Inimese vari
Ta oli veel mõni sõud rannast eemal, kui
esimese ettejuhtuva kojutulija kätte usaldas. Ta pidi rikas ning suur härra olema, ja seda nõrkeva häälega ki-sendas:
oli ta juba ammugi arvanud! f "Jakob, Jakob, kas sina oled?"
Sest päevast peale sai rahakukkur vana Mareti imest-luse ja jumalduse esemeks. Ta Võõras ei vastanud kohe, siis mõmises ta:
ei kulutanud selle sisust midagi. Ustavana tahtis ta kõik poja tulekuni alles hoida. Sest "Mi - na - aita - mind - üle -"
kas oli ta teda raha pärast oodanud ja kas võis mingi rahaga iial tasuda ta armastust! Vene jooksis randa, kuid võõras ei liigutanud end. Maret ruttas ta juurde, haaras ta