Tuumkütus on reaktoris varrastena, kus iga varda mass on alla kriitilise. Reaktsiooni kiirust juhitakse juhtvardaga, mis koosneb neutroneid neelavast materjalist. Seda kõike ümbritseb aeglusti ja seda kõike omakorda mitme meetri paksune betoonsein. Kust saadakse vajalik neutron? Tekib maa atmosfääris kosmiliste kiirte mõjul. Missugused probleemid kaasnevad tuumaenergiaga? 1)tuumareaktori rikkest tulenev katastroof, mis on väga ebatõenäoline. 2)tuumkütusest ja juhtvardast tulenev kiirgusoht, mida saab ainult elimineerida neid aineid isoleerides s.t. neid sügavale maa alla mattes või merre uputades. Kiirgusohud Kiirgus on tavaliselt eluohtlik ja sellega kaasnevad kiirgushaigused mis jaotatakse kaheks: 1)Ägekiiritustõbi, mis tekib ühekordse suure kirgusdoosi tagajärjel. 2)Krooniline kiiritustõbi, mis tekib pikka aega kestnud kiirituse toimel. Kiirituse toimel kahjustuvad eelkõige koed, kus toimub uute rakkude teke(sugurakud, vereloome). Kahjustused
Hetkel maailma moodsaim teleskoop oli komplekteeritud mitmete mikromeetritega, mida kasutati eelkõige kaksiktähtede mõõdistamiseks. Teleskoop asub Tartus alates 1824. aastast. Kuulsaimad Fraunhoferi refraktori abil tehtud vaatluslikud tööd tegi Friedrich Georg Wilhelm Struve. Fraunhoferi teleskoop restaureeriti 1993. aastal Enno Ruusalepa juhendusel ning asub Tartu Tähetorni muuseumis. (2) Teleskoop koosneb polaarteljest, nelijalast, viltusest sambast, juhtvardast ja kellamehhanismist. Sellega tehti erinevaid vaatlusi näiteks: kaksiktähtede mõõtmised, täheparallaksi mõõtmised, Mädleri- Marsi vaatlused, Kuu pinna modelleerimised ja Päikese pinna vaatlused aastal 1874-1911. aastal. ( 3) 1 Foto 10. Fraunhoferi reflaktori osad. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/vveraamat/pages/7_5.html Foto 11
annaabi.ee 
