Haldusreformi eesmärgid ja takistused
Vallad liituvad nn ,,tõmbekeskuste" ümber ning tulevikus
näeksid need välja justkui tänapäeva maakonnad, millel oleks ka kohalik võim.
Haldusreform näeb ideaalis välja kui vahend, mis aitaks Eesti avaliku elu korraldamist
muuta palju lihtsamaks, tõhusamaks ning odavamaks. See-eest on aga haldusreformil mitmeid
negatiivseid külgi, mistõttu on muutus veninud juba väga pikalt. Mitmed poliitikud ei ole
reformi poolt, sest juba pikka aega toiminud praegune süsteem on sisse juurutunud ning
muutunud mugavaks. Leitakse, et pole mõistlik muuta seadust puhtalt seaduse muutmise
mõttes. Kõige suuremateks haldusreformi vastasteks on avalikud teenistujad ehk siis
vallavanemad, vallavolikogu liikmed jne. Nemad jäävad valdade liitumisel ilma tööta, mis
tooks kaasa nende tuleviku ebakindluse. Eesti riik peaks sügavalt mõtlema, kas oleks inimlik
põhimõtteliselt ,,koondada" väga suur hulk riigiteenistujaid.