.......................................... SISSEJUHATUS Umbes 460. aastal eKr asutati esimesed arhiivid. Arhiive hoiti antiikmaailmas põhiliselt templitesse. Vaid pühitsetud pääsesid ligi dokumentidele. Ristiusu levik tõi kaasa murrangu. Hakati tähtsustama ajalugu, uuriti religiooni ning tekkisid annaalid ehk kroonikad. Kirikute arhivaale hoiti kirikutes ja kloostrites. Seoses vastuvõetud arhiiviseadusega 1794. aastal algas uus ajastu arhiivide ajaloos. Riik pidi rahvuslike dokumentide juurdepääsu säilimise ja tagamise eest vastutama. Tekkis õigus uurida valitsuse arhiive ja arusaamine, et arhiivid on kodanike omand. Alates 19. sajandi algusest läänemaailmas kinnistus aegamööda vaba juurdepääsu põhimõte. 20. sajandi alguses hakati tegema vahet dokumendil ja arhivaalil. Kui varem olid piiranguid kehtestatud riigi olulisemate dokumentide salastamiseks, siis nüüd 20. Sajandil muutus oluliseks eelkõige inimeste eraelu kaitse
Avaliku teabe seaduse (mis on vastu võetud 15.11.2000) kohaselt avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. (Avaliku teabe seadus, § 3). Ühest küljest võib väita, et avaliku teabe seadus on ühiskonna jaoks pigem võimalus, kuna see annab inimesele võimaluse võimalikult kiirel ja hõlpsal viisil saada juurdepääsu avalikule teabele, mis teda huvitab. See tähendab, et meil on näiteks võimalus olla informeeritud sellest, mis ohud eksisteerivad meie elule, tervisele ja varale; meil on võimalus tutvuda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötulemuste ja ülesannete täitmise aruannetega; saada andmed riigieelarve tulude laekumise kohta, andmed keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike keskkonnamõjude kohta jne (§ 28)
Arhiiviseadus § 1. Reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab dokumentide hindamise, arhivaalide kogumise ja säilitamise, neile juurdepääsu võimaldamise, nende kasutamise korraldamise ja vastutuse nende kasutamiskõlbmatuks muutmise ja hävitamise eest, avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute dokumendihalduse aluste kehtestamise ning Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi (edaspidi koos avalik arhiiv) tegevuse alused. § 2. Dokument ja arhivaal (1) Dokument käesoleva seaduse tähenduses on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave,
täielikult unifitseerida. Praeguseks näib olukord olevat mõnevõrra muutunud, juurdepääsureegleid soovitakse vähemalt harmoniseerida, määrates erandid selgelt õiguspärastatult.1 Eesti Vabariigis käsitleb juurdepääsupiiranguid arhiiviseadus, riigisaladuse seadus ja isikuandmete kaitse seadus, kuid õigusaktid on kohati mitmeti tõlgendatavad. 2005. aastal kehtestati ,,Rahvusarhiivis säilitatava juurdepääsupiiranguga teabe kindlakstegemise ning piiranguga arhivaalidele juurdepääsu võimaldamise eeskiri", mille eesmärgiks on selgitada uurijatele juurdepääsuvõimalusi piiratud teabele kui ka arhiivitöötajate kaalutlemisvabadusi piirangutega arhivaalidele juurdepääsu andmisel. Aja jooksul on juurdepääsu kitsendused arhiividokumentidele lõdvenenud seoses riigivalitsemise demokratiseerumise ning teaduse arenguga. Oluliseks selle muutumise juures peetakse 1838. Aastal Ühendkuningriigis välja antud avalike dokumentide seadus (Public Record Act)
sest see on ettevõtte kohaselt mõistlikum ja kasulikum ning sisaldab ka rohkem võimalusi.....6 Viidatud allikad...........................................................................................................................7 2 Sissejuhatus IMAP - Internet Message Access Protocol (eesti keeles: internetisõnumitele juurdepääsu protokoll) on rakenduskiht, mis tagab kasutajale ligipääsu enda hoiustavale meiliserverile ja käsitleda neid niimoodi nagu need asuksid kasutaja enda isiklikus arvutis. Kasutaja saab luua serveris uusi kaustu (postkaste, saabunud sõnumite eristamiseks). Kaustu saab ümber nimetada ja kustutada, samuti saab märgistada loetud sõnumeid või kirju, millele on vastatud. Teostada saab ka kirjade otsinguid ja alla laadida erinevaid kirjade osi (kirja sisu, pildid või manused).
avalikult kasutatava teena. Kinnisasja omanik peab avalikult kasutatava tee äärses ribas järgima seadusjärgseid kitsendusi. Eratee määratakse avalikuks kasutamiseks seaduses sätestatud korras. Juurdepääs avalikult kasutatavale teele- omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda 2 juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. Kallasrada- veekogu kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks
Käskkirja täitmist jälgib koostaja. Käskkirja saab muuta või kehtetuks tunnistada sama ametiisiku või kõrgemalseisva ametiisiku uue käskkirjaga, märge tehakse käskkirja viimases osas. Kirjad jagunevad: algatuskirjad, vastuskirjad, kaaskirjad. ARHIIVINDUS Reguleeriv seadusandlus: Arhiiviseadus, Arhiivieeskiri, Asjaajamiskorra ühtsed alused Arhiiviseadus sätestab: *Dokumentide hindamise *Arhivaalide kogmise ja säilimise *Arhivaalidele juurdepääsu võimaldamise ja kasutamise korraldamise *Vastutuse arhivaalide kasutamiskõlbmatuks muutmise ja hävitamise eest *Rahvusarhiivi ja KOV arhiivi tegevus alused Arhiivieeskirjas: *Täpsustatakse dokumentide hindamist *Arhivaalide säilitamist avalikku ülesannet täitva asutuse või isiku juures kuni üleandmiseni arhiivile *Arhivaalide arhiivi üleandmise korda *Arhivaalide säilitamist ja kaitset Rahvusarhiivis *Arhivaalidele
Lähtekood Esimese poole argumendid 11. klassi õpilasi Lauri P. ja Sergei B. Süüdistatakse arvuti ebaseaduslikus kasutamises. Prokuratuur leiab, et neid kahte poissi tuleks karistada arvutisüsteemile ebaseadusliku juurdepääsu eest kood, salasõna või muu kaitsevahendi vältimises teel. Kuna neil ei olnud teada selle lehekülje administraatori kasutajatunnust ega parooli. Nad poleks tohtinud sisse logida, vaid oleks pidanud kohe teatama administraatorile telefoni teel. Ja see, et nad muutsid salasõna raskendab asjaolusid, kuna võib-olla ei jõudnud e-mail administraatorini. Teiseks raskendab asjaolusid, see et nad lisasid leheküljele teavituse. Mis ei ole
,saame seostada teiste dok idega,kiri käskkiri akt leping protokoll,erinevates kaustades aga neil on ühine seos,hävitamine,meelde tuletada tööülesandeid määrata meeldetuletuse ajad,tehtuid toiminguid kindlaks teha ,mida oleme reg nud kuhu oleme reg nud kellele oleme reg nud mis nr tega kes on lahendanud,saame ära määratleda asjaajamis korras-kes vastutab ,kuidas hävitame ,kuidas määrame dokumendi ringluse,juurdepääsu õigused ,säilitus tähtajad elektrooniline dokumendi haldus: ((dokumendi saamine-dokumendi registreerimine- liigitamine-säilitustähtaja määramine-säilitamine ja erladamine-dokumendi hävitamine amphora-võimaldab digitaalset dokumendi haldust ja asjaajamist.Amphora on juhtivaid digitaalse asjaajamise tarkvarasid Eestis.Tarkvara on loodud kasutajate vajadustest lähtuvalt ning mitmete funktsionaalsuste on toimunud kasutajate tellimusel.
võetud; - kirjeldavad andmed dokumentide ja protsesside kohta Saatja organisatsioon, kuupäev, koostaja, allkirjastaja, saatja isik, aeg, dokumendi liik, allkirjastaja, ees- ja perekonnanimi, Allkirjastaja ametinimetus 5. Dokumendi- ja arhiivihalduse valdkonda reguleerivad normdokumendid (eesmärk, kasutusala). Avaliku teabe seadus- eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. seadus sätestab: 1) avalikule teabele juurdepääsu ja selle taaskasutamise tingimused, korra ja viisid ning teabele juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused; 2) piiratud juurdepääsuga avaliku teabe ja sellele
Praktikum 9 TIIM A 1. Mis objektidele saab õigusi defineerida? Õigusi on võimalik defineerida ettevõtte infosüsteemi osadele ja ressurssidele. Õigusi saab anda kõigele, mis on hallatavad, eesmärgiga piirata juurdepääsu kriitilise tähtsusega objektidele. Näiteks: Meie firmas pole kliendiandmed (äriidee autentsus) kõigile kättesaadavad ehk juurdepääsu saavad ainult arenduse- ja projektijuht (andmete ja protsessi omaniku roll) ning projekti üleandmisel (lõpptulemus) kliendiandmed kustutakse. 2. Millised (äri)rollid teie näidisettevõttes kindlasti on? Äri poolel on mitu rolli, nendest on põhilised: ● Tooteomanik (ingl: product owner) on tellija esindaja, kes tunneb vajadust tarkvara järele ning otsustab, et toode tuleb luua. ● Äriarhitekt on inimene, kes näeb ning paneb kirja suure pildi, nt kaardistab
1. andmebaasi loomise aeg; Open Access (http://www.doaj.org) Open Access ehk avatud juurdepääs on andmebaas, mis tagab piiranguteta ja tasuta juurdepääsu teadusinformatsioonile internetis. Avatud juurdepääsu oluline külg on selle kiire levik üle kogu maailma. (http://www.utlib.ee/index.php?e_id=367) Andmebaasi loomise alguseks loetakse 1990-ndaid aastaid. (http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0020961) Aastal 2003 oli loodud ajakirjade register. (https://moodle.e- ope.ee/mod/resource/view.php?id=307428), Projekti eesmärgiks oli koguda elektrooniliste teadusajakirjade ja tagada vaba juurdepääsu tasuta teadlaskonna liikmetele. (http://infocenter.nlr
· Võtavad vähem ruumi. · Loomisel võimalik kasutada malle ja planke. · Lihtne taaskasutada. · Asjaajamisprotsesside automatiseerimine. Asjaajamiskord Asutuse asjaajamine peab tagama: 1) asutuse ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerimise vähemalt õigusaktidega ettenähtud ulatuses; 2) dokumentide vastavuse õigusaktides ja standardites kehtestatud vorminõuetele; 3) dokumentide kiire ringluse; 4) dokumentide lihtsa ja kiire leidmise ning juurdepääsu neile; 5) dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiirangutest kinnipidamise; 6) tähtaegse dokumentide täitmise ning asjade lahendamise kontrolli; 7) dokumentide ja nende tõestusväärtuse säilimise dokumentidele kehtestatud säilitustähtaegade jooksul. Dokumendi elukäik Aktiivne dokumentides sisalduvat teavet kasutatakse aktiivselt asutuse ülesannete täitmisel ja tehingute tõendamisel. Dokumente hoitakse reeglina tööruumides.
Dokumendihaldussüsteem tähendab mõnda spetsiaalset dokumendihalduse tarkvarasüsteemi: Webdesktop, Amphora, GoPro, Postipoiss, Delta, Directo, Axapta. Peamised organisatsiooni dokumentide haldamise toimingud on dokumentide loomine ja saamine dokumentide liigitamine dokumentide registreerimine dokumentidele säilitustähtaja määramine dokumentide säilitamine dokumentidele juurdepääsu tagamine dokumentide kasutamise jälgimine dokumentide hävitamiseks eraldamine või arhiivi üleandmine DOKUMENTIDE LOOMINE JA SAAMINE Dokumendid luuakse organisatsioonis tööprotsessi käigus. Tihti valmib dokument läbi mitme mustandversiooni, mida organisatsiooni dokumendisüsteemi ei hõlmatagi. Organisatsiooni dokumendisüsteem saab loodud või saadud dokumendist “teadlikuks” alles dokumendi registreerimisel.
Sun, MS Windows XP v. Vista, Mac vm); riistvara ja telekommunikatsioonifirmad masinad (arvutid, telefonid, emärkmikud jm) ning side (nii traadiga kui traadita võrgulahendused), mille vahendusel informatsiooniga töötada. Arvutid ja võrguühendused on järjest kiiremad ning võimsamad. Lisaks tekstile audio ja video edastamine arvuti, andmeside vahendusel jne. Andmebaasidele, einfole juurdepääsu võimalused: *veeb; *kompaktandmeplaat; *trükiväljaanne, *sidusreziim (tekstikeskkond), *magnetlint jm.; kasutajad Lõpptarbijad, kelle jaoks kõik eelnev toimib. Üksikkasutajad, raamatukogud, infoasutused jt. Mida rohkem on sidusinfot võimalik kasutada, seda enam selle kasutamist ka uuritakse. Infosüsteemid võimaldavad välja võtta statistikat, korraldatakse küsitlusi jms. 3
26. Digitaalallkirja mõiste. Vajalik normatiivmaterjali: 1. Avaliku teabe seadus 2. Isikuandmete kaitse seadus 3. Digitaalallkirja seadus 1. Avaliku teabe mõiste- (1)Avalik teave( edaspidi teave) on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. (2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele juurdepääsu võib piirata seaduses sätestatud korras. 2.Kes on teabevaldajaks? (1) Teabe valdajaks on : 1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus; 2) avalik-õiguslik juriidiline isik; 3) eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel; 3.Millised teabevaldaja kohustused laienevad eraõiguslikule ja füüsilisele isikule? (2) Eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule laienevad teabevaldaja
IMAP Algis Suurkivi AAp-11, VKHK [email protected] / 54610709 Sisukord · Mis see on? · Mis sellega teha saab? · Kuidas töötab? · Ühendus · Erinevus POP3-ga Mis see on? · internetisõnumitele juurdepääsu protokoll · rakenduskihi internetiprotokoll · klassikaline klient-server mudel · tööpõhimõttelt nagu failiserver Mis sellega teha saab? · võimaldab juurdepääsu meiliserveris hoitavatele e-posti sõnumitele · käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis Kuidas töötab? · kasutaja saadab päringu postiserverile · Päring võib käsitleda o kirjade päiseid (headers), o sisu (body) o vms · Kirjade hoidmine ja töötlemine toimub postiserveris · kasutaja arvutisse kirju ei kopeerita Ühendus · IMAP ühendus tehakse reeglina arvutiporti 143 · vajalik püsiv ühendus postiserveriga kogu
Valitsuse istungil kiideti heaks valitsuse riigilõivu vähendav eelnõu. Plaanis on, et selle aasta keskpaigaks ehk umbes 1.juulist võiksid kohtupidamises riigilõivud märgatavalt alaneda (juhul kui parlament nii otsustab ja seadusandja sellises tempos mentleb). Eelnõuga soovitakse vähendada riigilõive eelkõige tsiviilkohtumenetluses, sest praegu kehtivad määrad on liiga kõrged ning takistavad isikute juurdepääsu õigusemõistmisele. Halduskohtumenetlusega seonduvate toimingute puhul toimub peamiselt lõivude ümardamine, sest seal kehtivad riigilõivu määrad on opitamaalsed ning ei piira kohtussepööramise õigust. Eelnõu koostajad ei ole riigilõivude muutmisel lähtunud põhimõttest, et kõiki kehtivaid lõivu määrasid tuleb vähendada teatud protsendi või kindla summa ulatuses, vaid igat riigilõivu on soovitud korrigeerida vajadusepõhiselt. Nii väheneb
Tagada, et info oleks hõlpsasti leitav, selleks luuakse süsteem Eesmärk saavutatakse organisatsiooni dokumendisüstemi abil. Alatised dokumendid: asutusdokumendid; üldjuhtimist puudutavad dokumendid. Asjaajamine peab tagama: Asutuse ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerimise Nõetekohase dokumentide vormistamise Dokumentide kiire ringluse Dokumentide lihtsa ja kiire leidmise ning juurdepääsu neile Dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiirangutest kinnipidamise Dokumentide tähtaegse täitmise Põhimõisted Asjaajamine – dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmisel arhiivi. Dokument – mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks.
loodud dokumentide haldamise juhis. Asjaajamise ühtsed alused riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalike õiguslike juriidiliste isikute asjaajamisele esitatavaid nõudeid, dokumentide vormistamise nõudeid jne. Isikuandmekaitse seadus isikuandmete töötlemise tingimused ja korra, riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel, vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. Avaliku teade seadus avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused, teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve teostamise korra. 2. Kuidas loetakse ,,adressaadiks" tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastavat seadust? Adressaat käesoleva seaduse tähenduses on riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik- õigusliku juriidilise isiku asutus, organ, ametnik, töötaja või kollegiaalorgani liige. 3. Dokumendihalduse valdkonna standardid:
organisatsioonide ja kogukondadea üle Bangladeshi, et suurendada vastupidavust, parandada kohanemisvõimet ja vastata terviklikult kliimamuutuste mõjule ja loodusõnnetustele. Tervise ja populatsiooni programm soovib parandada emade tervist, vähendada vastsündinute suremust ja vähendada HIV ja teiste nakkushaiguste levikut. Organisatsioon hakkas tervishoiu teenuseid pakkuma 1972. aastal. Vee sanitaar- ja hügieeninõuete programm näeb ette, et iga inimene peab saama juurdepääsu puhtale joogiveele ja põhilistele sanitaartingimustele. Põllumajandus ja toiduga kindlustatuse programmi eesmärgiks on aidata ja kindlustada inimesi toiduga, vähendada nälga ning alatoitumist. Soov on suurendada keskkonnasõbralikku, säästvat ja majanduslikult tasuvat põllumajandustootmist. 1974.aastaks pakkus BRAC ka mikrokrediidiprojeti, mis ühendas kõiki Bangladeshi piirkondi. Mikrorahastamise programm annab inimestele, enamasti vaestele, maata
Rahvusarhiivi asukoht on Tartus. Rahvusarhiivi aadress on J. Liivi 4, 50409 Tartu. Rahvusarhiivi struktuuriüksusteks on Ajalooarhiiv, Riigiarhiiv, maa-arhiivid, Filmiarhiiv, arendusbüroo, haldusbüroo ja digitaalarhiivi büroo. Rahvusarhiivi põhiülesanne on seadusest või seaduse alusel antud õigusaktidest tulenevalt riigivõimu teostamine oma pädevuse piires, talle üleantud rahvusliku kultuuripärandi säilitamine ja kaitse ning sellele juurdepääsu korraldamine. Rahvusarhiiv täidab järgmisi «Arhiiviseaduses» sätestatud ülesandeid: 1. osaleb arhiivinduse arengu kavandamises; 2. osaleb arhiivindust ja asjaajamist reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamises ja nende kooskõlastamises; 3. korraldab arhiivijärelevalvet; 4. on «Arhiiviregistri» volitatud töötleja; 5. vaatab läbi riigi arhiivide aastaeelarve eelnõud ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad
kirjeldamine vajalikuks osutuda säiliku sisu paremaks avamiseks, kuid seda tehakse säiliku pealkirja laiendades. Paber-dokumentide üleandmisel tavaliselt seda tasandit ei kasutata. Digitaaldokumentide vastuvõtmisel on dokumendi kirjeldamisel määrav tähtsus, sest vastu võetakse dokumente kui tervikuid. EDHSides olemasolevad metaandmed liiguvad automaatselt koos dokumentidega. Nimistu on peamine otsivahend, mis võimaldab arhivaalide olemi kindlakstegemist ja tagab avalikus arhiivis juurdepääsu arhivaalidele. Arhiivinimistu koosneb üldjuhul järgmistest osadest (vt LISA F): Tiitelleht (arhiiviasutuse nimetus, arhiivifondi nimetus ja number, nimistu number ja olemasolul allarhiivi nimetus, arhiivi piirdaatumid; koostamise aasta), sisukord (mille peamine osa on arhiivi-skeem), arhiivimoodustaja kirjeldus, arhiivi, sarjade ja nende allüksuste kirjeldused, ning säilikute loetelu. ARHIIVISEADUS Kehtiv arhiiviseadus alates 1998. aasta maist.
Puudulikult vormistatud (allkirjastamata, ettenähtud lisad puuduvad jne) dokumendid saadetakse tagasi. Saabunud dokument märgistatakse registreerimistempli jäljendiga, millele märgitakse ülikooli nimi, registreerimise kuupäev ja registrinumber. Templi asukoht on esimese lehe alumises paremas nurgas. Registreerimise eest vastutab ametiisik, kellele dokument saabus. dokumentide avalikustamine ja neile juurdepääsu tagamine- Avalikustamisele kuuluv teave on ülikooli koduleheküljel www.tlu.ee. Teabele juurdepääsu tagab dokumendiregister, mis on kasutatav veebilehelt. arhivaalide hoidmine, korrastamine ja avalikku arhiivi üleandmine- Arhivaale väljastab hoidlast ja nende tagastamist kontrollib arhivaar. Kui arhivaalile ei kohaldata juurdepääsupiirangut, väljastab ülikooli arhivaar isiku või asutuse avalduses taotletud
Ümbriku avamisel kontrollitakse selles oleva dokumendi vastavust nõuetele. Puudulikult vormistatud (allkirjastamata, ettenähtud lisad puuduvad jne) dokumendid saadetakse tagasi. Saabunud dokument märgistatakse registreerimistempli jäljendiga, millele märgitakse ülikooli nimi, registreerimise kuupäev ja registrinumber. Templi asukoht on esimese lehe alumises paremas nurgas. Registreerimise eest vastutab ametiisik, kellele dokument saabus. dokumentide avalikustamine ja neile juurdepääsu tagamine- Avalikustamisele kuuluv teave on ülikooli koduleheküljel www.tlu.ee. Teabele juurdepääsu tagab dokumendiregister, mis on kasutatav veebilehelt. arhivaalide hoidmine, korrastamine ja avalikku arhiivi üleandmine- Arhivaale väljastab hoidlast ja nende tagastamist kontrollib arhivaar. Kui arhivaalile ei kohaldata juurdepääsupiirangut, väljastab ülikooli arhivaar isiku või asutuse avalduses taotletud
DNS- server saab klient-arvutilt päringu host-arvuti nimega, DNS-server tõlgib seejärel domeeninimed TCP/IP võrkudes kasutatavateks IP-aadressideks ning edastab selle klientarvutile, peale mida saab klientarvuti host-arvutiga otse suhelda. NETWORK POLICY AND ACCESS Võrgupoliitika- ja juurdepääsuteenusete roll võimaldab juurutada virtuaalset privaatvõrku(VPN), Dial-Up sissehelistamis ühendust ja 802.11 traadita ühendust. Roll pakub erinevaid võimalusi pakkumaks juurdepääsu erinevatele võrgu osadele. NPAS võimaldada võrguadministraatoritel keskselt hallata võrgu juurdepääsu ja kliendi tervishoiupoliitikat. Te saate juurutada Remote Authentication Dial-in User Service (RADIUS) servereid ja puhvreid kasutamaks Ühenduse Haldus komplekti (Connection Manager Administration Kit) loomaks kaugjuurdepääsu profiile, mis lubavad kliendi arvutil teie võrku ühendada. REMOTE DESKTOP Terminal Services ehk terminaliteenused on varem tuntud ka Remote Desktop nime all
kohtukaebeõigust. Konventsioon sätestab valitsusväliste keskkonnakaitsega tegelevate organisatsioonide õiguse pöörduda keskkonna kaitseks kohtusse. [4] 2. JUURDEPÄÄS KESKKONNATEABELE Keskkonnainfo kättesaadavus tähendab avalikkusele piisavate võimaluste loomist ametnike valduses oleva info otsimiseks ja saamiseks. Avalikkusele peab olema kättesaadav kogu keskkonnainfo, väljaarvatud kui teabele juurdepääsu on seadusega sätestatud korras piiratud. Ametiisikud peavad tagama, et see osa teabest, mis erandite alla ei kuulu, eraldatakse muust teabest ning avalikustatakse. Keskkonnainfo kättesaadavuse printsiipi toetab avaliku teabe seadus, mille kohaselt peab ametiasutuses dokumenteeritud info väljastamine olema korraldatud. [5] Konventsioon tagab keskkonnateabe üldise kättesaadavuse kahel viisil:
töökorralduse muutmise korral. 3. Mida peab asutuse asjaajamine tagama? Asutuse asjaajamine peab tagama: 1) asutuse ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerimise vähemalt õigusaktidega ettenähtud ulatuses; 2) dokumentide vastavuse õigusaktides ja standardites kehtestatud vorminõuetele; 3) dokumentide kiire ringluse; 4) dokumentide lihtsa ja kiire leidmise ning juurdepääsu neile; 5) dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiirangutest kinnipidamise; 6) tähtaegse dokumentide täitmise ning asjade lahendamise kontrolli; 7) dokumentide ja nende tõestusväärtuse säilimise dokumentidele kehtestatud säilitustähtaegade jooksul. 4. Kes tagab asjaajamise korraldamise asutuses? Asutuse asjaajamise korraldamise tagab asutuse juht või muu seaduses, põhimääruses või põhikirjas sätestatud isik. 5. Mida sisaldab asutuse asjaajamiskord?
on selle reeglid. Läbimõtlematult või valesti koostatud reeglid võivad tekitada võltsturvalisuse tulemüür on paigas ja reeglid ka, tegelikult saab aga tulemüürist "mööda minna", s.t kuskil reeglites on viga, mida ründaja võib ära kasutada. Samuti ei kaitse tulemüür nende rünnakute eest, mis on suunatud mõne tulemüürist lubatud teenuse vastu. Näiteks reegel, mis lubab internetist juurdepääsu arvutis olevale veebiserverile. Juhul, kui kasutatavast veebiserveritarkvarast leitakse turvalisusega seotud viga, ei takista tulemüür selle turvavea ärakasutamist, kuna antud teenus on avatud kõigile. Tulemüür (inglise Firewall) on tarkvara või seade, mis turvakaalutlustel piirab ja reguleerib võrguliiklust arvutivõrgus või võrkude vahel vastavalt seadistatud reeglitele. Tavaliselt kasutatakse tulemüüri interneti ja kohaliku kohtvõrgu vahel
vorminõuetele. Mis on dokumenidhaldus-halduse ala,mis tegeleb dokumentide loomise,saamise,alalhoidmise,kasutamise ning eraldamise tõhusa ja süstemaatilise ohjega Dokument-organisatsiooni või üksikisiku poolt seadusest tulenevate täitmise või äritegevuse käigus loodud,saadud ning tõestuseks ja teadmiseks alalhoitud informatsioon. Dokumendi haldamise toimingud-dokumentide loomine ja saamine,registeerimine,liigitamine, Säilitustähtaja määramine,säilitamine,juurdepääsu tagamine,dokumentide kasutamise jälgimine. Dokumendi elukäik-toimingud dokumentidega alates selles loomisest kuni hävitamise või arhiiviasutuss ülekandmiseni. ÕIGUSAKTID: Arhiiviseadus-seadus sätestab arhivaalise kogumise,hindamise,arhiveerimise,säilitamise ja nende juurde- pääsu korraldamise ning arhiivide tegevuse alused. Ariivieeskiri-sätestab dokumentide säilitustähtaegade kehtestamise,arhivaalide hindamise,hävitamise või arhiivi ülekandmiseks
asutusel mitu funktsiooni- toetavad põhitegevust) (3)SARI liigitus, korrastus- ja kirjeldusüksus, mis ühendab funktsiooni, liigi ja/või muu tunnuse alusel kokkukuuluvaid dokumente. (4)TOIMIK- on asjaajamise käigus ühe sarja piires loodud või saadud dokumentidest moodustatud üksus. DOKUMENTIDE LOETELU- asutus kehtestab oma tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide haldamiseks dokumentide loetelu, mis sisaldab vähemalt liigitusskeemi, säilitustähtaegu ja juurdepääsu tingimusi. Dok.halduse alusdokument asutuse tegevuse käigus loodavate ja saadavate dokumentide elukäigu planeerimiseks ja juhtimiseks. Milleks on D.haldus? kui seda poleks, siis ettevõte ei suudaks tõestada oma tegevust. Dokumentidega on võimalik tõestada ja kontrollida asutuse tegevuse vastavust õigusaktidele. Tähtis on dok. säilitusaja määramine, et ei hoitaks alles liiga vähe või liiga kaua.
kahjulikke ühendeid. Balti Soojuselektrijaam Õhu reostuse levimine Sobivate tuulte ja õhuvoolude olemasolu korral võib korstnast väljuv atmosfääri saaste levida väga kõrgele ja kaugele. Kütuste põlemine Kütuse põlemisel rohke õhu juurdepääsu korral tekkib põlemissaadusena süsinikdioksiid. Vähese hapniku juurdepääsu korral võib tekkida ka süsinikoksiid. Väävli ja lämmastikurikka C + O2 = CO2 kütuse põlemise korral tekkib ka rohkesti nende elementide happelisi 2C + O2 = 2CO oksiide. Happevihmade tekkimine
tonne kahjulikke ühendeid. Balti Soojuselektrijaam Õhu reostuse levimine Sobivate tuulte ja õhuvoolude olemasolu korral võib korstnast väljuv atmosfääri saaste levida väga kõrgele ja kaugele. Kütuste põlemine Kütuse põlemisel rohke õhu juurdepääsu korral tekkib põlemissaadusena süsinikdioksiid. Vähese hapniku juurdepääsu korral võib tekkida ka C O2 CO2 süsinikoksiid. Väävli- ja lämmastikurikka 2C O2 2CO kütuse põlemise korral tekkib ka rohkesti
Kuna AD sisaldab palju olulist infot, tuleb seda infot dubleerida ja varundada. Lisaks on mõistlik kõikide süsteemide liigutamisel pilveteenuselt üht AD haldusmasinat pidada kohtvõrgus, et tagada ligipääs süsteemi ressurssidele ka internetiühenduse rikke korral. ADFS (Active Directory Federation Services) teenuse abil saab ennast korraga audentida mitmes veebirakenduses vaid ühe sisselogimisega. Ühinemisteenus lihtsustab juurdepääsu süsteemile ja rakendusetele, kasutades taotluse turvalisuse tagamiseks nõude-põhist juurdepääsu. Active Directory serditeenused hõlbustavad avaliku võtme infrastruktuuri kasutuselevõttu. Teenus võimaldab luua ja hallata infoturbes laialt kasutusel olevaid avaliku võtmega sertifikaate. AD CS seob kasutaja seadme või teenusega salajase võtme abil. AD domeeniteenused on varasemast tuntud lihtsalt Active Directory nime all. Teenus
teinud. Kommunikatsioon: Intranet võib töödata ka suhtlusvahendina organisatsiooni siseselt. Webi avaldamine lubab firma andmeid säilitada ning kergesti ligipääseda kasutades hypermedia ja webi tehnoloogiat Ekstranet Ekstranetiks nimetatakse intraneti laiendust väljapoole läbi Interneti, et võimaldada valitud (vastava sihtrühma) klientidele, hankijatele ja oma firma ringiliikuvatele töötajatele juurdepääsu firma konfidentsiaalsetele andmetele ja rakendusprogrammidele. Ekstranet erineb tavalisest firma veebisaidist, millele juurdepääs on kõigile vaba. Vahel võib see erinevus olla mõneti ähmane, kuid üldiselt tähendab ekstranet reaalaja-juurdepääsu läbi mingit tüüpi tulemüüri (firewall). Kuigi selliste süsteemide puhul tuleb pöörata erilist tähelepanu turvameetmetele, muutuvad nad järjest populaarsemateks. Vastused küsimustele: ·
isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Andmesubjekt - isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. Arhiiv - asutuse või isiku dok terviklik kogum Arhiivi ülesanded: arhivaalide kogumine; arhivaalide säilitamine; arhivaalidele juurdepääsu võimaldamine; arhivaalide kasutamise korraldamine Arhiivimoodustaja - asutus, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhivaale. Arhivaal dok, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse. See on osa rahvuslikust kultuuri- pärandist ning seda säilitatakse püsivalt. Avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud arhivaal antakse üle RA. Arhivaar- isik, kes töötab arhiivis ja korraldab arhivaale
· sotsiaalne tõrjutus; · madala kvaliteediga koolid; · suurem tööpuudus; · ebapiisav infrastruktuur. Majanduskasv ja töökohtade loomine Regionaalpoliitika tähendab investeerimist inimestesse. Regionaalpoliitika põhimõte on järgida ELi tegevuskava majanduskasvu saavutamiseks ja töökohtade loomiseks ning: · muuta riigid ja piirkonnad investeeringutele atraktiivsemateks, parandades neile juurdepääsu, pakkudes kvaliteetseid teenuseid (nt kiire Internetiühindus) ja säilitades keskkonnapotentsiaali; · toetada uuendusi, ettevõtlust ja teadmistepõhist majandust, arendades info- ja sidetehnoloogiat; · luua rohkem ja paremaid töökohti, haarates rohkem inimesi tööga, parandades töötajate kohanemist ja suurendades investeeringuid inimkapitali. Olemasolevad rahalised vahendid
kohtvõrku polegi vaja sisse logida 29. Millised alljärgnevalt nimetatud programmidest on Interneti brauserid? Microsoft Windows Explorer Microsoft Internet Mail Microsoft Internet Explorer Opera Mozilla Firefox 30. Kas mõnda käsku saab anda nii käsunupu abil kui menüüribalt? ei saa, käsunuppude ja menüüriba all on erinevad käsud saab, täpselt sama käsk võib olla nii käsunupu kui menüükäsu all saab, aga käsk toimib erinevalt 31. Millise juurdepääsu saab kasutaja võrgu teistes arvutis salvestatud failidele? täieliku juurdepääsu juurdepääsu ainult lugemiseks vastavalt oma õigustele ja sisestatud paroolile 32. Mis võivad kuuluda võrguressursside hulka? võrgujuhtmed võrku ühendatud arvutite jagatud kaustad võrguprinterid võrku ühendatud arvutite CD-lugejad 33. Millised probleemid võivad tekkida Internetist muusikafailide "tõmbamisel" arvutisse? saadud failid võivad olla ebakvaliteetsed
2 Sissejuhatus 1971. aastal alustas iseseisva arhiivina tööd ENSV Filmi-, Foto- ja Fonodokumentide Riiklik Keskarhiiv (FFFRKA). Aastakümnete jooksul on tema peaülesandeks olnud üleriigiliselt arhiiviväärtusega audiovisuaalsete (film, foto, video- ja helisalvestised) arhivaalide kogumine, säilitamine ja neile juurdepääsu tagamine. Seaduses sätestatud korras arhiivijärelevalve teostamine. Eesti Filmiarhiiv on avalik riigi arhiiv, mille tegevust finantseeritakse riigi vahenditest. Filmiarhiiv asub Tallinnas, tal on 24 töötajat ja ta on Eesti Rahvusarhiivi struktuuriüksus. Eesti Filmiarhiiv on FIAF'i (Rahvusvaheline Filmiarhiivide Liit) assotsieerunud liige alates 22.04.2008. a. FIAF (La Fédération Internationale des Archives du Film) asutati 1938. aastal
1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse mällu kohe pärast arvuti käivitamist. Kernel tagab juurdepääsu erinevatele tuuma teenustele kõigi teiste süsteemi ja rakendusprogrammide jaoks. Tuumateenusteks on: Toimingute ajastamine Mäluhaldus Kettajuurdepääs Juurdepääs riistvaraseadmetele Ja teised. Lisaks kernelile hõlmamb operatsioonisüsteem sageli ka süsteemitarkvara, mis haldab graafilist kasutajaliidest (Windows, Mac), utiliite, millede abil saab operatsioonisüsteemi seadistada ja faile hallata
1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse mällu kohe pärast arvuti käivitamist. Kernel tagab juurdepääsu erinevatele tuuma teenustele kõigi teiste süsteemi ja rakendusprogrammide jaoks. Tuumateenusteks on: Toimingute ajastamine Mäluhaldus Kettajuurdepääs Juurdepääs riistvaraseadmetele Ja teised. Lisaks kernelile hõlmamb operatsioonisüsteem sageli ka süsteemitarkvara, mis haldab graafilist kasutajaliidest (Windows, Mac), utiliite, millede abil saab operatsioonisüsteemi seadistada ja faile hallata
seeritud arhiive, mis on läbi sajandite vene arhiivide eripäraks. Venemaal ei tekkinud terviklikku riigiarhiivi, seal eksisteeris rida väikseid, salastatud ja omanäolisi arhiive. 1768. a ukaasiga arhiivide kohta pandi paika ka kutsenõuded arhivaarile, milles oli kirjas vana (Ranke eelne) saksa põhimõte, et arhivaar ei tohi tegeleda ajaloo uurimisega. Arhiivid olid suletud asutused, kus valitses range sisekord (kirjanikud, ajaloolased ei tohtinud arhiivi kasutada). Ametniku juurdepääsuõigus dokumentidele oli seotud auastmega (mida madalam auaste, seda suuremad võimalused dokumentidega töötada). Vene arhiivinduse iseloomulikuks jooneks on dokumentide kogumise põhimõtete ülim pragmaatilisus. 19. saj. I veerandil kehtis korraldus säilitada kõik ametlikud dokumendid (kuni 1825). 1840. aastateks olid arhiivid ülekoormatud. 1845. a anti välja siseministri käskkiri "Kubermanguvalitsuse asutused", milles loetleti 10 kategooriat dokumente, mis kuulusid hävitamisele.
Tagatakse igaühele isiklike õiguste ja vabaduste realiseerimiseks vajalikule teabele juurdepääs Eraeluliste isikuandmete parem kaitse Preventiivne mõju avalike ülesannete täitmisel õigusrikkumiste, kuritarvituste, korruptsiooni ja raiskamise ärahoidmisele. Seadus ei kehti järgmistel juhtudel: Riigisaladuseks või salastatud välisteabeks oleva teabe suhtes kuni teabe salastatuse kustumiseni Juurdepääsu võimaldamisel arhivaalidele Rahvusarhiivis ja kohaliku omavalitsuse arhiivis arhiiviseaduses ja selle alusel sätestatud korras, välja arvatud juurdepääsupiirangute kehtestamise osas Märgukirjale ja selgitustaotluse vastamise seaduses sätestatud korras märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisele, kui vastamine eeldab jäävustatud teabe analüüsimist, sünteesimist või täiendava teabe kogumist ja dokumenteerimist
Jaguneb a) raamatud; b) toimikud; c) lahtised lehed. Iga arhivaal on unikaalne teavik, mille korrastamise ja kirjeldamise aluseks on selles leiduva teabe iseloom. PILET 1 1. Põhimõisted: arhiivindus, arhiivihaldus Arhiivihaldus - dokumentide haldamise tegevused, mille hulka kuuluvad säilitustähtaja määramine, säilitamine, hävitamiseks eraldamine, arhiivi üleandmiseks korrastamine ja kirjeldamine (tegevusala, mis käsitleb dokumentide säilitamist, kogumist, juurdepääsu tagamist.) Arhiivindus - Teadusharu, mis töötab välja tegevusala uurimise, korraldamise jne. Ajaloo abiteadus, mis käsitleb dokumentide kogumist, säilitamist, kasutamist ja trükis avaldamist. Arhiivindus hõlmab arhiivinduse teooria ja praktika, arhiivinduse ajaloo, arhiivinduse organisatsiooni jm. 2. Dokumentide hindamine ja hävitamine (eesmärk; hindamise kriteeriumid; protsesside kirjeldus)
Dok. süsteemi moodustavad: 1. inimesed 2. elektrooniline dok. haldus. Süsteem (EDHS) 3. dok. halduse toimingud (asjaajamiskord, dok. loetelu, arhivaalide loetelu, ohuplaan) 4. tehniline vahend 5. tegevuse käigus loodud, saadud dokumendid Dokumendihalduse riiklikud normdokumendid ja juhendmaterjalid: Seadused Arhiiviseadus – seadus sätestab arhivaalide kogumise, hindamise, arhiveerimise, säilitamise ja nende juurdepääsu korraldamise ning arhivaalide tegevuse alused. Avaliku teabe seadus – sätestab: avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused Märgukirja ja selgitustaotluse vastamise seadus – sätestab isiku pöördumisele vastamise korra, niivõrd kui see ei ole sätestatud teise seadusega. Isikuandmete kaitse seadus – eesmärgiks on isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku
tegevuse tõendamiseks 3. Dokumendihaldus Halduse ala, mis tegeleb dokumentide loomise, saamise, alalhoidmise, kasutamise ning eraldamise tõhusa ja süstemaatilise ohjega, sh organisatsiooni tegevust ja toiminguid kajastava tõestusmaterjali ja informatsiooni dokumendisüsteemi hõlmamise ning dokumentidena alalhoidmisega 4. Dokumendihaldussüsteem Elektrooniline tarkvara dokumentide haldamine, kontrollimine ja neile juurdepääsu tagamine Dokumendihaldussüsteemid: Amphora, Webdesktop, Postipoiss, Delta (Alfresco põhine arendus), Sharepointi põhised arendused jt 5. Dokumendisüsteem Infosüsteem - dokumentide haldamine, hõlmamine ja neile pideva juurdepääsu tagamine (kogu nende elukaare jooksul) 6. Dokumendiliik Nimetus, mis tähistab ühesuguste tunnustega (otstarve, tähendus, vormistus) dokumente Käsikiri, leping, käskkiri, volitus 7. Dokumendi elukaar (e. -käik)
hariduspoliitika valdkonnaks koolikorraldusega seonduv. Koolikorraldusega sätestatakse koolide ehk laiemalt eri tasandite haridusasutuste võrgu ülesehituse põhimõtted nende juhtimise ja aruandluse kord kohta. Koolikorraldusega määratakse kindlaks ka eri liiki haridusasutuste, sh avalike- ja eraharidusasutuste suhete alused, mis paljudes riikides on pideva haridusdiskussiooni sisuks. Juurdepääs haridusele Riikidevahelises võrdluses kasutatakse taoliste juurdepääsu mõõdupuuna õppurite osakaalu rahvastikus. Kuivõrd arenenud maades kehtib kohustuslik põhiharidus, siis õppurite osakaal kuni 16- aastaste vanusrühmas on väga kõrge, lähenedes 100 protsendile. Koolisüsteemid on õpris erinevad, seepärast ei ole arukas koostada rahvusvahelisi võrdlusi klasside lõikes. Selle asemel kasutatakse UNESCO haridustasemeid, mille järgi põhiharidus on I tase, keskharidus (gümnaasium, kutsekeskharidus) II tase ja ülikooliharidus III tase
raamatud). Elektrooniliste teavikute kogu · Need erinevused ei ole üksteist välistavad. Mõned raamatukogud litsentsivad ressursse (nt e-raamatuid) ja teised raamatukogud ostavad sama ressurssi. Seega võib sama ressurss olla litsentsitud ressurss, mida raamatukogu otseselt ei halda, samal ajal kui teise raamatukogu jaoks on see ressurss tegelikult raamatukogu halduses. Elektrooniliste teavikute kogu · Olulise tähtsusega on, kuidas raamatukogu võimaldab juurdepääsu sellistele ressurssidele, kui raamatukogu halduses olevate ressursside puhul on raamatukogul otsene juurdepääs selle ressursi kasutamisandmetele. Litsentsi saanud raamatukogud peavad omandama kasutamisandmed ressurssi haldavast üksusest (st müüjalt). Lokaal- ja kaugressursid · raamatukogu kogud on kas raamatukogust kättesaadavad (library- provided) või linkide kaudu kättesaadavad (library-linked) ressursid.
operatsioonisüsteemis Windows. Nagu ikka, on juhuslikest programmivigadest märksa kaalukamad ja raskemini kõrvaldatavad programmide projekteerimise vead. Protokollide ja sideprotseduuride puudused Turvaauke võivad pakkuda näiteks keerukad kaugpääsu võimalused võrgustatud Unix- süsteemis. Autentimisvõimaluse puudumine X-serveri ja kliendi vahel annab kõigile X-Windowsi kasutajaile juurdepääsu kõigile ressurssidele, võimaldades näiteks saada koopiaid teise arvuti kuvadest. Autentimisvõimaluse puudumine NIS-serveri ja kliendi vahel võimaldab kliendil saada piiramatu juurdepääsu serveril olevale informatsioonile. 3 Andmehalduse puudused Alates ebasobivatest andmevormingutest ja andmete ebaratsionaalsest
kasutamiseks. Keegi teine ei ole lubatud kasutada samu sagedusi või põhjustada häireid nendele sagedustele eraldatud raadio teenustele. Isegi mitte siseriiklik asutus on lubatud liikuda riiklikult tasandilt, sest raadio ei peatu riikide piiril. Probleemid PLC'ga · Kiirgava energia kõrge taseme tõttu võib raadio vastvõtt olla häiritud. · Vabadust saada sõltumatut teavet ja omada juurdepääsu võõrastele raadiosaadetele lühilaine kaudu on mõjutatud. Edastusi: BBC, Ameerika Hääl, Raadio Vaba Euroopa, Raadio Deutsche Welle ei saa kuulda enam. See oleks raske demokraatlikele õigustele. · Hädaolukordade side võidakse teha võimatuks. Olulise elu-päästva infomatsiooni edastamisele ei tohiks sõltuda lühilainele (ing:shorwave). · Teatud teenuste ja välissaatkondade teated võivad olla häiritud
annaabi.ee 
