Eesti keskaeg ehk Vana-Liivimaa aeg ehk orduaeg 1227-1561
14. Sajandil
Maahärra ehk maaisand keskaegse Vana-Liivimaa feodaalriigi valitseja. Eesti alale rajati 4
feodaalriiki
1. Liivi/Saksa ordu valdus maahärraks Liivi ordu meister, kes asus algul Riias, siis
Võnnus. Territooriumilt suurim ja sõjaliselt tugevaim Feodaalriik.
2. Tartu piiskopkond
3. Saare-lääne piiskopkond
· Maahärraks Tartu piiskop või Saare-Lääne piiskop, kes omakorda allusid Riia
peapiiskopile
· Jumalavalitsuslikud riigid
1346 aastal müüs Taani kuningas oma Põhja-Eesti valdused Saksa ordule ja 1347 aastal andis
Saksa ordu kõrgmeister need alad valitseda Liivi ordule, seega feodaalriikide arv vähenes
neljalt kolmele
Hakkasid toimuma iga aastased Vana-Liivimaa maapäevad, kas Valgas või Volmaris.
4 seisuse grupi kuuria eesmärgid:
1. Lahendada maahärrade vahelisi tüliküsimusi, et vältida kodusõdasid
2. Ühtlustada välispoliitikat sh. Venemaa suhtes
3
annaabi.ee 
