Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Rootslased ristisid Läänemaal rahvast ja hakkasid ehitama kirikuid. Jätnud
Lihulasse umbes 500-mehelise garnisoni hertsog Karli ja Linköpingi piiskop Karl
Magnussoni juhtimisel kaitsemeeskonna, pöördus kuningas Rootsi tagasi, kuid
Lihula lahingus sama aasta augustis piirasid saarlaste linnuse ümber ja ägeda
võitluse käigus süüdati see põlema. Rootslaste väljatung lõppes täieliku
kaotusega ja linnus langes saarlaste kätte.
Rootsi väe julgestusel asusid rootsi misjonärid seejärel ristima Ridalas, kuid
vihased saarlased ründasid neid. Vaid vähesed suutsid endid päästa
põgenemisega taanlaste juurde. Umbes 500 tapetut jäi maha.
Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222
kogu mandri-Eesti allutatud.
1222.–1223. aasta ülestõus
1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased