Anorgaaniline keemia I
1.Vesinik
Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt
ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A.
Lavoisier 1783.
Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1
3 isotoopi:
1H prootium ("taval." vesinik) see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton.
2H = D deuteerium ("raske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron.
looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja
vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a.
3H = T triitium ("üliraske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit.
Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku
poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille
lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T...