SIGMUND FREUD
Unbewußten (Nali ja selle suhe alateadvusega; tsiteerimisel kasutatakse Hamburgis 1958. a. ilmunud väljaannet).
Käsitletakse nii kirjanduslikke nalju kui pärimuslikke naljandeid ning anekdoote, nii et siinkohal peame
otstarbekaks termini der Witz vastandiks kasutada üldmõistet nali. Kui teiste folkloorizhanride vaatlusel lähtub
Freud enamjaolt trükitekstidest (nt Grimmide Kinder und Hausmärchen, Anderseni muinasjutud), siis näiteks
juudianekdoote tundis Freud hästi ja rääkis neid ka ise meelsasti. Teos on leidnud rohkesti järgijaid just
psühholoogide seast, seda on nimetatud tsiteeritavaimaks naljauurimuseks (Knuuttila 1982, 123).
Sigmund Freudi järgi on inimese psüühika aluseks alateadvuslike naudinguhimude lakkamatud konfliktid
reaalsuse printsiibiga, millega teadvus kohandub. Assotsiatsioonidena esinevad need püüdlused unenägudes, aga