Mõisted Sahhariidid - süsivesikud; polühüdroksükarbonüülühendite ning nende oligo-ja polümeeride üldnimetus. Monosahhariid - lihtsuhkur Disahhariid - sahhariid, mille molekulis on glükosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Polüsahhariid - monosahhariidide jääkidest koosnev polümeer. Pentoos - viie süsinikuga monosahhariidi ahel. Heksoos - kuue süsinikuga monosahhariidi ahel. Aldoos - monosahhariid, mis sisaldab aldehüüdrühma. Ketoos - monosahhariid, mis sisaldab ketorühma. Amülopektiin - tärklise vorm, mis on sarnane loomsele tärklisele. Amüloos - tärklise vorm, mis erineb amülopektiinist peaaegu hargnemata ahelate poolest. Amülaas - seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks.
SÜSIVESIKUD · Koostis süsinik, vesinik, hapnik · Omadused veesõbralik, molekulis palju OH rühmi, magus TSELLULOOS · Omadused polümeere sahhariid, kiuline ehitus, tugev, painduv, rasklahustuv · Kasutusalad tehakse paberit ja puitu, puuvilla kasutatakse riiete tegemisel RASVAD · Definitsioon elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga rasvhapete jääkidest · Omadused varuaine, osad tahked, osad vedelad, tõrjuvad vett, ei märgu · Vajalikkus elutähtis varuaine, mida organism toidupuuduse korral kasutab · Jaotus tekke ja oleku järgi loomsed rasvad tahked, taimsed rasvad vedelad VALGUD · Definitsioon elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapete jääkidest · Vajalikkus võtavad osa organismi kasvamisest ja paljunemisest, on organismis ehitusmaterjaliks, panevad organismi liikuma
..10 kovalentselt glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jäägist. Jaotatakse redutseeruvateks vaba hemiatsetaalrühm on olemas; ja mitteredutseeruvaks puudub vaba hemiatsetaalrühm. a.iii. Polüsahhariidid ehk polüoosid liitsuhkrud, lihtsuhkrute polümeerid, mis koosnevad sadadest, tuhandetest kovalentselt glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jääkidest. Jaotatakse veel homopolüsahhariidid koosnevad ühe monosahhariidi jääkidest, heteropolüsahhariidid koosnevad erinevate monosahhariidide või nende derivaatide molekulide jääkidest. e - f. Furanoos, püranoos heterotsükkel, millena esinevad viit ja enamat süsiniku aatomit sisaldavad monosahhariidid vesilahustes. Pentoosid moodustavad furanoositsükli, heksoosid võivad moodustada mõlemaid.
Selgita mõisted: monosahhariid, disahhariid, polüsahhariid, glükosiid, glükosiidside Monosahhariid: lihtsuhkur, 1 rühm sahhariide, molekulid võivad ühineda oligosahhariidideks, kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidideks. Disahariidid: kahest monosahhariidist moodustunud glükosiid. Polüsahhariid: monosahhariidide jääkidest tekkinud pikk ahel. Glükosiid: eetritüüpi ühendid, moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. Kuidas ja kelle poolt tuleneb nimetus ,,süsivesikud"? Nimetus ,,süsivesikud" tuleneb nende elementaarkoostise tõttu: ühe süsinikuaatom on seotud üks molekul vett (Cn(H2O)n). Carl Schmidt'i poolt vastu võetud. Mis on aldoosi ja ketoosi vahe? Aldoos sisaldab aldehüüd rühma. (riboos, glükoos) Ketoos on monoos, sisaldab keto rühma (fruktoos)
Polümeer-ained mille suured molekulid koosnevad väga paljudest enamasti üksteisega seotud väikeste Molekulide jääkidest või lõikudest.nafta- majapidamisgaas,bensiin,petroleum,diislikütus,määrdeõlid,parafiin, Bituumen.-alkaanid,destillatsioon.vettõrjuvad,lahus,mare,kütus,asphalt,kreemid.süsiniku allotroopsed Teisendid-allotroopia-keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena,alotrobid-puhas lihtaine.teemant, Grafiit,grafeen,fullereenid.alotrop põlemine-CH4+2O2-2CO2,vingugaas-2CO2+O2- 2CO2,süsihappegaas- C+O2-CO2,süsihape-CO2+H2O-H2CO3,metalliga-fe2o3+co-fe+co2, saamine-metanooli-ch4+o2- ch3-oh
sünteesida. Detergent sünteetilises pesemisvahendis kasutatav pindaktiivne aine. Seep Aminohape aminorühmaga asendatud karboksüülhape. Kodeeritav aminohape üks neist kahekümnest aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid. Asendamatu aminohape valkude ehitamiseks tarvitatav aminohape, mida organism ei suuda ise sünteesida. Peptiidside nimetus, mis tähistab amiidi tüüp rühma alfa-aminohapete jääkidest moodustunud ahelas. Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahelseotud polüpeptiid ahelast. Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Liitvalgud sisaldavad peale aminohapete jääkide orgaaniliste ja anoorgaaniliste ainete molekulide osi(metalli aatomeid). Denatureerumine hapete, aluste, soolade ning orgaaniliste vedelike toimel võivad valgud välja sadeneda. Kui ei rikuta primaarset struktuuri on sobivate tingimustes võimalik valku taastada s.o renatureerumine.
Juhendaja :Tiina Asi Väimela 2012 Tselluloos on Maal enim leiduv orgaaniline ühend. Ta sisaldab 50 % taimedes leiduvast süsinikust ( mida läheb taimedel vaja fotosünteesil ). Rohttaimedes on tselluloosi 15-30 %, puidus 40-50 % üldmassist. Tselluloos on looduslik orgaaniline polümeer, mille makromolekulid koosnevad peamiselt glükoosi jääkidest. Teiste monosahhariidide ja pektiinide jääke on tselluloosi marmormolekulides vähe, nende sisaldus sõltub biosünteesi teguritest. Tselluloos inimese soolestikus ei lagune, kuid soodustab soolte tegevust. Looduslik tselluloos sisaldab alati 4-5% saateaineid. Tselluloosi sisaldub peamiselt taimedes, kuid teda leidub ka seentes, bakterites ja isegi mõnedes alamates mereloomades. Looduslikes materjalides ühinevad tselluloosi
oleneb isomeerist, magus. Glükoosi kasutatakse toiduainetetööstuses, ravimite valmistamisel. Glükoos on inimesele energiaallikas ja parandab närvisüsteemi 5) Milline erinevus on α- ja β-glükoosil (2 erinevust) 1. Kui glükoosi tsüklilises vormis on esimese süsiniku aatomi juures olev H-rühm üleval pool tsükli tasapinda, on ta α-glükoos, kui all, siis β-glükoos. 2. α-glükoosil tekivad jääkidest tärklised, β-glükoosil tselluloos. 6) Mille alusel jaotatakse monosahhariidid D – ja L- vormiks? Sõltuvalt vesiniku ja hüdroksüülrühma asukohast 5 C aatomi juures. OH paremal- D; OH vasakul- L 7) Kirjuta fotosünteesi iseloomustav reaktsioonivõrrand. 6CO2 + 6H2O ==== 6O2 + C6H12O6 == tärklis/tselluloos + H2O 8) Mis on glükogeen? Toidust saadav loomne tärklis. 9) Iseloomusta glükoosi keemilisi omadusi (2) sarnanevad aldehüüdidega ja annavad hõbepeeglireaktsiooni, käärivad.
VALGUD 9.A VALGUD Valgud on looduslikud polümeerid nagu tärklis ja tsellulooski. Nad on elusorganismides kõige tähtsamad ning keemiliselt keerukad ühendid. Spetsiifilised valgud kuuluvad ensüümide, hormoonide, immuunkehade, hemoglobiini ja teiste bioloogiliselt aktiivsete ainete koostisesse. Valkude kalorsus on võrreldav süsivesikute kalorsusega: 1 g valku annab 4,1 kilokalorit. VALKUDE EHITUS Valkude pikad molekulid koosnevad erinevate aminohapete jääkidest. Aminohape on karboksüülhape, mis sisaldab ka NH2 rühma. VALKUDE JAGUMINE · Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Nt munavalge · Liitvalgud koosnevad valgulisest osast ja mittevalgulisest osast. Nt valk + gklükoos = glükoproteiin Nt valk + nukleiinhape = nukleoproteiin VALKUDE STRUKTUURID Kiulised Neist koosnevad karvad, küüned, sarved, sõrad, lihased ja sidekude. Need ei lahustu vees.
Sahhariid-polühüdrokükarbonüülühendite nende oligo-ja polümeeride üldnimetus nim. ka süvesikuteks.Monosahhariid-Lihtsuhkur polühüdroksükarbonüülühend.Disahhariid-Sahhariid mille molekulis on glükoosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki.Polüsahhariid-monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer.Pentoos-monosahhariid milles on 5 süsinikku. Heksoos-monosahhariid milles on 6 süsinikku.Aldoos-Monosahhariid, mis sisaldab aldeüüdrühma. Ketoos- Monosahhariid, mis sisaldab ketorühma.Amülopektiin-tugevalt hargneva ahelaga, tärklise liik. Molekulid on suuremad.Amüloos-Tärklis mille ahel on hargnemata.Amülaas-Ensüüm, mis lõhustab tärkilist.Glükogeen-Loomne tärklis.Ahel tugevalt hargnenud Galaktoos-Monosahharood milles tekib piimasuhkur e. Laktoos
2. Disahhariidid reageerivad kahevalentse metalli hüdroksiididega: nt vask(II)hüdroksiidiga või kaltsiumhüdroksiidiga (mõlemad on lahustamatud, kuid suhkru mõjul tekivad lahustuvad ühendid) C12 H 22O11 + Cu (OH ) 2 C12 H 20O11Cu + 2 H 2O C12 H 22O11 + Ca (OH ) 2 C12 H 20O11Ca + 2 H 2O POLÜSAHHARIIDID Kui disahhariidiga liitub veel üks monosahhariidi molekul, moodustub trisahhariid. Trisahhariidist moodustub samal viisil tetrasahhariid. Kui monosahhariidi jääkidest koosnev ahel saab pikemaks, on tegemist polüsahhariidiga. Polüsahhariid on kõrgemolekulaarne ühend, polümeer, liitsuhkur. Polüsahhariid tekib polükondensatsioonil ja mitte polümerisatsioonil! Mis on nende vahe? Polümerisatsioon ranges tähenduses on monomeeride ühinemine sel viisil, et kasvava ahela otsas on väga aktiivne reaktsioonitsenter, mis liitub järgmise monomeeri molekuliga ning moodustub uus aktiivne tsenter. See kestab kuni reaktsiooniahela katkemiseni
2. Disahhariidid reageerivad kahevalentse metalli hüdroksiididega: nt vask(II)hüdroksiidiga või kaltsiumhüdroksiidiga (mõlemad on lahustamatud, kuid suhkru mõjul tekivad lahustuvad ühendid) C12 H 22O11 + Cu (OH ) 2 C12 H 20O11Cu + 2 H 2O C12 H 22O11 + Ca (OH ) 2 C12 H 20O11Ca + 2 H 2O POLÜSAHHARIIDID Kui disahhariidiga liitub veel üks monosahhariidi molekul, moodustub trisahhariid. Trisahhariidist moodustub samal viisil tetrasahhariid. Kui monosahhariidi jääkidest koosnev ahel saab pikemaks, on tegemist polüsahhariidiga. Polüsahhariid on kõrgemolekulaarne ühend, polümeer, liitsuhkur. Polüsahhariid tekib polükondensatsioonil ja mitte polümerisatsioonil! Mis on nende vahe? Polümerisatsioon ranges tähenduses on monomeeride ühinemine sel viisil, et kasvava ahela otsas on väga aktiivne reaktsioonitsenter, mis liitub järgmise monomeeri molekuliga ning moodustub uus aktiivne tsenter. See kestab kuni reaktsiooniahela katkemiseni
(C6H10O5)n 2) vees lahustumatu 2) struktuuripolümeer 2) varustab töötvaid lihaseid 3) ei moodusta kolloidi energiaga GLÜKOGEEN 1) valge 1) kõrgemate loomade rakkudes 1) varuaine, mida organism ( loomne tärklis) koosneb glükoosi jääkidest 2) tahke 2) maksas ja südamelihases kasutab nälja ja tugeva töö 3) ei lahustu vees korral KITIIN 1) ei ole magus 1) lülijalgsete välisskelett
Sahhariidid-süsivesikud 1. hüdrofiilne- Esineb vastastikmõju veega, ained märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid. monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid disahhariid-süsivesikud, mis koosneb kahest monosahhariidist polüsahhariid- monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer glükosiidside- hapniksild kahe molekuliosa vahel aldoosid-monosahhariidid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (-CH=O). Aldoos on näiteks desoksüriboos. ketoosid- monosahhariidid, mis sisaldavad ketorühma (RC(=O)R'). pentoosid- monosahhariid milles on 5 süsinikku heksoos- monosahhariid milles on 6 süsinikku 2. Sahhariidide esindajad: glükoos- monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusena
Tselluloos Referaat Koostaja: Juhendaja: Tselluloos Tselluloos on B ja D-glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariid, elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000. On kõige levinum orgaaniline aine maal üldse. Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvill (90%), okaspuu puidus (45%). Hüdrolüüsub väävelhappe juuresolekul ja moodustab glükoosi. Sellel reaktsioonil põhineb tselluloosi kasutamine lähteainena piirituse, alkoholi tootmisel. Erinevalt tärklisest reageerib tselluloos tugevate hapetega (näiteks lämmastikhappega) ja moodustab mono-, di-, trinitrotselluloosi
liitsuhkrud glükoosiidid. Tuntumad: sahharoos, maltoos, laktoos. ● Invertsuhkur- glükoosi ja fruktoosi võrdmolekulaarne segu. Polüsahhariidid ● Polüsahhariid on kõrgmolekulaarne ühend, mis moodustab monosahhariidide polükondensatsiooni teel. ● Jaotatakse 3-e gruppi: 1) Struktuursed polüsahhariidid, 2) Varupolüsahhariidid, 3) Muud polüsahhariidid. ● Tärklis on ehitatud alfa-glükoosi jääkidest. Kaks peamist tärklise vormi on amüloos ja amülopektiin. Glükogeen- loomne tärklis. ● Tselluloos on ehitatud beeta-glükoosi jääkidest. Valgud ● Bioloogiliselt olulisi amiide nim. peptiidideks. ● Peptiidi molekuli amiidrühma nim. biokeemias peptiidsidemeks. ● Peptiidsidemega ühinenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim. peptiidahelaks. ● Kui aminohappeid on üle kümne, räägitakse polüpeptiididest.
*Millest koosneb ensüümvalk? Aminohappejäägist. *Disahhariid : Süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist. Tuntuim disahhariid on sahharoos ehk suhkur, mis koosneb glükoosist ja fruktoosist. *Triglütseriidide põhiülesandeks inimese organismis on : a)olla biokatalüsaatoriks b)päriliku info säilitamine c)olla energeetiliseks varuaineks d)membraanipotensiaali tekitamine *Laktaas on ensüümivalk, mille molekul koosneb väga paljudest : a)glükoosi jääkidest b)aminohappejääkidest c)galaktoosi jääkidest d)rasvhappejääkidest *Sahharaas on ensüümivalk, mille molekul koosneb väga paljudest: a) fruktoosi jääkidest b) aminohappejääkidest c) glükoosi jääkidest d) rasvhappejääkidest *Meie organismis on tuhandeid erinevaid valke. Valkude erinevad omadused tulenevad: a) pepsiidsidemete järjestusest ja hulgast b) fosfolipiidide järjestusest ja hulgast
ja DNA koostisesse Oligosahhariidid (2-3 liitunud lihtsahhariidi) Sahharoos e suhkur C12H22O11 Hüdrolüüs (katolisaatorit on vaja) tekib fruktoos ja glükoos rohkelt suhkruroos(pruunsuhkur) ja suhkrupeedis(valge) seedetraktis lõhustub glükoosiks ja fruktoosiks eluks vajalikud ained ! Annab kaloreid (ca 390 ccal/100g) koosneb glükoosi ja fruktoosi tsüklilistest jääkidest Maltoos e linnasesuhkur () koosneb 2 glükoosi molekulist Laktoos e piimasuhkur Moodustub piimanäärmetes Lõhustamiseks on vaja laktaasi (ensüüm) Selle ensüümi puudumine on laktoositalutamatus Huvitav : 90% aasia täiskasvanutest ei saa tarbida laktoosi sisaldavaid produkte Polüsahhariidid - koosneb paljudest lihtsuhkru jääkidest Tärklis - polümeer Koosneb tuhandest glükoosi molekulidest on tekkinud polükonsendatsioonil:
annavad talle erilise maitse saadakse karamell. Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos+fruktoos=invertsuhkur. Tuntuim looduslik invertsuhkru lahus on vesi. Inventsuhkruid kasutatakse kondiitriäris, magusam kuid väiksem kalorsus. Polüsahhariidid: Kui disahhariidiga liitub veel üks monosahhariidi molekul, moodustub trisahhariid. Trisahhariidist moodustub samal viisil tetrasahhariid. Kui monosahhariidi jääkidest koosnev ahel saab pikemaks, on tegemist polüsahhariidiga. Polüsahhariid on kõrgemolekulaarne ühend, polümeer, liitsuhkur. Polüsahhariid tekib polükondensatsioonil ja mitte polümerisatsioonil. Plükondensatsiooni igal sammul eraldub vee molekul, ka polüsahhariidi tekkel eraldub igas astmes vesi. Polüsahhariidi hüdrolüüsil ühineb iga lüliga vee molekul ja niiviisi taastuvad monomeerid. Polüsahhariidi jaotus:
185 C, kõrgemal temp. tekib karamell NT: roo- või peedisuhkur (tavaline suhkur) - maltoos (glükoos + glükoos) lahustub vees hästi ja on magusa maitsega NT: linnasesuhkur - laktoos (galaktoon + glükoos) lahustuvus väiksem, pole nii magus, sisaldub piimas NT: piimasuhkur Invertsuhkur glükoosi ja fruktoosi segu. Tuntuim on mesi. Kasutatakse kondiitritoodete ja jookide valmistamisel. Polüsahhariidid Polüsahhariidid kui monosahhariidi jääkidest koosnev ahel saab pikaks, tekkel eraldub igas vaheastmes vesi. Polümeeri hüdrolüüs on polükondensatsiooni pöördreaktisoon. Polüsahhariidid: - struktuursed polüsahhariidid bakterid, taimed, vetikad ja seened ehitavad sellest oma rakukestad NT: tselluloos - varupolüsahhariidid - loomad ja taimed loovad selle varal energiavarusid NT: tärklis ja glükogeen - muude ülesannetega polüsahhariidid pektiinid puuviljades ja marjadest tekitavad tarretisi tselluloos:
Kordamisküsimused: 1. Millistel põhjustel on inventuuri läbiviimine eriti tähtis toiming? Inventuuri läbiviimine on tähtis toiming, et saada õige pilt lao tegelikest jääkidest ja panna need vastavusse loogiliste kogustega. 2. Millistest teguritest sõltub peamiselt inventuuri läbiviimise sagedus? Inventuuri läbiviimine sõltub peamiselt ringlemissagedusest. Mida suurem on kaupade ringlemissagedus seda tihedamini tuleb nendele inventuur teha. 3. Millest sõltub valik, kas viia läbi osaline või täielik inventuur? Osaline inventuur sõltub ringlemissagedusest, täielikku inventuuri tehakse tavaliselt üks
Toit elusorganismi ,,kütus ja ehitusmaterjal", mis koosneb toitainetest. Toitaine toiduainete elutähtsad koostisosad (sahhariidid, valgud, rasvad, vitamiinid, mineraalained) Toiteväärtus e. kalorsus, toidu kindla koguse täielikul oksüdeerumisel eraldunud soojus (toidu kasulikkus organismi jaoks). Rasvad annavad sama koguse juures kõige rohkem energiat (rasva OA). Rasvad elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga karboksüülhapete (rasvhapete) jääkidest. Funktisoonid: energiaallikas, soojusisolatsioon, ehitusmaterjal. Sahhariidid elutähtsad ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Funktsioonid: energiaallikas, varuaine maksas, lihas. Üleliigne sahhariid muutub rasvaks. Valgud elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapete jääkidest. 20 aminohapet, 8 nendest on asendamatud. Vitamiinid reguleerivad organismi kasvu ning tugevndavad vastupanuvõimet.
hoidmiseks. Liitlipiidid: fosfolipiidid (raku- või nahamembraanis), kolesterool takistab veresoonte lupjumist. Lipiidide ülesanded: ehituslik fosfolipiidid, kolesterool (rakumembraani ülesehitamiseks); varuained rasvad, õlid, vahad; ainevahetuslik vesi, süsihappegaas (rasvade lagundamine); kaitsev elundite ümber, kitseb mahajahtumise ja vähesel määral kiirguse eest; bioregulatoorne omane hormoonidele Valgud e. Proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappe jääkidest. Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude süntees toimub ribosoomides, paiknevad karedapinnalise tsütoplasma võrgustikus. Valgud jaotatakse: lihtvalgud (munavalge); liitvalgud (koosnevad valgulistest ja mittevalgulistest osadest kromosoomid) Valgustruktuurid: Primaar- e. esmane struktuur: alamiin, glutamiin, lüsiin: ühendatud peptiitsidemetega. Sekundaarne struktuur: ühendatud vesiniksidemega. Tertsiaalstruktuur: keraja kujuga gloobul, nt. antikehad,
Orgaanilised ained. Elusorganismides on sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid, DNA, RNA. Süsivesikud : 1.) monosahhariidid. Tähtsamad on glükoos, riboos, früktoos .. ( valem C16H12O6) 2.) oligosahhariidid. Liitsuhkrud, lihtsuhkrujääke vähe. (maltoos, sahharoos, laktoos C12H22O11 koosnevad kahest lihtsuhkru jäägist.) Laktoos piimasuhkur. (paljud inimesed seda ei seedi puudub vajalik ensüüm.) 3.) polüsahhariidid tärklis, molekulmass 1 mln, koosneb alfa glükoosi jääkidest. Tselluloos, molekulid koosnevad beta glükoosi jääkidest. Glükogeen loomne tärklis Kitiin lämmastikku sisaldav suhkur. Süsivesikute tähtsus. * energeetiline (1g süsivesikut annab 17,6 kJ energiat) * ehitusülesanne. * varuaine(taimedes - tärklis ja loomades ja seentes glükogeen.) * Ligimeelitav ülesanne (õistaimedel nektar) * Toiteülesanne (piimasuhkur imetajate piimas) * Bioregulatoorne ( valgud ja suhkrud kuuluvad hormoonide koostisesse.) Lipiidid. : .
27. Millised süsinikuühendid on peamiselt elusorganismi ehitusmaterjalid ja toitained? 28. Millistest aatomitest koosnevad sahhariidide molekulid? 29. Kahe suhkru summaarsed valemid. 30. Tärklise ja tselluloosi erinevus, kuigi nende struktuurid on sarnased. 31. Milleks on taimedel tärklist vaja? 32. Millised toiduained toodavad tärklist? 33. Milleks lagunevad rasvad tugevate leelistega keetes? (2) 34. Mis on taimedes konstruktsioonimaterjaliks? 35. Mis jääkidest koosnevad valgu molekulid? 36. Miks nimetatakse süsivesinikke, alkohole, karboksüülhappeid, sahhariide,valke ja rasvasid orgaanilisteks ühenditeks? 1. C 2. 2, IV A, mittemetall 3. +6)2)4) 4. 4 kovalentset sidet. 5. Nafta, maagaas, kivisüsi, antratsiit 6. Süsinikdioksiid 7. Grafiit, teemant 8. Grafiidi struktuur on tekkinud kihtide kaupa asetsevatest võrkudest ja ta lõheneb kergesti. 9. Sest ta struktuuris leidub vabu elemente. 10. CO2 ja H2O 11
--Aldoose (aldehüüdalkohole) näiteks glükoos 2.) Oligosahhariidid Molekul koosneb mõnest (2 - 10) lihtsuhkru jäägist. Eristatakse disahhariide, trisahhariide jne Sahharoosi (suhkur C12H22O11) molekul koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist Gl-O-Fr (liitumisel eraldub vesi). Sama koostis on ka maltoosil (linnasesuhkur Gl-O-Gl) ja paljudel teistel 3.) Polüsahhariidid Molekul koosne paljudest lihtsuhkru jääkidest. Näiteks glükoosijääkide polümeerid (-C6H10O5-)n tärklised ja tselluloosid. Tselluloosid ongi Maal kõige levinumad orgaanilised ained Glükoos: heksoos C6H12O6 - molekuli ehituselt aldoos. Valge, vees hästi lahustuv(molekulis on 5 OH rühma ja seetõttu palju võimalusi vesiniksidemete tekkeks), suhkrust vähem magus. Esineb eelkõige viinamarjades (tekib paljudes taimedes fotosünteesil), veres ja mees. Kasutatakse meditsiinis(põh. energ
iseseisvad.Euroopa Liit on võtnud eesmägiks suurendada taastuvenergia osakaalu, mis oli 2005. aastal 8,5%, aastaks 2020 juba 20%ni ehk siis 11,5 % tõus.Taastuvad energiaressurssid ei lõpe kunagi, selle kasutamist takistab ainult suur investeeringu vajadus ja tehnoloogia arendamine. Bioenergia ja selle tulevik Euroopa Liidus on viimasel ajal kasvanu põhjalikult Bioenergia tootmine.See koosneb peamiselt taimsetest jäätmetest, puidust, paberitööstuse jääkidest, loomsetest jääkidest ja energia viljast ehk nimetatakse Biomassiks.See moodustab juba 5% El energiavarudst ja 65% kogu taastuvenergiatoodangust.Pikemas perspektiivis võib see arv tõusta 20%ni. Jäätmepõletus jaamasid on Euroopa Liidus ligi 400 ning meie lähiriikidest on see enimkasutatud Soomes, Rootsis ja Taanis.Tänapäeval on enim kasutatud just Biomass . Päikeseenergia
FÜÜSIKALINE NÄHTUS nähtus, mille käigus muutub aine olek või kehakuju ALKAAN süsivesinik, mille molekulides on ainult kovalentsed üksiksidemed ALKOHOL orgaaniline ühend, milles tetraeedriline süsinik on seotud hüdroksüülrühmaga KARBOKSÜÜLHAPE ühend, mis sisaldab karboksüülrühma SAHHARIID elutähtis ühend, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust RASV elutähtis ühend, mis koosneb glütserooli ja pikema ahelaga karboksüülhapete jääkidest VALK elutähtis ühend, mis koosneb aminohapete jääkidest AMINOHAPE keemiline ühend, mis sisaldab funktsionaalsete rühmadena nii amino- kui ka karboksüülrühma ÜHINEMISREAKTSIOON reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine ASENDUSREAKTSIOON lihtaine aatom asendab keemilise ühendi koosseisus olevat teise elemendi aatomit LAGUNEMISREAKTSIOON reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks REDOKSREAKTSIOON reaktsioon, mille käigus elementide o-a muutub
tegevus. Rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) klosetisüsteem Tänapäevaks on asjalood kosmosetualettides paranenud ja antud protsess pole enam nii aeganõudev ega keeruline. Siiski on selleks vaja astronaute Maa peal eelnevalt treenida. Rahvusvahelise kosmosejaama tualetis on kahe erineva häda jaoks kaks erinevat lahendust. Uriini jaoks on kasutusel pikk otsikuga voolik, mille küljes asuvat lülitit keerates käivitub õhuvool, mis asendab gravitatsiooni ja vett, millega Maal tualetis käies jääkidest vabanetakse. Õhuvool aitab uriinil kindlalt jõuda sihtpunkti, sest vastasel korral võiks vedelik ruumis ringi hõljuma hakata, mis oleks väga tülikas. Igal astronaudil on vooliku otsa kinnitamiseks enda spetsiaalne lehter. Tahkemate jääkide kogumiseks on olemas mahuti, mille süvendisse kinnitatakse kilest kotike. Ka selle puhul kasutatakse õhku imavat ventilaatorit. Siinkohal on väga oluline, et astronaudi asend oleks võimalikult täpne koti suhtes ning ei jätaks avausi, sest
) Esinevad organismides : 1) vabalt 2) valkude koostises Põhiaminohapped 21 erinevat ja nad kuuluvad valkude koosseisu. Neid määrab geneetiline kood. Esinevad kõikides organismides. Harvaesinevad AH-d umbes 200 tk. Esinevad vabal kujul. Geneetiline kood puudub .Neid esineb taimedes ja bakterites. Asendamatud AH-d organismid sünteesivad neid ise .inimese jaoks 10. Valgud on suure molekulmassiga ühendid, mis koosnevad aminohappe jääkidest. AH jäägid on omavahel seotud PEPTIIDSIDEMEGA.(kui süsinik ja lämmastik on kõrvuti) Aminohapped reageerivad üksteisega eraldub H20 ja tekib pikk ahel. R-CO-NH-R peptiidside Valgu molekulid jagunevad : a) Lihtvalgud . Koosnevad vaid AH jääkidest Nt. munavalge b) Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest (metall,lipiid jne) osast. Nt: kromosoomid ja hemoglobiin Valkude struktuuritasandid: *Esmane struktuur e. primaarstruktuur Valgu aminohappeline järjestus
tähed. Otsis küll taat abimehi, kes aitaks puu maha võtta, aga kellegi jõud ei käinud üle. Koju jõudes rääkis naine, et leidnud ta kotka, kelle küljes paeltega oli pöidlamees, kell kaasas kirves. Taat siis päris, kas mehel käib jõud puust üle? Mehike vastas, et kui ta vabastatakse, et küll siis kaupa sobitame. Nii läkski, tamme raiuti 3 päeva, enne kui see kukkumka hakkas. Kuid maha sai ta murtud. Puitu oli nõnda palju, et tehtud sai laevu ja väikseid linnu. Jääkidest tehti kehva mehe saun ning leinatuba lesele, nende jääkidest omakorda laulutuba.
(roosuhkur) Invertsuhkur sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoos. Polüsahhariidid Kui disahhariidi molekuliga liitub veel üks monosahhariidi molekul, siis saadakse trisahhariid. Polüsahhariid on kõrgmolekulaarne ühend, polümeer. Ta moodustub polükondensatsiooni teel. Polüsahhariidide jaotus: 1) Struktuursed polüsahhariidid 2) Varupolüsahhariidid 3) Mitmesuguste muude ülesannetega polüsahhariidid Tselluloos on ehitatud beeta-glükoosi jääkidest. Tselluloos on paberi, etanooli, mitmete tehiskiudude, lõhkeainete ja teiste materjalide tootmise lähteaineks. Tärklis on ehitatud alfa-glükoosi jääkidest. Tärklis on taimede varupolüsahhariid. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid vees ei lahustu. Ta pundub vees ning soojendamisel moodustub tärkliseklistiir. Glükoos C6H12O6 Fruktoos C6H12O6 Riboos C5H10O5 Sahharoos C12H22O11 Maltoos C12H22O11 Laktoos C12H22O11 Tärklis (C6H10O5)n Glükogeen (C6H10O5)n Tselluloos (C6H10O5)n
Maltoos(linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosi jäägist. laktoos(piimasuhkur) kuulub ka oligosahhariidide hulka Polüsahhariidid on kõrgmol. Ühendid polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Kuna mood. Ainult elus org. siis kuuluvad biopolümeeride hulka. Taimed säilitavad oma glükoosi varusid tärklisena. Vajadusel muundavad taimed tärklise glükoosiks. Loomorg säil glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes glükogeeni(koosneb sammuti glükoosi jääkidest) kujul. Lülijalgsete välisskeletis ja ka seente rakukestas esineb kitiin Selle monomeerideks on lämmastikku sisaldav suhkur. Sahhariididel on org põh 2 ül: energeetiline ja ehituslik. 1. Suhkrute lühiiseloomustus. (CH2On) e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Lihtsuhkrud monosahhariidid. Liitsuhkrud *oligosahhariidid (2-10 kovalentselt seotud monosahhariidi jääki); *polüsahhariidid (sadu kuni tuhandeid monosahhariidi jääke).
Süsivesinik-ühend,mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust Polümeer-aine,mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest Kaksikside-kaks ühist elektroni paari kahe elemendi aatomi vahel Kolmikside-kolm ühist elektroni paari kahe elemendi aatomi vahel Üksikside-aine elektron paar kahe elemendi aatomi vahel Alkaan- süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid Süsinikahel- omavahel on seotud mitu C aatomit, mille vahel võib esineda peale üksiksidemete ka kahe ja kolmekordsed sidemeid (süsinikud ei ole tetraeedrilised) Süsivesinike omadused: · Vees ei lahustu · C1-C4 gaasid
!! Erinevad polümeeri korduvate lülide arvu ja paigutuse poolest!! TÄRKLIS TSELLULOOS (C6H10O5)n (C6H10O5)n Toitaine. Taime varuaine. Keemiliselt püsiv. Loomad, inimesed ei seedi! NT: Teraviljad, kartul NT: Puit, puuvill, paber RASVAD e. lipiidid On elutähtis süsinikuühend, mis koosneb glütserooli ja rasvhapete jääkidest. Rasvhapped- Suure molekuliga karboksüülhapped. Rasvad on hüdrofoobsed, sest hüdroksüül ehk polaarseid rühmi on vähe. Kuid lahustub hüdrofoobses aines. NT: bensiin Kõige energiarikkam, aitab soojust hoida!! Vooderdab, kaitseb elundeid! VALGUD Looduslikud polümeerid. (tekib aminohapete ühinemisel.) On karboksüülhape, mis sisaldab -N2 rühma!!!!! üle 20 aminohappe leidub looduslikes valkudes. 8 neist on asendamatud!
Kopolümeer – erinevte lülide kordumine Homopolümeer – samade lülide kordumine Polüester – hüdroksühapetest või dihappest ja dioolist kondensastiooni teel moodustunud polümeer Polüamiid – aminohapetest või dihapetest ja diamiinist kondesatsiooni teel moodustunud polümeer Monosahhariid – polühüdroksükarbonüülühend Disahhariid – sahhariid, mille molekulis on glükosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki Polüsahhariid – monosahhariidi(de) jääkidest koosnev polümeer Glükosiidside – nimetus, millega tähistatakse eetrifuntksiooni (hapniksilda) glükosiidi molekulis Kodeeritav aminohape – üks neist kahekümnest aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid Asendamatu aminohape – valkude ehitamiseks tarvitatav aminohape, mida organism ei suuda ise sünteesida Peptiid – org ühend, milles aminohappejäägid on seotudd peptiidsidemete abil lineaarseks või tsükliliseks ahelaks
Süsivesinik- Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. Lineaarne ahel- Aatomid asuvad molekulis järjest Hargnenud ahel- Aatomid on molekulis hargnenud ( Tee Näitejoonis) Tsükliline ahel- Molekuli ahel on kinnine. Monomeer- Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer- Aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest. Elementaarlüli- Komponent millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste- Elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Nafta- Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomadest ja taimedest. Maagaas- Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühjades kohtades. Suurema osa maagaasist moodustab metaan.
Süsivesinik- Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. Lineaarne ahel- Aatomid asuvad molekulis järjest Hargnenud ahel- Aatomid on molekulis hargnenud ( Tee Näitejoonis) Tsükliline ahel- Molekuli ahel on kinnine. Monomeer- Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer- Aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest. Elementaarlüli- Komponent millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste- Elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Nafta- Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomadest ja taimedest. Maagaas- Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühjades kohtades. Suurema osa maagaasist moodustab metaan.
Lima muudab toidu libedaks, et oleks kergem neelata 2. Neelus ja söögitorus liigub toit edasi 3. Mao lihaste liikumine segab toidu maonõrega. Lõhustumine toimub soolhappe ja pepsiini mõjul. 4. Kaksteistsõrmikus lõhustuvad sapi ja lipaasi koostöös rasvad ja jätkub muude ainete lõhustumine. 5. Peensooles lõpeb lõhustumine. Rasvade koostisosad imenduvad lümfisoontesse, ülejäänud verre. 6. Jämesooles imendub vesi seedimata jääkidest pidevalt vereringesse. 7. Päraku kaudu eemaldatakse tahked toidujäägid. Maol on mitu ülesannet: · Lihaselised seinad liiguvad pidevalt ja segavad toitu maonõrega · valkude seedimine · toit säilitatakse, et väljutada seda vaikselt peensoolde · valgud kalgenduvad soolhappe mõjul, pepsiini toimel lagunevad Peensool: · algab rasvade lõhustumine · peensoole ensüümid, kõhunäärme nõre, maksa nõre(sapp)
8. Nimeta 4 erinevat monosahhariidi, nende valemid, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos 9. Nimeta 3 erinevat disahhariidi, millest need koosnevad, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. maltoos, sahharoos, laktoos 10. Nimeta 4 erinevat polüsahhariidi, kus neid leidub ning milles seisneb nende tähtsus? tärklis- taimed kasutavad seda varuenergiaallikana koosneb glükoosi jääkidest tselluloos- see on taimede ehitus materjal koosneb ahel glükoosi jaakidest kitiin- seda leidub lülijalgsete toeses ja seente rakukestas glükogeen- koosneb glükogeeni jääkidest see on energiarikas varuaine. organism suudab glükogeeni kiiresti muundada tagasi glükoosiks. 11. Süsivesikute ülesanded organismis? süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikutest. 12. Mis on lipiidid? Kuidas jaotatakse lipiide?
vahekord on sama, mis vees (H2O). · Monosahhariidid - lihtsuhkur. Sisaldab kuni kuus süsinikku (C6). Pentoosid ja heksoosid - Fruktoos, Glükoos. · Disahhariidid - sahhariid, mille molekulis on glükoosisidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Tekivad kahe monosahhariidi liitumisel. Nt. maltoos, sahharoos, laktoos. · Polüsahhariidid - polümeerid, mis tekivad monosahhariidide polükondensatsioonil. Koosneb monosahhariidi jääkidest. Nt. tselluloos ja tärklis. · Aminohapped - aminorühma sisaldav karboksüülhape. · Kodeeritavad aminohapped - umbes kakskümmend aminohapet, millest organismid ehitavad valkusid. Jaotatakse asendamatuteks aminohapeteks (organism ei suuda ise sünteesida) ja asendatavateks aminohapeteks (aminohapped, mille organism sünteesib ise). · Valgud - aminohapetest tekkinud polümeerid. · Rasvad - estrid, mis on tekkinud glütserooli reageerimisel rasvhapetega.
Viin Koostis · Viin on alkoholi sisaldav jook, mis ideaalvariandis koosneb veest ja etanoolist. Viina etanoolisisaldus on 35%-80%. · Viina toodetakse kas viljast, kartulist või veinitööstuse jääkidest. · Kodustes tingimustes valmistatud viina nimetatakse puskariks või samagonniks. Ajalugu · Esimene viin segati kokku 12. sajandil Venemaal · Ametlikult loetakse Eestis viinaajamise alguseks aastat 1485, millest pärineb esimene kirjalik dokument. Sel ajal aeti viina kloostrites, apteekides ja kodudes. · 1645. aastal keelati uuendatud maakorraldusega talupoegadel viina ajada, kuid talupojad ei tahtnud sellest keelust kinni pidada.
Üksikside side, mis koosneb ühest samal poole suunatud üksiksidemest. Kaksikside side, mis koosneb kahest samale poole suunatud üksiksidemest. Kolmikside side, mis koosneb kolmest samale poole suunatud üksiksidemest. Süsinikahel kui süsinikud on järjest seotud. Tsükkel keemiliste elementide ahel, mille otsad on omavahel seotud, kinnine ahel. Polümeer aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest. 2. Milline võib olla süsinikuahela kuju molekulis? Võib olla sirge, siksakiline, võib olla hargnenud, võis olla tsükliline, mõjutab oluliselt vastava alkaani omadusi. 3. Miks on süsinikuühendeid palju rohkem kui teiste elementide ühendeid? Kuna nad moodustavad üksteisega väga pikki ja püsivaid ahelaid. 4. Mitut sidet on tavaliselt süsiniku aatomil (ja lämmastiku, hapniku, vesiniku aatomil) ja teha joonised süsiniku võimalike olekute kohta molekulis.
Kariibi mere ümbrusest ning Demerara jõe äärest Guyanast Lõuna-Ameerikas. Kuid kuulsamad rummitootjad lisaks Ladina-Ameerika maadele on veel Austraalia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Madagaskar, Mauritius, Filipiinid, aga ka Austria. Rummimajake Mauritiusel Rumm on kange, kuni 96% alkoholisisaldusega destilleeritud jook, mis on valmistatud suhkruroost saadud mahla fermenteerimisel ja destilleerimisel. Kasutatakse ka suhkruvalmistamise jääkidest saadud melassi. Valkjat või värvusetut destillaati hoitakse seejärel tammest või mõnest muust puust tehtud vaatides. Ajalugu Rummi ajaloo alguse võib mingis mõttes viia aega kuni 10 000 aastat tagasi, kui Kagu- Aasias hakati kasvatama suhkruroogu. Kristalliseeritud suhkru kohta on andmeid 5000 aasta tagusest Indiast. Suhkrurootaim (Saccharum), mida hellitavalt päikesepoisiks kutsutakse, on teinud läbi tõelise ümbermaailmareisi
efektiivselt internetipangas kasutada (nt siseriiklikud ja välismaksed, püsikorraldused, laenud, deposiidid jne). v Teenustasudelt säästmine internetipangas tehtavatel tehingutel madalam hinnatase võrreldes filiaalis tehtavate tehingutega. v Aja kokkuhoid maksete tegemiseks ei ole vaja personaalselt panka kohale minna Internetipank pakub laias valikus teenuseid ja funktsioone: v Ülevaade arveldustest ja kontode jääkidest ning tehingute ajalugu tagasiulatuvalt 15 kuud. v Rahavoogude juhtimine ülevaade panga ning teiste pankade poolt säilitatud arvelduste tasakaalust ning nende summeerimise võimalus. v Teavituse tellimise võimalus pangast kasutaja e mailile ja SMSsõnumina mobiiltelefonile (nt info oma konto seisu kohta). Turvalisus: Internetipank on turvaline keskkond, kuid seda ainult panga ja kliendi koostöös. Ohtude vältimiseks on pangad võtnud tarvitusele
Miks on chnops-elemente kõige rohkem organismis? Sest need on organismis enim vajaminevad ained, ning organism vajab neid suurtes kogustes. Miks neid kutsutakse marko elementideks? Sest neid vajab organism suhteliselt suurtes kogustes (nt. Hapnik) Nimeta 5 mikroelementi 1. Nikkel 2. Raud 3. Vask 4. Tsink 5. Jood Karbonaatide roll organismis CO2 transport Fosfaatide roll organismis Nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad Vee omadused, selgita kolme. - kõikjal bioloogias esineb vesilahuseid - osaleb reaktsioonides - suur soojusmahutavus temperatuuri regulatsioon - polaarne kompleksilt terve - kapillaarsus - kleepuvus Monosahhariidid e. Lihtsuhkrud on madalmolekulaaarsed, süsinikke 3-6, organismis põhienergia allikad, taimed toodavad neid fotosünteesil. nt. Glükoos ja riboos mõlemad magusad ja vees lahustuvad hästi. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed, KOOSNEVAD MONOSAHHARIIDIDE JÄÄKIDEST, lisaks energia andmisele on neil ka...
(tärklis, tselluloos) 3. Tselluloosil on need ühendid 180 kraadi. 4. Sahhariidide molekulid sisaldavad OH- rühmi. 5. Joodireaktsioon - joodi tuleb peale valada, kui muudab värvi, siis on tärklis (siniseks) 6. Sahhariidid on eluks vajalikud, kõik asjad koosnevad sahhariididest, neid saab süüa 7. Rasvad on elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga karobksüülhapete(rasvhapete jääkidest) 8. Lihtlipiidid - glütseroolist ja rasvhapetest moodustunud ühendid Õlid taimsed rasvad Liitlipiidid - Rakumembraani koostises Steroidid - tsüklilised ühendid,mis vees praktiliselt ei lahustu, Kolesterool, vitamiin D, Mitmed hormoonid 9. Rasvade omadused: veega ei märgu, vett-tõrjuvad, rääsuvad õhu käes seistes. 10. Rasvade keetmisel tugevate alustega tekib seep ja glütserool. Igapäeva elus kasutatakse seepi. 11
o Terava lõhnaga o Mürgine o Kasutatakse keemiatööstuses · Etaanhape ehk äädikahape CH3COOH o Iseäraliku lõhnaga o Tekib etanooli oksudeerimisel o Kasutatakse toiduainete tööstuses o Külmub +16 kraadi juures ("jäääädikahape" · Rasvhapped - võib olla küllastumata ja küllastunud. o Leelismetallide soolad lahustuvad vees hästi o Toodetakse taimeõlidest ja loomsest rasva jääkidest o Kasutatakse kosmeetikatööstuses · Etaanihape ehk oblikhape (HOOCCOOH) o Kuulub dihapete hulka o Mürgine o Leidub spinatis, hapuoblikas, (aga mitte ohtlikes kogustes) o Liiga palju oblikhappe rikast toitu vähendab kehas olevat kaltsiumikogust. · Bensoehape o Lihtsaim aromaatne hape o Valge kristalne aine o Kasutatakse keemiatööstuses o Kasutatakse toiduaine tööstuses
pooltel. 7. Disahhariidid moodustuvad monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel reageerimisel sarnaselt atsetaali moodustumisele karbonüül ühendite korral. 8. Fruktoos on kõige magusam. Kõige eneriarikkam on monosahhariid. 9. Piimhappebakterid oksüdeerivad laktoosi piimhappeks ja tekkiv hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Seetõttu talutakse hapendatud piimatooteid, näiteks keefiri. 11. On moodustunud glükoosist. Üks on ehitatud α-glükoosi, teine β-glükoosi jääkidest. 12. Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs. Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis ensüümide toimel. Tööstusliku töötluse tulemusel muutuvad tärklise lahustuvus, veesiduvus, plastilisus, venivus, geelistusvõime jpt omadused. Tselluloos on vees lahustumatu. Tselluloosil on suur majanduslik tähtsus, teda kasutatakse paberi tootmisel. 13. Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega
kitiinist. Loomrakud on ainsad rakud , millel puudub rakukest Rakukesta ülesanded: · Annab rakule kuju · Kaitseb välismõjutuste eest Mõisted: Heterotroof- elusolend kes toitub orgaanilisest ainest Autotroof- elusolend , kes sünteesib anorgaanilist ainest endale elutegevuseks ise vajalikke orgaanilisi ühendeid Saprotrpoof- elusolend, kes toitub surnud orgaanilisest ainest Biotroof- elusolend, kes saab vajalikud toitained teistest organismidest Glükogeen- glükoosi jääkidest koosnev loomne varuaine, millest on loomsed organismid võimelised vajaduse korral glükoosi sünteesima
annaabi.ee 
