Parlamentivalimiste puhul kehtib lihthäälteenamus, Presidendivalimiste puhul kasutatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. lihtne ja arusaadav. Proportsionaalne Jagab saadikukohad parteide vahelvõrdselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised ringkonnad, Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Suletud nimekiri. 3. Too välja majoritaarse valimissüsteemi + ja -. Negatiivseks pooleks on see, et juhtparteid saavad eelised väiksemate ees, kuna neil on paremad võimalused propageerida oma vaateid. Need hääletajad, kes eelistasid teist kandidaati, nende antud hääled ei lähe arvesse ega kandu teistele üle. Plussiks on see, et see on selge ja lihtne, igaüks saab aru, kes ja kuidas parlamenti pääses. 4. Too välja proportsionaalse valimissüsteemi + ja - . Negatiivseks pooleks on see, et on keerukas ja erakondadel on suur mõju. Kipub hajuma
ainult üks kandidaat. · Parlamendivalimiste puhul kehtib lihthäälteenamus, saadikukoha saab see kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli. · Presidendi valimiste puhul kasutatakse absoluutse häälteenamuse nõuet, et võita valimised on kandidaadil vaja saada50% pluss 1 hääl. · Majoritaarse süsteemi plussiks on see, et see on selge ja lihtne, igaüks saab aru, kes ja kuidas parlamenti pääses. · Negatiivne pooleks on see, et juhtparteid saavad eelised väiksemate ees, kuna neil on paremad võimalused propageerida oma vaateid. · Teiseks probleemiks on kaotsiläinud hääled, need hääletajad, kes eelistasid teist kandidaati, neid hääli ei kanta kellelegi üle ega võeta muud moodi arvesse. · Nii et lihthäälteenamus ei peegelda väga täpselt valijaskonna eelistusi.
osutub ainult üks kandidaat. Parlamendivalimiste puhul kehtib lihthäälteenamus, saadikukoha saab see kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli. Presidendi valimiste puhul kasutatakse absoluutse häälteenamuse nõuet, et võita valimised on kandidaadil vaja saada 50% pluss 1 hääl. Majoritaarse süsteemi plussiks on see, et see on selge ja lihtne, igaüks saab aru, kes ja kuidas parlamenti pääses. Negatiivne pooleks, et juhtparteid saavad eelised väiksemate ees, kuna neil on paremad võimalused propageerida oma vaateid. Teiseks probleemiks on kaotsiläinud hääled, need hääletajad, kes eelistasid teist kandidaati, neid hääli ei kanta kellelegi üle ega võeta muud moodi arvesse. Nii et lihthäälteenamus ei peegelda väga täpselt valijaskonna eelistusi. 2. Propotsionaalne valimissüsteem See süsteem jagab saadikukohad parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega. Nt. partei,
annaabi.ee 
