Nimetu
..
hmm... tqesti?.
Jututoatekstides esinevad kõik suulise kõne levinumad partiklid ning ka nende
protsentuaalne kasutussagedus on suulise kõnega erinev: levinumad artiklid on siis, nagu
ning vat. Samuti kasutatakase informaalsele vabale suhtlusele iseloomulikke partikleid, nt
jututoas kasutussageduselt järsult kasvanud lausealgulist a-partiklit, nt a kes sina oled ning
harvem lauselõpulist küsipartiklit vä, mida jututoas kasutatakse tavaliselt va või we-kujul,
nt kylm hakkas va.
Jututoakeel on väheseid kirjalikke registreid, kus analoogselt suulise suhtlusega jõuab
adressadini tekstiloome esmane, redigeerimata eskiisvariant, mis on sageli täis
kiirustamisest tulenevaid trükivigu ning gramaatiliseelt ebakorrektseid või poolikuid
lauseid. Analoogselt suulise spontaanse suhtlusega toimub tekstidele hinnangu andmine
ning vajadusel korrigeerimine enamasti alles pärast teate edastamist, järeltoimetamise
vormis
annaabi.ee 
