Raamat räägib Ameerika Riikliku Julgeolekuagentuurist (NSA), mis tegeleb koodide murdmisega. Internetis iga kiri, sõnum või fail enne aadressile saatmist muudetakse koodiks selleks, et keegi teine ei suudaks seda lahti murda ja tutvuda faili sisuga. Kõik need koodid aga läbivad NSA koodimurdmismasina, kus neid murrakse lahti ning otsitakse igasugusele kuritegevusule viitavaid dialooge, et ennetada terrorismirünnakuid ja vältida üleriikliku katasroofi. Kui Riikliku Julgeolekuagentuuri võitmatu koodimurdmismasin kohtab salapärast koodi, mida see ei suuda murda, kutsub agentuur kohale peakrüptograaf Susan Fletcheri, geniaalse ja kauni matemaatiku. See, mida naine avastab, vapustab võimukoridore. NSAd hoitakse pantvangis mitte püsside ega pommide, vaid koodi abil, mis on nii keeruline, et halvaks avaldamise korral Ühendriikide luureorganite töö. Saladuste ja valede keerisesse sattunud Fletcher püüab päästa agentuuri, millesse ta usub.
[16]. Eelnimetatud andmebaas sisaldas Eesti elanike registri, autoregistri ja telefoninumbreid ning maksuvõlgnevusi ja haldusõigusrikkumisi ja oli allilma üks ihaldatumaid infoallikaid. Mitte ainult häkkerid ja ettevõtted ei soovi inimeste kohta informatsiooni hankida, vaid seda teevad ka riigid. Vahest üks kõige suuremaid skandaale oli 2013. aastal avalikuks tulnud jälgimisprogramm PRISM, mis algatati Ühendriikide Rahvusliku Julgeolekuagentuuri poolt 2007. aastal [17]. Nagu alati, vabandati ka sellel korral andmete kogumist kuritegevuse ja terrorismivastase tegevusega. Tuleb tähele panna, et PRISM ei ole ainuke omalaadne, vaid eksisteerib ka palju teisi jälgimisprogramme, näiteks Boundless Informant, mis analüüsib globaalset elektroonilist informatsiooni [18]. Sellisel kujul võib suurandmete kasutamine ja analüüs kujutada ohtu demokraatiale ja üksikisikutele
Teistel arvutitüüpidel tunduvalt vähem -Amigat ähvardas 200 viirust, Macintoshi vaid 35. 2. Interneti uss. Esimene tõeline raaliviiruse epideemia puhkes USA-s 2.novembril 1988. Täpsemalt öeldes ei olnud tegu mitte viirusega, vaid vagelprogrammiga, mis erinevalt viirusest ei haaku mõne olemasoleva peremeesprogrammi külge, vaid levib ja paljune arvutivõrgus iseseisvalt. Vagla autoriks osutus Cornelli Ülikooli üliõpilane Robert Morris Jr, kes muide oli Rahvusliku Julgeolekuagentuuri Rahvusliku Arvutiturvakeskuse peateaduri poeg. Oma vaglale andis Morris nimeks worm (ingl.keeles: uss). Vagel ründas arvutivõrku Internet kell 5 pärast lõunat nakatades lühikese ajaga 6200 VAX- ja Sun-arvutit, mis töötasid operatsioonisüsteemi Unix teatud versioonidega. Paljud organisatsioonid, sealhulgas suured teaduskeskused nagu Lawrence Livermore Rahvuslik laboratoorium, olid sunnitud ennast mõneks ajaks Internetist täielikult lahti ühendama
annaabi.ee 
