Viitamine raamatule
meie hullu suguvenda, kes kannavad mütsi, sadat tuhandet samasugust hingelist, kes
kannavad turbanit,* ja vastupidi, ning et nii on see tavaks peaaegu kogu maakeral
iidsetest aegadest saati (Voltaire 1979: 124).
Olin umbes viieaastane, kui isa väga hea sõber, rahvakirjanik Villem Gross mulle selgeks
tegi, et kogemustega joodiku esimene tunnus on okserefleksi kadumine (Raud 2008: 17).
Kuna Black Sabbath koosnes ainult juuridest, siis minu jaoks tähendas see automaatselt
huvi juudiusu ja mütoloogia vastu. (Raud 2008: 68).
Ma kujutasin ette, kuidas köögis lollpeade üle küünilist nalja viskavad kokad süüdimatult
haigetele ettenähtud toitu kilekottidesse topivad, et seda õhtupimeduses koju tassida
(Raud 2008: 112).
,,Kari näljaseid!" porises kiltri lesk, vaadates matuseliste säravaid silmi, kui nood
vorstirõngastest unistades jumalateenistust kuulasid ja hauda kinni ajasid (Kivirähk 2006:
47).
annaabi.ee 
