Narkootikumide mõju inimestele
Mul kulus üle aasta enne,
kui jälle end inimesena tunnen. Maailm on tegelikult palju ilusam ja eredam ilma abiaineteta.
Aga ma ei räägi sellest [avalikult], ära tulegi küsima. See on ikka veel liiga valus haav...
(Autori kogudest 2000).
Kui kellegi isiklik kogemus on läbinud esimese sõela, s.t keegi on seda juba edasi jutustanud
kui sõbraga või tuttavaga juhtunut, siis, nagu folkloorne materjal ikka (vt Honko 1998),
muutub see vastavalt vajadustele ja jutustamissituatsioonidele. Ajapikku kujuneb sellest
uskumus. Leidub lugusid, mis ilustavad narkootikumide mõju organismile, põhjendades
teatud ilminguid tarbimist soodustavas valguses. Näiteks usuvad noorukid, et tolerantsuse
ilmingud väljendavad narkootikumi omaksvõttu, mitte sõltuvuse algust (Schwartz et al 1985).
Eestis ei ole selliste stereotüüpide kõrghooaeg veel saabunud, kuigi mõned, nagu "esimene
kord ei tee midagi" ja "kui ma olen piisavalt tugev, siis saan iga kell loobuda narkootikumi