Jupiter (referaat)
Maa, pole ta seda propotsionaalselt samamoodi nii kaalus kui mahus. Suuruse
poolest võiks ta mahutada vabalt 1300 Maasarnast planeeti, aga ta kaalub ainulst
sama palju kui 318 Maad. Jupiteri aine peab olema palju kergem kui kivid ja raud,
aga mis see siis on?
1903. aastal püüdis Vesto Slipher, kes töötas Lowell'i observatooriumis Flagstafis,
Arizonas, kasutada spektroskoopiat, et saada teada, millest Jupiter koosneb. Selle
meetodiga ta lahutas Jupiteritl peegeldunud päikesevalguse spektrik ja lootis seal
leida tumedaid jooni, mis osutaksid Jupiteri atmosfääris ringlevatele keemilistele
elementidele. Ent Slipher'i spektrid olid ebamäärased ja hägused, üldsegi mitte
vastavad tema lootustele puhastest teravatest joontest, mida saaks siduda kindlate
elementidega, nagu süsinik või hapnik.
30 aastast hiljem pöördus saksa keemik Rubert Wildt viidetele toetudes Slipher'i