järglastele. Darwin-1859 Liikide tekkimisest Muutused toimuvad teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Looduslik valik, olelusvõitlus, inviduaalsed omadused EVOLUTSIOONITÕENDID: *fossiilid *vahevormide olemasolu----palentoloogilised andmed *geneetililse info võrdlus *anatoomilised võrdlused *molekulaarne *tõu ja sordiaretus *biograaafia andmed *atanismid-eellaste tunnused Homoloogilised organid- ehituse poolest sarnased organid, kuid funktsiooni poolest erinevad-jäsemeluud Mandunud elemendid-mandunud ja talituselt tähtsusetud elundid Pseudogeenid-mittekodeerivad nukleotiidjärjestused(normaalsete geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad) Iga geeni genoomis on talletatud info tema evol.arengust e fülogeneesist Füüs.evol- keemiliste elementide tekkimine,galaktikate,tähtede,planeedisüsteemide areng Keem.evol-aatomide molekulideks ühinemine,orgaaniliste üh.teke,
sarnasuse alusel algust(käsnad) rühmadese(perek,suguk,klassid) 22. Kambriumi (plahvatus)alguses toimus u 10. Homolooglised-ehitusplaanilt sarnased 15 milj aasta jooksul tormiline hulkraksete organid(selgroogsete loomade loomade ehitustüüpide areng,ilmnesid jäsemeluud). tänap loomade ehitustüübid.(kamb ja ord 11. Maandunud elundid-nende ajal oli elu meres) esinemine,talitsuselt tähtsusetud 23. Siluris siirdusid maismaale esimesed elundid,mis teistel lähedase ehitusega taimed ja lülijalgseddevonis liikidel on välja arenenud ja selgroogsed. talitlevad(inimesel sabaluu,pimesool).
Geokronoloogiline skaala - geoloogiline ajaarvamine, mis on saadud maailma eri piirkondade kivististega järjestuste võrdlemisel. Feneetilised võrdlused - hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia- võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks (perekonnad, sugukonnad, klassid jne)Homoloogilised organid sarnased organid ntk selgroogsete loomade jäsemeluud. Mandunud elundid e. vestiigiumid e. rudimendid talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedastel liikidel on välja arenenud ja talitlevad. ( inimstel on saba , ussripik, karvkate, kõrvaliigutajalihas)Embrüonaalne areng (võrdlemine ) näitab, et kõrgemate loodame arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas. Geneetilised võrdlustel kasutatakse molekulaargeneetilisi meetodeid
Makrofossiilid-silmaga nähtavad kivistised. Mikrofossiilid-mikroskoobis nähtavad kivistised.Fülogenees-vastava vormi evolutsiooniline põlvnemine.Suhteline vanus- millise organismid eksisteerisid varem millised hiljem. Absoluutne vanus-kivististe tegelik vanus. Feneetiline võrdlus- hõlmab liikide anatoomiat,elutegevust ja embrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia-võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks. Homoliigline-ehitusplaani poolest sarnased. (NT: loomade jäsemeluud)Mandunud elundid- inimsesel: õndraluu,ussripik,osaline karvkate,tarkusehammas,darwini köbruken,kõrvalihased,kolmas silmalaug. Embrüonaalne areng-kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused. Geneetilised võrdlused-kasutatakse molekulaargeneetilisi meetodeid.Biogeograafia andmed-kaudesed teõendid liikide evolutsioonilisest muutumisest.Probleemid elutekkega: seni pole üheski elueelseid tingimusi modelleerivas katsesüsteemis saadud
Fossiilid- väljasurnud organismide jäänused. Suhteline vanus- näitab millised organismid eksisteerisid varem/hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust. Feneetilised võrdlused- hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia- võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks- taksoniteks. Homoloogilised- on ehitusplaanilt sarnased organid (nt selgroogsete loomade jäsemeluud). Mandunud elundid- evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis (nt inimesel õndraluu (saba), osaline karvakte, kolmas silmalaug, silmahammas). Pseudogeenid- normaalsete, talitlevate geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad. Fülogenees- evolutsiooniline areng, mis on talletatud iga liigi genoomis. Soe lomp Darwini teoori et elu võis tekkida iseeneslikult keemiliste protsesside taga järel mõnes soojas lombis,
inimese kuulumist imetajate klassi tõendab kõige selgemalt see, et inimese loode areneb emakasiseselt ja tal on piimanäärmed. Lisaks on ka veel teisi tunnuseid, mis inimesel ja imetajal sarnanevad. Näiteks on inimesel ja ka teistel imetajatel kolme tüüpi hambaid, kolm kuulmeluukest ja diafragma ehk vahelihas. Ka inimese elundkonnad sarnanevad imetajate vastavate elundkondadega. Kalad- skeleti põhitüüp Roomajad- viis varvast Roomajad- kopsud Selgroogsete loomade jäsemeluud ehituse homoloogia on tõendiks nende ühisest päritolust: vaal,hobune,lind,nahkhiir 5. Väitlus: Elu tekkimise ja arengu kohta maal. ( 4 seisukohta ) 1) esmane elu võis olla RNA-põhine. ( Esimesed replitseeruvad molekulid olid RNA-molekulid) 2) 6. Iseloomustage loomade peamisi ehitustüüpe lk63 7. Millised tagajärjed olid taimede siirdumisel maismaale? a)maismaal tulevaste liikide jaoks toitu b)hapnik 8
2) Absoluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. Võrdlusmeetodid (organismide omavaheline võrdlemine ja nende võrdlemine väljasurnud organismidega) 1) Feneetilised võrdlused hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. Ehitusplaani poolest sarnased organid on homoloogilised. (nt. selgroogsete loomade jäsemeluud). Veelgi ilmekamaks tõendiks ühisest põlvnemisest on maandunud elundite esinemine. Mandunud ja talitluselt tähtusetud elundid, mis teistel liikidel on välja arenenud ja talitlevad. (nt. inimesel on sellisteks jäänukiteks õndraluu (saba), osaline karvkate, karvapüstitajalihased jmt). 2) Geneetilised võrdlused kasutatakse molekulaargeneetilisi meetodeid. Suurema osa
millised hiljem. 2) Absoluutne vanus – näitab kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. Võrdlusmeetodid (organismide omavaheline võrdlemine ja nende võrdlemine väljasurnud organismidega) 1) Feneetilised võrdlused – hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. Ehitusplaani poolest sarnased organid on homoloogilised. (nt. selgroogsete loomade jäsemeluud). Veelgi ilmekamaks tõendiks ühisest põlvnemisest on maandunud elundite esinemine. Mandunud ja talitluselt tähtusetud elundid, mis teistel liikidel on välja arenenud ja talitlevad. (nt. inimesel on sellisteks jäänukiteks õndraluu (saba), osaline karvkate, karvapüstitajalihased jmt). 2) Geneetilised võrdlused – kasutatakse molekulaargeneetilisi meetodeid. Suurema osa genoomidest moodustavad mittekodeerivad
Geokronoloogiline skaala-maailma eri piirkondade kivististe järjestuste võrdlemisel saadud ning nende kõrvutamisel isotoopide põhjal tehtud vanusemäärangutega. Võrdlus- evolutsiooni toimumise ja käigu kohta annab tõendeid ka nüüdisaegsete organismide omavaheline võrdlemine väljasurnud organismidega. Feneetilised võrdlused- hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. Ehitusplaani poolest sarnased organid on homoloogilised-nt.selgroogsete loomade jäsemeluud. Molekulaargeneetika- protsessid (replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon) on põhimõtteliselt ühesugused kogu elusas looduses, geneetiline kood on sama. Need tõendavad Maa elu ühtset päritolu. Pseudogeenid- mittekodeeritavad nukleotiidijärjestused. Moodustavad suurema osa genoomidest. Need on normaalsete, talitlevate geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad
mõni liik on hääbunud konkurentsi või abiootiliste tegurite tõttu;on toimunud ka massilisi väljasuremisi(nt trilobiidid) Väljasuremiste põhjused : meteoriidikatastroofid,globaalne kliima jahenemine. Divergents-vanemliikide hargnemine uuteks üksteisest üha erinevateks liikideks. Konvergents- seisneb eri päritolu organismide sarnastumises kohatsumisel ühesuguste elutingimustega. Homoloogiline elund- nendel on sarnane ehitus, kuid funktsioon võib olla erinev.(nt selgroogsete loomade jäsemeluud). Analoogiline elund-elund, millel on ühesugune funktsioon, kuid erinev ehitus(nt liblika tiib, linnu tiib). Evolutsiooniline regress-ehituse lihtsustumine. Evolutsiooniline progress-täiustumine.
• kivistised e fossiilid •Merevaik •Luud e jäänused Järeldused: •kunagi elanud organismide kirjeldused •organismide ligikaudne vanus •sugulus tänapäeval elavate organismidedega II. Loomade anatoomilised võrdlused (nt:selgroog) Järeldused: • suguluse määramine •Homoloogilised elundid (ehituselt sarnased, funktsioonilt erinevad) Jäsemeluud – tõestatud päritolu – Järeldused:•suguluse määramine •ligikaudne vanus •elanud liikide kirjeldus •Mandunud elundid e rudimendid (ülesande kaotanud elundid) Õndraluu(saba), ussripik(pimesool), osaline karvkate, karvapüstitajalihased -tõestatud põlvnemist- Järeldused:•põlvnemise selgitamine III
seda, kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. Meetodiks on tänapäeval radioaktiivisete elementide ja isotoopide kasutamine, mille lagunemiskiiruse ja hulgalise vahekorra järgi kivimites saab nende vanust teatud täpsusega hinnata. 4. Evolutsiooni tõendite võrdlusmeetodid. Võrdlev anatoomia mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. Ehitusplaani poolest sarnased organid on homoloogilised. Näiteks on homoloogilised organid loomade jäsemeluud. Linnu tiivas on enam-vähem samad luud, mis imetajate eesjäsemetes. See on seletatav sellega, et linnutiib on muundunud eesjäse ja pärineb imetajatega ühest eellasest. Mandunud elundid on need, mida enam vaja ei ole. Inimestel on nendeks õndraluu, ussiripik, osaline karvkate jne. Embrüonaalse arengu võrdlemine näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas. Molekulaargeneetiline- 5
..) LOOMADE ORGANID ja organsüsteemid selgrootud selgroogsed Katteelundid Limane nahk, lihased, Soomused, sarvsoomused, lubikoda, kitiinkoorik,... nahk, suled, karvad, Tugi- ja liikumiselundid Lihased, lubikoda, kitiin- Luustik (selgroog, kolju, koorik, jalad, karvakesed jäsemeluud), uimed, tiivad, (harjased), kombitsad,... lestad,... Hingamiselundid Lõpused, nahk, limane Kopsud, õhukotid nahk, raamatkopsud, trahheed Süda ja vereringeelundid Süda, lahtine vereringe Süda (2-osaline, 3-osal, 4-osal.) Suur- ja väike vereringe
Luustikul lasuv keharaskus, samuti ka lihastetegevus kutsuvad esile pehmetes, lubjasooladevaestes luudes mitmesuguseid ebanormaalseid vormimuutusi. Luude kasvamine pidurdub, luu ja kõhre üleminekukoht pakseneb. Mainitud muutusi leiame kogu luustikus. Koljuluu tundub katsumisel pehmemana, hammaste asetus on ebakorrapärane, rindkere kuju muutub. Eriti silmatorkavad on rahhiidi puhul muutused jäsemeluudes. Kasvava lapse jäsemeluude otsad paksenevad, kasv pidurdub. Lubjasooladevaesed jäsemeluud võtavad keharaskuse ja lihaste tõmbe mõjul ebanormaalse kuju. Nn. "X" ja "O" jalad on sageli tekkinud rahiidi tõttu. D vitamiini puuduse ehk rahhiidi ärahoidmiseks ja raviks oleks seega vajalik haige sage päikse käes viibimine ja D vitamiini rikaste toiduainete söömine. Vitamiin D imikul ja väikelapsel minimaalne hulk 0,002 mg, optimaalne hulk 0,01 mg. Täiskasvanu päevane tarvidus on veel täpsemalt kindlaks
Kahepaikseid elab maakeral üle 3000 liigi, neist Eestis 10. Kahepaiksete hulka kuuluvad päriskonnad ja sabakonnad Neil on lühike jässakas keha ja pikad jäsemed, eriti tagajäsemed. Jäsemete pikkade varvaste vahel on vees ujumiseks vajalikud nahakurrud ehk ujunahad. Konna nahk on õhuke ja soomusteta, kuid arvukate limanäärmetega. Osadel on limanäärmed muutunud mürginääremeteks. Luustik : jäsemed koosnevad paljudest luudest. Neil on nii esi jäsemeluud kui ka taga jäsemeluud. Kahepaiksete kolju on lai ja jäme. Selgrooga (lühike) ja koljut ühendab üks kaelalüli ning see võimaldab konnal pead tõsta ja langetada pead. Konna skeletil kaitseb tema siseelundeid rinnaluu. Kahepaiksed hingavad maismaal läbi niiske naha ja vees kopsudega. Kahepaiksetel on kaks vereringkonda : kopsuvereringe ja kehavereringe. Kolmekambrilist südant läbib segaveri. Kahepaiksed ei suuda hoida oma kehas ümbritsevast keskkonnast
Kivistised ehk fossiilid maakoores leidub rikkalikelt fossiile väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Väga sügavates kivimikihtides leiduvad organismi jäänused sarnanevad vähe või ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega. Pinnapoolsemates kihtides aga rohkem. Mõned kivistised näitavad vahevormi tunnuseid organismitüüpide vahel. Homoloogilised elundid tõendab ühtset päritolu ja põlvnemist ühisest eellasest. Nt. selgroogsete loomade jäsemeluud on homoloogilised. Rudimendid ehk mandunud elundid talituselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedase ehitusega liikidel on välja arenenud ja talitlevad. Nt. inimesed õndraluu ja pimesool ehk ussripik. Stanley Milleri katse: CH4, H2, H2O, NH3 - gaasid tekitasid elektrilaenguid, ,,soe lomp", katse tulemusel sai 4 erinevat aminohapet Populatsiooni genofond populatsiooni isendite kõigi geenide kogum ja nende
· Ülajäse- *õlavarreluu *küünarluu *kodarluu *randmeluu *kämblaluu *sõrmeluu · Vaagnavööde- *puusaluud *ristluu · Alajäse- *reieluu *sääreluu *pindluu *põlvekederluu *kannaluu *pöialuu *varbaluu Selgroolülid on ühendatud painduvalt kõhrketaste abil. Jäsemeluud on ühendatud liikuvalt liigeste abil. 23.4.teab lihaste ülesandeid ja talitlust Lihased on vajalikud keha ja kehaosade liigutamiseks, nad annavad kehale kuju, kaitsevad siseelundeid ja osalevad kehatemperatuuri säilitamiselt. Lihased saavad tööks vajaliku energia glükoosi ja vähemal määrab ka rasvade lõhustamisest. 23.5.teab südame ehitust ja talitlust Vahesein jaotab südame kaheks pooleks: · Vasakuks · Paremaks Kumbki pool jaguneb kojaks ja vatsakeseks
Alamselts: sead ja pekaarid - Silinderja keha, lühikese kaela ja suure peaga. Ninasõõrmeid ümbritseb kõhreline ketas – kärss. Enamikul liikidel silmahambad kasvavad väljapoole ja mooduatavad kihvad. N. Metssiga, tüügassiga, kaeluspekaari. Alamselts: jõehobud - pooleldi veelise eluviisiga. Varvastel ujulestad. Silmad, kõravd ja ninasõõrmed paiknevad pealael. N. jõehobu, kääbusjõehobu Alamselts: vaalalised - jäsemed taandarenenud, muundunud uimedeks. Uimede sees jäsemeluud kõik olemas. Hammasvaalalised: jõevaallased (N. susu, järvevaal), delfiinlased (N. halldelfiin), narvallased (N. narval), kašelotlased (N. kašelot), nokisvaallased (N. jäme-nokisvaal). Kiusvaalalised: silevaallased (N. Grööni vaal), hallvaallased (N. hallvaal), vaguvaallased (N. 22 EESTI IMETAJAD 65 liiki, 8 seltsi, 20 sugukonda, Arvukamalt närilisi – 21 liiki
miljonit a. Tal palju ahvilikke tunnusjooni (nt väike ajumaht, tugevad kulmumõikad). Pole teada, kas nad käisid kahel jalal või mitte. Võimalik, et on simpanside ja inimeste eellane. Vanimad australopiteekused Vanimad kindlad hominiidid australopiteekused. Olid kahel jalal käivad, säilitasid ka palju inimahvidele iseloomulikke jooni. Nende kolju oli väike ning sarnanes ahvile kuid 13 vaagnaluud ning jäsemeluud olid väga sarnased inimeste omadele. Keskmine ajumaht oli gratsiilsetel vormidel u 450cm³ ja 600cm³ robustsetel vormidel. Australopiteekuste fossiile on leitud Lõuna- ja Ida-Aafrikast. Vanimad dateeringud 4,5 miljonit a vanad. Australopiteekused kadusid u 1 milj a eKr. Jagunevad: varased ja hilised australopiteekused. Varased: Ardipithecus ramidus, Australopithecus anamensis ja Australopitecus afarensis.
on tekkinud kohastumisel ühesuguses keskkonnas. Sarnase ehitusega, kuid erineva päritoluga. Nt hai uimed, pingviini tiivad, delfiini loivad on analoogilised. Nt linnutiib ja nahkhiire esijäse (ehitus on teine). Nt kõrbelistel Aagrika aladel tekkinud piimalillelised ja Ameerikas tekkinud kaktused. Homoloogiline struktuur – geenid, kromosoomid, elundid, mis on ehituse poolest sarnased. Homoloogilisus tõendab ühist päritolu ühisest eellasest. Nt selgroogsete loomade jäsemeluud. Linnu tiivas on enam-vähem kõik samad luud, mis imetajate, roomajate ja kahepaiksete esijäsemetes. 8. Paralleelne evolutsioneerumine. Parallelism – sarnane tunnus on ilmnenud liikidel evolutsiooni käigus sõltumatult. 9. Liigitekke ökoloogilised eeldused. Isoleeritus ja elupaikade mitmekesisus (rohtlad, metsa, kõrbed) . Nt Darwini vindid. 10.Keskkonnategurid, nende liigitus. Keskkonnateguri toime graafikud. Abitootilised tegurid
Alamselts: sead ja pekaarid - Silinderja keha, lühikese kaela ja suure peaga. Ninasõõrmeid ümbritseb kõhreline ketas kärss. Enamikul liikidel silmahambad kasvavad väljapoole ja mooduatavad kihvad. N. Metssiga, tüügassiga, kaeluspekaari. Alamselts: jõehobud - pooleldi veelise eluviisiga. Varvastel ujulestad. Silmad, kõravd ja ninasõõrmed paiknevad pealael. N. jõehobu, kääbusjõehobu Alamselts: vaalalised - jäsemed taandarenenud, muundunud uimedeks. Uimede sees jäsemeluud kõik olemas. Hammasvaalalised: jõevaallased (N. susu, järvevaal), delfiinlased (N. halldelfiin), narvallased (N. narval), kaselotlased (N. kaselot), nokisvaallased (N. jäme-nokisvaal). Kiusvaalalised: silevaallased (N. Grööni vaal), hallvaallased (N. hallvaal), vaguvaallased (N. sinivaal)
millised struktuurid arenevad metanefrilisest mesenhüümist. indutseerub paarilistest nefrilistest juhadest arenema kusejuhapungad, millest arenevad kogumistorukesed ja kusejuha, mis suunab uriini kusepõide. Millest areneb kusepõis ja kusiti? Külgplaadi/lateraalplaadi mesoderm (ekstra-embrüonaalne mesoderm, somaatiline ja splanhiline mesoderm -> millised struktuurid sellest arenevad) sellest kujunevad süda, veresooned, vererakud, kehaõõnte vooderdus, vaagna- ja jäsemeluud; jaguneb 2 kihiks - somaatiline ja splanhiline mesoderm; sellest pärineb ka ekstraembrüonaalne mesoderm (lootekestad, mis embrüot arengu jooksul ümbritsevad, sh amnion, allantois, rebukott) Mõisted: Mis on somatopleura? ektodermist ja dorsaalsest somaatilisest mesodermist moodustuv struktuur, millest tekib külgmine/kõhtmine kehasein, jäsemete luud, nahk mis on splanhiopleura? endodermist ja ventraalsest splanhilisest mesodermist moodustuv
pärisnahk e dermis, skeletilihased, roided, selgroog, kõõlused, dorsaalaordi endoteel. Anterioorne paraksiaalne mesoderm ei segmenteeru, sellest kujuneb pea mesoderm, mis koos 51 peaneuraalharja rakkudega panustab peapiirkonna lihaste, luude ja sidekoe moodustumisele Külgplaadi mesoderm – sellest kujunevad süda, veresooned, vererakud, kehaõõnte vooderdus, vaagna ja jäsemeluud Vahelmine mesoderm keskmisest osast – areneb urogenitaalsüsteem: gonaadid, neerud ja nendega seotud juhad ning neerupealiste välimine osa Exm (ingresseerub arenguliselt esimesena) posterioorsest osast – pea mesoderm, koos pea neuraalharja rakkudega panustab peapiirkonna lihaste, luude ja sidekoe moodustumisele 82. Mis on seljakeelik ja seljakeeliku mesodermi funktsioonid, mis sellest saab imetajatel?
annaabi.ee 
