Usk, lootus, armastus
" Kuid
mis on tänapäeva inimese jaoks neist kolmest kõige tähtsam?
Tavaliselt usub inimene ennekõike iseendasse, oma lähedastesse ja sõpradesse.
Usub inimestesse, kellest ta arvab, et neile võib rasketel hetkedel toetuda.Usk meist palju
võimsamate jõudude toimimisse ja abisse on tugev siis, kui me teame, miks ja millesse
me usume. Usutakse sellesse, mis on võimalik, aga ei pruugi olla tegelik. On olemas ka
religioosne usk, see on usk mõnda Jumalassa. Sellisel juhul usutakse mingisugust teatavat
olendit. Tavaliselt usutakse sellepärast, et oleks kergem mõista. Uskuda on lihtne,
kaheldes võib segadusse sattuda.
Lootus on see milles inimesed nii kindlad pole kui usus. Lootus on omamoodi
igatsus. Öeldakse, et lootus on lollide lohutus. Vahel see võibolla tõesti nii on. Loota võib
terve elu, kuid samas loota võib ka ainult viis minutit. Näiteks üks sõbranna ootab teist ja
ütleb endamisi: " Ma loodan, et ta ikka tuleb"