Resonants - referaat
Kiikujat lükates,
tõukamised, mis on ajastatud õigete ajavahemikega (resonantsi sagedus), aitavad
kiige jõudmist aina kõrgemale. Kui proovida kiikujat lükata kiiremini või aeglasemini
(valel ajal), on tulemuseks palju väiksem ,pendli' ehk kiige kaar (hoog on väiksem).
Resonants esineb veel:
muusikainstrumentides (akustiline resonants) nt kitarr;
tasakaalurattal mehaanilise kella sees;
Fundy lahes (hoovusresonants);
päikesesüsteemis (orbitaalne resonants);
juuremembraanis (bioloogiline nähtus);
häälestusühendustes raadiotes (elektriline resonants);
koherentse valguse loomisel laseriõõnsuses (optiline
resonants);
klaasi vibreerimisel tugeva hääle esinedes.
Kuidas resonants esineb?
Resonants võib panna eseme liikuma edasi ja tagasi või üles ja alla. Seda
kutsutakse võnkumiseks. Vahel on resonantsi võimatu näha (nt elektronid vooluringis
võivad võnkuda, kuid see juhtub molekulaarsel tasemel).
Resonantsi võnkumine toimub kindlal sagedusel