaariline p=consT. A=pΔV Δu=Q-A adiabaatiline Q=0 Δu=-A Siseenergiaks nim keha molekulide kin. ja pot. energia summat, keha võime teha tööd sisemiste protsesside arvelt. Gaasi siseenergia muutub tööd tehes, soojendamisel või jahutamisel. 32.Erisoojus jääval rõhul ja jääval ruumalal. Erisoojus Ce on soojushulk, mis kulub, et tõsta ühikulise massiga keha soojust ühe kraadi võrra. (J/kg*K) Kui gaasi soojendada jääval ruumalal, siis ei tee ta tööd ning kogu soojus läheb keha siseenergia suurenemisele. Kui gaasi jääval rõhul soojendada, siis gaas paisub, tehes pos. tööd. Järelikult on sel juhul gaasi temp-i tõstmiseks tarvis rohekm soojust kui soojendamisel jääva ruumala korral (osa soojust kulub gaasi paisumistööks).
2.Defineeriga töö põhiühik SI-süsteemis. Andke selle ligikaudne väärtus. Töö põhiühik on Dzaul. Üks dzaul on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks 1 meetri võrra rakendades sellele jõudu 1 njuuton 3.Sõnastage Newtoni I seadus Kui mingile kehale ei mõju teised kehad või nende mõjud tasakaalustuvad, siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt 4. Isohooriline protsess ( mõiste , graafik , seadus , näide ) Jääval ruumalal muutub gaasirõhk vastavalt temperatuurile. Gay - Lussac'i seadus:Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga.V/T = const, kui p = const (V = const T) 5. Tuletage valem rõhu arvutamisel vedelikus sügavusel h. 6. Sõnastage impulsi jäävuse seadus. Tuletage vastav valem kahest koosneva süsteemi korral. Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss (sinna kuluvate kehade summa)
Andke selle ligikaudne väärtus. Võimsuse ühikuks SI-süsteemis on vatt (W). Üks vatt võrdub võimsusega, mille korral tehakse ühes sekundis üks dzaul (J) tööd või on võrdne energia hulgaga 1 volt-amper: 1W=1J/1s=1V*1A 3.Newtoni II seadus valem ja sõnastus Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a->=F->/m 4.Isotermiline protsess (mõiste, seadus, graafik, näide) See on isoprotsess, mis toimub jääval temperatuuril. Boyle'i-Mariotte'i seadus Selle kohaselt muutub gaasi rõhk isotermilises protsessis pöördvõrdeliselt gaasi ruumalaga. See tähendab, et kui gaasi temperatuur hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. pV=const, kui T=const. 5.Tuletage valem kaldpinna maksimaalse kaldenurga arvutamiseks, mille korral sellele asetatud keha ei hakka libisema 6.Tuletage Esimese kosmilise kiiruse arvutusvalem 7
http://www.abiks.pri.ee IDEAALSE GAASI OLEKUVÕRRAND Termodünaamika on füüsika osa, mis käsitleb makroskoopiliste süsteemide füüsikalisi omadusi ja nende seost energia võimalike muundumistega, arvetamata süsteemide mikroskoopilist ehitust. Isotermiline BoyleMariotte'i seadus: jääval temperatuuril kulgevas tasakaaluprotsessis on antud gaasimassi rõhk pöördvõrdeline ruumalaga Isobaariline GayLussaci seadus: Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Isobaariline Charles'i seadus: jääva ruumala juures on antud gaasimassi rõhk võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Clapeyroni s: antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis jagatud avsoluutse temperatuuriga on jääv suurus
SISEENERGIA on keha kõikide molekulide kineetilise ja potensiaalse energia summa. SOOJUSHULK on energiahulk, mida keha soojusvahenduse teel saab või ära annab. ERISOOJUS on soojushulk mis on tarvis anda ühele kilogrammile ainele, et tõsta temperatuuri 1 kraadi võrra. SULAMISSOOJUS (J/kg) on tarvis anda ühele kilogrammile ainele sulamistemperatuuril tema sulamiseks. AURUMISSOOJUS L on soojushulk, mis on tarvis anda ühele vedeliku kilogrammile selle aurustamiseks jääval temperatuuril. KÜTUSE KÜTTEVÄÄRTUS on soojushulk, mis eraldub 1kg kütuse täielikul põlemisel. SOOJUSE TASAKAALU VÕRRAND Q antud = Q saadud KALOR Cal on mittesüsteemne soojushulga mõõtühik, mis on kasutusel mitmetel elualadel. 1Cal = 4,2 J 1Cal on soojushulk, mida on vaja 1kg vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. TERMODÜNAAMIKA I SEADUS U=A+Q Siseenergia muutus keha üleminekul ühest soojuslikust olekust teise võrdub
elektromagnetvälja. Spiraalselt liikuvad ioonid põhjustavad aga elektrivoolu, mis omakorda genereerib dipoolisarnase magnetvälja. Välja tugevus. Magnetvälja tugevus on suurim poolustel ja nõrgim ekvaatoril. Globaalselt jääb magnetvälja tugevus 0,25 0,65 gaussi piiresse. Võrdlusena on keskmise külmkapimagneti tugevus ligikaudu 100 gaussi. Välja tugevuse miinimum on Lõuna Ameerika kohal, maksimum aga Põhja-Kanada, Siberi ja Austraaliast lõunasse jääval Antarktika ranniku kohal. Maa magnetvälja tugevus on alates 19. sajandist vähenenud kuni 10% võrra.
elektromagnetvälja. Spiraalselt liikuvad ioonid põhjustavad aga elektrivoolu, mis omakorda genereerib dipoolisarnase magnetvälja. Välja tugevus. Magnetvälja tugevus on suurim poolustel ja nõrgim ekvaatoril. Globaalselt jääb magnetvälja tugevus 0,25– 0,65 gaussi piiresse. Võrdlusena on keskmise külmkapimagneti tugevus ligikaudu 100 gaussi. Välja tugevuse miinimum on Lõuna Ameerika kohal, maksimum aga Põhja-Kanada, Siberi ja Austraaliast lõunasse jääval Antarktika ranniku kohal. Maa magnetvälja tugevus on alates 19. sajandist vähenenud kuni 10% võrra.
Kuna aurumisel lahkuvad vedelikust just kiiresti liikuvad aineosakesed, siis jäävad vedelikku alles aeglasemad ningi keskmine osakeste kiirus väheneb. Mis on aurustamissoojus? Soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. Aurustamissoojus= aine aurustumiseks vajalik soojus:aine mass ehk L=Q:m Mida näitab aurustamissoojus? Kui suur soojushul kulub 1kg vedeliku aurustamiskes või kondenseerumiseks jääval temperatuuril. Mida nimetatakse sublimeerumiseks? Tahkete ainete aurustamist. Kuidas saab aurustumist kiirendada? Tõstes temperatuuri, jahutades välisõhu temperatuuri, õhuringlusega või rõhu langetamisega. Lambda(sulamissoojus)=Q:m
muutumatuna Temperatuur iseloomustab keha soojendatavuse astet, keha soojusliku tasakaalu olekut Temperatuuri mõõtmine Hoitakse temperatuuri mõõtvat keha mõõdetava vastas kuni saabub soojuslik tasakaal Celsiuse skaala viga termomeetrite näidud langevad kokku 0C ja 100C juures, kuid ei lange kokku vahepealsetel temperatuuridel. Ruumala sõltuvus temp.-st ei ole päris lineaarne Absoluutne null nim piirtemperatuuri, mille puhul ideaalse gaasi rõhk jääval ruumalal läheneb nullile Abs. Temp ja molekulide keskm kin en Absoluutne temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõt
Q = lambda *m 12. Kuidas toimub ainete aurustumine ja kondendseerumine? Jahtumisel koguneb osa veeaurust piiskadesse ehk kondendseerub. 13. Aines aurustamisesks kuluva ja kondnendseerumise eralduva soojushulga arvutamine? Aurustmissoojus= aine aurustamiseks vajalik soojuhulk aine mass 14. Mida näitab aurustamissoojus? Näitab kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustamiseks või kondendseerumiseks jääval temperatuuril. Tähis L, ühik 1 J kg 15. Mis on keemine? Keemine on vedeliku aurumine koge vedeliku ulatuses. 16. Mis on sublimeerumine? Tahkete ainete aurumist nim. sublimeerumiseks 17. Mis on härmatumine? Aine üle minek gaasist tahkesse.
ΔU=i/2*m/z*R*ΔT Isoprotsess- oleku muutumist, milles mingit parameetrit iseloomustav suurus jääb muutumatuks isotermiline T=consT. ΔU=0 Q=A, p1V1=p2V2 isokooriline V=consT. ΔU=Q A=0, p1/T1=p2/T2 isobaariline p=consT. A=pΔV, ΔU=Q-A, V1/T1=V2/T2 adiabaatiline (siis kui protsessi vältel ei ole süsteemil väliskeskkonnaga soojusvahetust) Q=0 ΔU=-A, p1V1 G=p2V2 G, G= i+2/i 30,* Erisoojus jääval rõhul ja jääval ruumalal. Erisoojus jääval rõhul- Kui gaasi jääval rõhul soojendada, siis gaas paisub, tehes pos. tööd. Järelikult on sel juhul gaasi temp-i tõstmiseks tarvis rohkem soojust kui soojendamisel jääva ruumala korral (osa soojust kulub gaasi paisumistööks). Gaasi temp tõstmiseks on vaja rohkem soojust kui soojendamisel jääva ruumala korral. Erisoojus Ce on soojushulk, mis kulub, et tõsta ühikulise massiga keha soojust ühe kraadi võrra. (J/kg*K)
KEEMINE DIANA LANEVSKAJA DEFINITSIOON VIDEO KEEMINE SELLINE VEDELIKU AURUSTUMINE, MIS TOIMUB KINDLAL TEMPERATUURIL KEEMITEMPERATUURIL KOGU VEDELIKU RUUMALA ULATUSES Viide: Viide: http://www.taskutark.ee/m/keemine/? https://www.youtube.com/watch? NÄHTUSE SELETUS, TEMPERATUUR · KEEMISTEMPERATUUR ON SEOTUD KEEVA VEDELIKU AINEGA, ERINEVATEL AINETEL ON ERINEV KEEMISTEMTERATUUR · SAMUTI SÕLTUB KEEMISTEMPERATUUR VEDELIKULE ATMOSFÄÄRI POOLT AVALDATAVAST RÕHUST ÕHURÕHUST MIDA KÕRGEM ON RÕHK, SEDA KÕRGEM ON VEDELIKU KEEMISTEMPERATUUR · KEEMISEL TEMPERATUUR EI MUUTU Viide: http://www.taskutark.ee/m/keemine/?auth=dGFza3V0YXJr AINEOSAKESTE PAIKNEMINE JA LIIKUMINE Keemisel aineosakeste: Liikuvus Suureneb ...
muutus, kus üks olekuparameetritest p, V, T jääb muutmatuks, aga teised muutuvad Isoprotsesside tunnused, graafikud, valemid, seadused: ISOTERMILINE ISOBAARILINE ISOK(H)OORILINE TUNNUS T=const p=const V=const VALEM p1V1=p2V2 V1/T1=V2/T2 p1/T1=p2/T2 p*V=const V/T=const p/T=const GRAAFIK SEADUS Jääval tempetatuuril Jääval rõhul antud Jääval ruumalal antud gaasikoguse gaasikoguse ruumala antud gaasikoguse rõhu ja ruumala ja absoluutse rõhu ja absoluutse korrutis on jääv. temperatuuri jagatis temperatuuri jagatis on jääv. on jääv. 3.Põhimõisted, tähised: Mikro-, makro- ja olekuparameetrid
soojushulka ei saa käsitleda olekufunktsioonidena ning nende muudud sõltuvad viisist kuidas süsteemi viiakse ühest olekust teise. 3.1.2. Termodünaamika 1.printsiip: Termodünaamika I printsiip seob süsteemile antud soojushulga dQ sellest tuleneva siseenergia muudu dU ja süsteemi poolt protsessi käigus tehtud mehhaanilise töö dA. dU=dQ-dA Kui on tegemist soojusvahetusega jääval temperatuuril, T=const. , siis süsteemi siseenergia ei muutu ja kogu soojushulk realiseeritakse süsteemi mehhaanilise töö näol. Järelikult kui dU=0, siis dQ = dA Kui süsteem annab soojust ära , siis süsteemi ruumala väheneb ja süsteemi poolt tehtud töö arvväärtus on negatiivne. On võimalk ka olukord kus süsteem mehhaanilist tööd ei tee. (V=const.) ja kogu saadud soojushulk kulub siseenergia muuduks. See tähendab, juhul kui
· Soojus hulgaks nimetatakse siseenergia hulka, mille keha saab või kaotab soojusülekandel. · 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1 °C võrra. · Aine erisoojus (c) näitab, kui palju muutub 1 kg aine siseenergia selle aine temperatuuri muutmisel 1 °C võrra. · Sulamissoojuseks (l) nimetatakse 1 kg aine sulatamiseks kuluvat soojushulka (Q). · Aurustumissoojus (L) näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg vedeliku aurustumiseks jääval temperatuuril. Kasutatud materjalid: hot.ee/fyysika Tööd asuvad portaalis www.kool.ee
väärtusest suurem. · Vedeliku temperatuuri säilitamiseks aurumisel on vaja juurde anda energiat (soojushulk Q) 12. Miks hakkab meil vannist tulles külm? Kui me vannist välja tuleme hakkab vesi meie kehalt auruma. Aurumisel vedelik jahtub ja meil hakkab külm. 13. Mida näitab aurumissoojus? Aurumissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg vedeliku aurustumiseks või kondenseerumiseks jääval temperatuuril. 14. Mida nim. sublimeerumiseks? Sublimeerumiseks nim. tahkete ainete aurumist. 15. Kirjelda vedeliku keemist. · Soojendame vett anumas. · Anuma seintele tekivad mullikesed. · Eralduma hakkab gaas. · Mullid hakkavad veel rohkem paisuma ja tõusevad üles üleslükkejõu tõttu. · Kuuleme kahinat. · Mullid hakkavad üha paisuma ja veepinnal nad lõhkevad, tekitades keemisele iseloomuliku mulina. 16. Millest sõltub vee keemistemperatuur?
J/kg*oC 10. Sulamine ja tahkumine ( mõisted , arvutusvalem ) Üleminek mis olekust mis olekusse? Q= lambda * m 11. Mida näitab sulamissoojus? Soojushulk, mis on vajalik ühe kg aine sulatamiseks tema sulamistemperatuuril. J/kg 12. Aurumine ja kondenseerumine ( mõisted, arvutusvalem ) Üleminek mis olekust mis olekusse? Q= L*m 13. Mida näitab aurumissoojus ( keemissoojus ) ? Soojushulk, mis on vajalik 1kg aine aurustamiseks jääval temperatuuril. Kui jäävad temp-ks on keemistemperatuur, siis on L ka keemissoojus. J/ks 14. Põlemine ( mõiste, valem ) Põlemine on oksüdatsiooniprotsess. Q=km 15. Mida näitab kütteväärtus? Soojushulk, mis vabaneb 1kg kütuse täielikul põlemisel. 16. Termodünaamika I seadus ( sõnastus, valem ) Süsteemile antud soojushulga arvel suureneb tema siseenergia ning süsteem teeb pärisjõudude ületamiseks tööd. Q=delta U+A 17
Q-cm(t2-t1) Q-soojushulk, m- mass, t2-lõpptemp, t1-algtemp · C- erisoojus- soojushulk, mis on vajalik 1kg aine temp tõstmiseks 1C võrra. Nt: 4200 J/kg C, st et ühe kg vee temp. Tõstmiseks ühe kraadi võrra on vaja 4200J/kg C soojust. · Sulamine ja tahkumine: Q= m , -lambda · Sulamissoojus- Q- mis on vajalik 1 kh aine sulatamiseks tema sulamistemp. · Aurumine ja kondenseerumine Q=Lm · L-aurustumissoojus-Q, mis on vajalik 1 kg aine aurustumiseks jääval temp. Kui jäävaks temp. On võetud keemis temp, siis nim suurust L ka keemissoojuseks · Põlemine Q=km · Kütteväärtus- soojushulk, mis vabaneb 1kg kütuse täielikul ära põlemisel · Termodünaamika I seadus- Termodünaamika on soojusnähtuse teooria, milles ei arvestata kehade molekulaarset ehitust. I seadus- süsteemile antud Q-ga arvelt suureneb tema siseenergia ja süsteem teeb välisjõudude ületamiseks tööd. Q=(delta)U+A
Keel võib olla sama pikk kui keha ja saba kokku ning on liimine nagu tavaline kärbsepaber. Mõnd ritsikat nähes liigub kameeleon sellele piisavalt lähedale ja tema pikk keel viskub nagu vedru suust väja. Ta püüab putuka oma koonilise keeleotsaga kinni ja sööb ära. Toit Kameeleon sööb kiile, sääski, rohutirtse, jahuusse, kilke, kärbseid, prussakaid ja muid putukaid. Elukoht Madagaskar on tõeline kameeleonite kodumaa: just sellel Aafrikast itta jääval suurel saarel elavad peaaegu pooled meile tuntud kameleoniliigid, nende seas kõige suurem (Parsoni kameeleon, kes võib olla kuni 60 cm pikk) ja kõige väiksem (mini-kääbuskameeleon, kes on vaevalt 3,5 cm pikk!). Kokku on kameeleone 85 liiki. Madagaskarilt on leitud alates 1990. aastatest umbes kümmekond uut liiki. Miks ja millal muudab kameeleon oma naha värvust? Kameeleoni nahk koosneb mitmest värvi- ehk pigmendikihist.
3. Aine agregaatoleku muutumine Sulamine - Aine üleminek tahkest vedelasse Tahkumine - Aine üleminek vedelast Sulamissoojus - näitab, kui suurt soojushulka on vaja 1kg aine sulamiseks 1J/kg λ=Q:m Q=λm Aurumine - Üleminek vedelast olekust gaasilisse - Energiat kulub aineosakeste vaheliste sidemete lõhkumiseks L - aurustumissoojus, näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurumiseks jääval temperatuuril L=Q:m 1J/kg Aurustumise kiirus sõltub: - Aine temperatuurist - Ainest (aine tihedusest) - Vedeliku vabapinna ulatusest - Õhu liikumiskiirusest - Õhu niiskusest Sublimatsioon - tahke aine üleminek gaasilisse olekusse Desublimatsioon - gaasi muutumine tahkeks Soojusülekanne - energia kandumine ühelt kehalt teisele. See kestab seni, kuni mõlema keha temperatuurid on võrdsed ehk on saabunud soojuslik tasakaal Liigid:
Mikroparameetrid- füüsikalised suurused, mille abil kirjeldatakse ainet mikroskoopiliselt. Nt molekuli mass, molekulide keskmine kiirus, molekulide kontsentratsioon Mikrokäsitlus- käsitlus, kus füüsikalised suurused iseloomustavad ainet Ideaalne gaas- lihtsaim gaasi mudel Temperatuur- suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit Soojushulk- siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab Isotermiline protsess- jääval temperatuuril on antud gaasimassi rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus Isobaariline protsess- jääval rõhul on antud gaasimassi ruumala võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Isohooriline protsess- jääva ruumala juures on antud gaasimassi rõhk võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga 2.peatükk Siseenergia- keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa Termodünaamika esimene printsiip- termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk
annaabi.ee 
