RÕHK gaasiliste ainete lahustuvus rõhu tõstmisel suureneb KRISTALLHÜDRAADID · Temperatuuri alandamisel väheneb tahkete ainete lahustuvus · Küllastunud lahusest hakkavad lahustunud ioonid välja sadenema, haarates mõnikord kaasa ka vee molekulid. · Nii saadakse kristallvett sisaldavad ained ehk kristallhüdraadid. · CuSO45H2O ehk vask(II)sulfaat-vesi (1/5) ehk vaskvitriol Suspensioon jämepihus, kus tahke aine on pihustunud vedelikus(lubimört) Vaht jämepihus, kus gaas on pihustunud vedelikus(vahukoor) Tõeline lahus lahustunud aine on pihustunud molekulide või ioonidena Aerosool jämepihus, kus tahke aine või vedelik on pihustunud gaasis(udu,pilved) Kolloidlahus pihus, milles aineosakesed on mõõtmetega 10-5 10-7cm Jämepihus pihus, milles aineosakesed on suhteliselt suured 10-3 10-5cm Emulsioon jämepihus, kus vedelik on pihustunud vedelikus (või, koor)
33.Mittemetall – Lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused 34.Liitane - Aine, mis koosneb mtme erineva keemilise elemendi aatomitest 35.Oksiid – Koosneb kahest elemendist , millest üks on hapnik 36.Alkohol – Süsinikuühend, kus süsiniku aatom(id) on vahetult seotud he või mitme hüdroksüülrühmaga 37.Süsivesik – Aine, mis koosneb süsinikust,vesinikust ja hapnikust ning kus H ja O aatomite vahekord on valdavalt sama, mis vees 38.Suspensioon- Jämepihus, kus tahke aine on pihustunud vedelikku 39.Väärisgaasid – Keemiliselt püsivad gaasid, VII A rühm 40.Redutseerimine – Elektronide liitmine redoreaktsioonis, O-a väheneb 41.Küllastunud lahus – Lahus, milles lahustunud aine sisaldis on maksimaalne 42.Filtrimine – Vees lahustumatute väikeste tahkete osakeste eraldamine filtrite abil 43.Leelismetall – IA rühma metallid Li, Na, Rb, Cs, Fr 44.Leelismuldmetall – IIA rühma aktiivsemad metallid Ca, Sr, Ba, Ra 45
3. Jämepihused 10-5 – 10-3 cm (molekuli või iooni läbimõõt) Aine on pihustunud keskkonda suuremate osakestena, mis koosnevad paljudest molekulidest, aatomitest või ioonidest Pihused on tavaliselt hägused ja ebapüsivad (ained eralduvad üksteisest) 10-7cm 10-7-10-5cm 10-5-10-3cm Joonis 1. Joonis 2. Joonis 3. Tõeline lahus Kolloidlahus Jämepihus Mida suurem osake, seda suurema massiga ning seda kiiremini settib ta gravitatsiooni mõjul. Tõeline lahus ei setti üldse (vt joonis 1). Tõeline lahus Kolloidlahus Jämepihus Suspensioon (vedelik + tahke aine) Emulsioon (vedelik + lahustumatu vedelik)
Küllastumata lahus antud tingimustes on ainet veel võimalik lahustada. Kristallhüdraat kristalseid aineid, mille koostisse kuuluvad vee molekulid. Kolloidlahus on üliväikeste aineosakeste segu pihustatuna teises aines, milles nad ei lahustu. Kui pihustunud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest või molekulidest ning on mõõtmetega vahemikus 1100 nm, on tegemist kolloidlahusega. Emulsioon jämepihus, kus vedelik on pihustunud vedelikku. Vedelik+lahustumatu vedelik (vesi+õli). Suspensioon jämepihus, kus tahke aine on pihustunud vedelikku. Vedelik+tahke lahustumatu aine (vesi+kriit). Aerosool jämepihus, kus tahke aine või vedelik on pihustunud gaasi. Gaas+tahke aine või vedelik (õhk+tolm või vesi). Vaht jämepihus, kus gaas on pihustunud vedelikku või tahkesse ainesse. Vedelik+lahustumatu gaas (seebivesi+õhk). Vee karedus kaltsiumi ning magneesiumisoolade sisaldus vees.
Segu on mitme aine mehaaniline segu, millel on mitme aine osakesed. Segude jaotamine + näited. Segude olekud + näited. On ühtlane segu, mis esineb vedelal(lõhnaõli, kraanivesi) ja gaasilisel(õhk, süsihappegaas). On ka ebaühtlased segud, mis esinevad tahkena (must püssirohi, liiva ja soola segu), vedelana(piim) ja gaasilisena(pihustunud kütus). Pihuste liigitus ja liikide iseloomustus + näited! (Jämepihuste, kolloidide omakorda liigitus + näited ja kasutusalad!) Jämepihus(deodorant) Kolloidlahus(tolm) Tõeline lahus(söögisool) 10-3-10-5 cm 10-5-10-7 cm <10-7 cm >109 aatomit 103-109 aatomit <103 aatomit(1 molekul) Emulsioon(2xved) Suspensioon(tah+ved) Aerosool(ved/tah+gas) Poorsed materjalid Vaht(gas+ved) (gas+tah) Mis on Tyndali efekt? On kolloidlahusele valguse näitamine, näeme osakesi, kuna valgus põrkab nende pealt
1 1. PINDPINEVUS/ADHESIOON/MÄRGUMINE/KAPILLAARSUS 1. Mis on dispersse süsteemi peenestusastme mõõduks? Pihussüsteeme jaotatakse sõltuvalt pihustunud aine osakeste mõõtmetest jämepihus- ehk jämedispersseteks ja peenpihus- ehk peendispersseteks süsteemideks. Esimesel juhul on pihuse mõõtmed suuremad kui 10-7 m, teisel juhul jäävad need suurusvahemikku 10-7...10-9 m. Sellest väiksemaid osakesi käsitletakse tõeliste lahuste komponentidena ja neis eristatakse ainult ühte faasi. 2. Mis on pindpinevus, mis on selle ühikud? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku
annaabi.ee 
