Libahundi müüt Eesti kirjanduses
olevused on üldjuhul siiski väga inimlikud. Esiteks sellepärast, et nagu Kitzbergi,
Kallase ja Gailiti teostest lugeda võib, siis mõtleb, näeb ja liigub libahundiks
moondunu nagu hunt, kuid ei ründa tavaliselt inimesi ja tunneb ära teised
omasugused, mis näitab arenenud mõistuse säilimist. Näiteks jutustab Kallas sellest,
kuidas Aalo oma küla elaniku ära tundis ning Gailit, kuidas Enrik isegi oma vihatud
isale kätte ei maksnud. Kusjuures inimesed on sageli julmemadki kui loomad. Tiina
sõnadel Marile on tõetera sees: "Hunt tapab ainult nälja pärast ja- hunt ei tapa hunti,
aga teie!". Tõepoolest, Tiina tegi hundi nahas vaid nii palju kahju, kui loomalikud
instinktid sundisid, kuid külarahvas tõukas ta endi seast eemale.
Samuti on ehk just loomalik priius see, mis meid libahundi juures köidab,
kuna inimene ei ole iialgi nii vaba, kui hunt. Urgvee soo ja Tammarude küla
annaabi.ee 
