M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
siis olid nad maruvihased, vandusid ja ütlesid, et nad meid maale ei lase. Aga kuningas jäi
rahulikuks. Ta ütles:
«Kui härrased võivad maksta dollari miilist isiku pealt ja jullas toomise-viimise eest
eraldi, siis võib aurik neid sõidutada, eks?»
Siis läks nende meel pehmemaks ja nad ütlesid: hea küll! Ja kui me linnakese lähedate
jõudsime, saatsid nad meid paadiga maale. Umbes paar tosinat mehi ruttas ligi, kui nähti
jullat lähenevat. Kui kuningas ütles:
«Võib keegi teist, dzentlmenid, mulle öelda, kus härra Peter Wilks elab?» vaatasid nad
üksteise poole ja noogutasid päid nagu öelda tahtes: «Mis ma ütlesin?» Siis ütles üks neist
nii mahedasti ja pehmelt:
«Kahju, sir, aga me võiksime teile öelda ainult seda, kus ta elas eile õhtuni.»
Äkki langes vana hulgus kokku, kukkus võõra najale, pani lõua ta õlale, nuttis üle ta
selja ja ütles:
«Oh häda! Oh häda! Me vaene vend