1. TRIGERID Mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Olek vastab väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Tavaliselt 2 väljundit: otsene O ja invertne Õ. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse: Seadesisenditega ehk SR-trigerid Loendussisenditega ehk T-trigerid Andmesisenditega ehk D-trigerid Universaalsisenditega ehk JK-trigerid SÜNKROONNE TRIGER (flip-flop) oleku reguleerimine sisendite baasil toimub vaid taktiimpulsi mõjul. ASÜNKROONNE TRIGER (latch) info salvestatakse vahetult sisenditesse antud signaalide põhjal. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest liigitatakse ühe- või kahe-taktilisteks. Ühetaktiline: puuduseks, et ei võimalda samaaegselt infot vastu võtta ja edastada. Kahetaktiline: master-slave, kokku ühendatud kaks trigerit, et sünkroonimisel nulli haarami...
Iga impulsi saabumisel C-sisendisse läheb loendur järgmisesse olekusse. Iga järgnev olev sõltub eelmisest. R-sisendi abil võib määrata algseisu. Loenduri käitumise määratlemiseks kasutatakse viit parameetrit: loendamise seaduspärasus (kahendloendur nt) moodul võib olla 2^n, kus n järkude arv, aga mitte alati kahendloendurite korral kas loendatakse kasvavas või kahanevas suunas sünkroonne või asünkronne Järjestikülekanne või paralleelülekanne Lk 108 näide joonis 2. Adresseerimise viisid. Vahetu adresseerimine käsukoodi juurde kuulub kohe operand. Käsukoodiga ei ole kaasas operandi aadress vaid operand ise. Programmi on kirjutatud konstant ja masinkoodi transleerituna on see käsukoodi juures. Konstant laetakse protsessorisse koos käsukoodiga. Operandi pikkus võib olla piiratud. Otsene adresseerimine programmis on otseselt määratud operandi asukoht mälus
Poolsummaator – ei arvesta eelnevast järgust tulenevat ülekannet, kuid arvutab ülekande järgmisesse järku. si = ai xor bi. Summaator koostatakse a- ja b-sisendi ühendamisest xor- elementi ning ülekanne saadakse sisendite ja-elementi ühendamisest. Kahe poolsummaatori baasil on võimalik realiseerida täissummaator Paralleelülekandega summaator – suure järgulisuse korral on mõistlikum kasutada paralleelülekannet, kuna järjestikülekanne peab läbi käima kõik nooremad järgud. Iga järgu ülekanne arvutatakse eraldi funktsioonina ainult sisenditest ehk igal summaatori osal on 3 võrra rohkem sisendeid (a0, b0 ja c0 kasutatakse c1 arvutamiseks, c2 arvutamiseks kasutatakse a0, a1, b0, b1, c0 ja c1 jne). Probleemiks riistvara mahu kiire kasvamine, mis tähendab, et suurema järgulisuse korral ei saa paralleelülekannet kasutada. Kiire ülekanne – kõige levinum summaatori ülekandemeetod - järjestikuse ja paralleelse
annaabi.ee 
