● Saksameelne ● Venemeelne ● Eestmeelne Eeldused ● Majanduslikud (talude päriseks ostmine, linnaelanike kasv) ● Kultuurilised (koolide arvu kasv, haridustaseme kasv) ● Rahvusvahelised (huvi rahvuste ja kultuuride vastu) 19. saj. ärkamisaja sisu ● Eestlaste kui rahvuse teadvustamine ● Eestlastel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest ● Senini olid eestlased nimetanud end "maarahvaks", nüüd muutus üldkasutatavaks "eestlase" nimetus ● Olulisel kohal juhttegelaste kõned loengutel ja artiklid ajalehtedes ● 20.saj. rahvusliku liikumise eesmärk olI omariiklus, taasiseseisvus 19.saj ärkamisaja sisu ● Igasuguste vahenditega püüti meelde tuletada, et me olime olnud iseseisev riik. „Nõukogude inimestest” sai avalikel üritustel „eestlane” ● Olulisel kohal olid poliitilised miitingud Seltside tekkimine ● 19. saj. loodud seltsides räägiti põhiliselt eesti keele ja meele arendamisest ● Tekkisid eesti : o kirjandus
olid laulupeo ainsad Eesti laulud ja need olid ,,Sind Surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm". Peakõneleja oli seal Jakob Hurt. Ta oli kirikuõpetaja, kes oli ka rahvaluulekoguja. Taheti veel luua Eesti Aleksandrikooli, aga see ei saanud teoks. Raha teeniti korjanduse abil ja see pidi olema kõrgeim eesti õppekeelega olevaks kooliks. 19. saj. ärkamisaja sisu oli eestlaste kui rahvuse teadvustamine. Eestlastel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusestOlulisel kohal juhttegelaste kõned loengutel ja artiklid ajalehtedes. . Tähtsamad aastaarvud: 1857 Eesti järjepideva ajakirjanduse algus (Perno Postimees) 185761 "Kalevipoja" ilmumine ÕES-i toimetistes 1858 Mahtra sõda 1863 hakati taotlema Eesti Aleksandrikool asutamist 1864, 21. november J. Köhleri algatusel esitati Aleksander II-le Eesti talupoegade suur palvekiri 1865 laulu- ja mänguseltside "Vanemuine" ja "Estonia" asutamine
annaabi.ee 
