Eesti varajane ballett ja ooper
ta vihkab Ülo mõrtsukat. Olav, veendunud nii elu kui ka surma mõttetuses, hullub.
Nagu nähtub ooperi sündmustikust, on "Vikerlaste" puhul tegu ajaloolis-psühholoogilise
draamaga. Sõltuvalt libreto puudustest ei ole mitte kõik tegelaskujud antud arengus. Ülo võidab
võistumängu, vabastab Juta, on hetke õnnelik ja saab siis ootamatult surma Olavi käe läbi. Vaike,
kellele autorid tahtsid omistada keerukat psühholoogilist sisekonflikti seoses ta suhtumisega Ülosse
ja Jutasse, on juba libretos välja joonistatud kahvatult ja pealiskaudselt.
Nõnda jääbki "Vikerlastes" kõlama peamiselt Olavi romantiline kiindumus Jutasse ning selle
põrkamine viimase sügavalt kõlbla, otsekohese ja ausa sisetunde vastu.
Vaatamata suhteliselt laialdastele teadmistele ooperiliteratuuri vallas, ei suutnud E. Aav kõike
kavatsetut soovikohaselt teoks teha.
Siiski võime täie kindludega nimetada "Vikerlasi" esimeseks eesti rahvuslikuks ooperiks- seda
eeskätt tänu E
annaabi.ee 
