Muistne vabadusvõitlus
Vasallide õiguslik seisund muutus aja jooksul üha kindlamaks. Nad muutusid järjest
sõltumatumaks. Algul oli senjööril vaja, et vasallid käiksid sõdimas, aga see muutus. Läänid
muutusid pärandatavaks. Pärandada sai isegi tütardele. Kohtuvõim talupoegade üle läks
vasallide kätte. Vasall ei pidanud sõdima minema, vaid võis senjööri toetada ka muul moel.
Näiteks rahaliselt vmi. Nimetus vasall järk-järgult kadus. Selle asemel hakati rääkima
rüütlitest ja junkuritest kui omaette seisusest.
Liivimaal tekkis võimuvõitlus Saksa ordu ja piiskoppide vahel, kuna 13.saj alguses jäi
Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord täpselt määratlemata. Liivimaa
piiskopid koos Riia peapiiskopiga väitsid, et ordumeister peab piiskopidele alluma või olema
neist lausa läänisõltuvuses. Saksa ordu ei tahtnud sellest aga midagi kuulda.
Danzingi kongress kutsuti kokku aastal 1397, et lahendada Tartu piiskopkonna ja Saksa odru