Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas
Eesti ohvitseridest ja
ajateenijatest moodustati 22. territoriaalne laskurkorpus, mis viidi Venemaale. Uue
üldmobilisatsiooniga koondati võimude silmis ebausaldusväärsed mehed tööpataljonidesse,
mis sarnanesid sunnitöölaagritega. Ülejäänud mobiliseeritutega moodustati aga 8. eesti
laskurkorpus.
Saksa armee lootis sõja algperioodil vabatahtlikele. Vabatahtlikeks olid metsavendade salgad.
Pärast Eesti vabanemist formeeriti idapataljone, mida kasutati esialgu julgeteenistuseks Saksa
rinde tagalas, hiljem aga lahingutes Punaarmee vastu. Sakslased küll lubasid mitte luua
pataljonist suuremaid väeosi, kuid rindeolukorra halvenedes hakati värbama vabatahtlikke
Eesti SS-leegionisse. Kuna see ei toonud soovitud tulemusi, alustati osaliste
üldmobilisatsioonidega. Peagi kuulutati välja ka uus üldmobilisatsioon, millest põhiosa
meestest koondati piirikaitserügementidesse.
Soome armeesse ei satutud sunniviisiliselt. Sinna läksid eesti noormehed, kes olid valmis
annaabi.ee 
