Muusika areneb katkematult draamaga. · Orkester On ooperis lauljaid saatev osa ning aitab lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolumuutusi. · Opera buffa Paroodialik lavateos. · Opera seria Tõsise, heroilise süzeega lavateos. · Barokkooper Rikkaliku ja toretseva lavakujundusega ning suurte esinejate koosseisudega ooper. · Prima donna Naissoost kuulus lauluvirtuoos. · Primo uomo Meessoost kuulus lauluvirtuoos. · Verism Naturalistlik suund. · Juhtmotiivid Omamoodi muusikalised sümbolid. Avamäng -> Proloog -> (intermezzo) -> epiloog. Instrumentaalne avamäng orkestri poolt Et häälestada kuulajaid ooperit nautima ( kuulajad olid lärmakad ). Proloog Avamängule järgnev tegelaste poolt sissejuhatav osa. Intermezzo Lisaavamäng enne järgmist vaatust. Ning üksikute vaatuste vahel. Orkestri poolt. Epiloog Viimasele vaatusele järgnev järelkaja ehk järelselgitus. Vaatused -> Pildid -> Stseenid 1
Varjas end Weimaris Ferenc Liszti juures ja emigreerus Sveitsi. 1870-1883 oli abielus Liszti tütre Cosimaga, kellega tal oli kolm last. 1876 avati Richard Wagneri ooperiteater 1883 Wagner suri. Looming Richard Wagneri loomingut peetakse romantilise muusika kõrgpunktiks ning tema loomingus toimusid kõige murrangulisemad ooperiuuendused. Oma ooperireformiga püüdis ta ühendada muusikat, sõna ja lavakujundust ühtseks kunstiliseks tervikuks. Wagner võttis kasutusele juhtmotiivid. Juhtmotiivid on meeldejäävad muusikalised teemad, mis iseloomustavad tegelasi või sündmusi. Tema ooperid on pideva sümfoonilise arendusega ja katkematu lavalise tegevusega muusikalised draamad, millest paljud põhinevad Saksamaa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ning müütidel. Wagneri muusikale on iseloomulik jõuline pingelisus, kõlaküllus, tihe harmoonia ja värvikas orkestratsioon. Oma ooperite libretod kirjutas Wagner ise.
Ta püüdis sünteesida draamat, muusikat, tantsu ja poeesiat. Tema ooperid olid väga ulatuslikud ning katkematu süzeega draamad. Neil oli pidev sümfooniline arendus. Tema muusikat on raske kuulata. Ooperite süzeed olid võetud legendidest, eepostest, saagadest. Peategelased olid alati õilsad, aga traagilise saatusega. Harmoonias oli talle eeskujuks Liszt. Wagneri harmoonia oli väga pingeline, täis krematisme, kindlat helistikku polnud võimalik kuulata. Tema loominguga kaasnesid juhtmotiivid. Tema meloodiad olid lõputud. Wagner seadis lauljatele kõrged nõudmised: nad pidid olema väga head näitlejad ning neil pidi olema väga kõva hääl. Levinud võteteks tema ooperites on juhtmotiivid iseloomustati kindlaid tegelasi ja sündmustikku. Erakordselt võimas oli Wagneri orkester neljakordne kooseis (tav. 70) palju puhkpille. "Tristan ja Isolde" Wagneri kõige ulatuslikum teos on "Nieblungide sõrmus", see koosneb
Põhiteosed ooperid 1849 hakati tagakiusama. Kolis sveitsi 1838 esimene oooper Põhiteosed ooperis Itaalia suurooper e. numbriooper 1832 esimene ooper Ooperi reformaator -muusikaline draama(sümfooniline arendus, orkestri Bel canto "La traviata" osatähtsus kasvas,tegelaste juhtmotiivid Ooperitegelasteks kõrgem K:avamäng "Rienzi" seltskond.N:Kuningad,krahvid jne., alati keegi Esimene kustutas ooperisaalis tuled ka alamklassist Ehitas põranda kaldu,et publikul oleksparem Ooperiteemad:poliitika,sotsiaalne ebavõrdsus, vaadata,pööras dirigendi orkestri poole Tegelased mütoloogiast :skandinaavia eepostest.
Pole säilinud. (Säilinud "Eurydike".) · Esimene suur ooperihelilooja Claudio Monteverdi. Claudio Monteverdi (1567-1643) Orpheus · Esiettekanne Mantuas (Põhja-Itaalia) 24. veebruaril 1607.a. · Võib nimetada ka esimeseks tõeliseks ooperiks. · Teksti autoriks Alessandro Striggio. · `Lugu muusikas' · Olemas kõik ooperile omased võtted: avamäng, aaria, salmilaul, juhtmotiivid, dramaturgiast inspireeritud instrumentatsioon ja retsitatiiv.
Üks Itaalia rahvusliku liikumise juhte. Oli pagulane Sveitsis, mis oli tema jaoks Valitud ühendatud Itaalia esimese väga rakse aeg. parlamendi liikmeks. Oli igavesti demokraat. Saksa marurahvusluse edendaja. Kokku 26 ooperit Ideaalne ooper = muusikaline draama Ehitas ooperi üles stseenidele Muutis muusika kirjandusetaoliseks Kasutas ka terviklikke aariaid ja Juhtmotiivid - orkestraalne tegelaste ansambleid iseloomustus Lihtne ja viisirikas muusika Loobus esimesena numbriooperist Meloodiad sarnanevad Itaalia Laulja hääl on juhtiv instrument rahvamuusikale Tuntumad teosed: Tuntumad teosed: "Tristan ja Isolde" "Aida" "Nibelungide sõrmus"
Aasta hiljem kutsus Baieri kuningas- kirglik muusikahuviline Ludwig II helilooja Müncheni. Wagneri kunsti imetlejad välimaal asutasid ,,Wagneri seltsi", mis kogus terves maailmas raha uuendusliku ooperiateatri ehitamiseks. Teater valmis 1876. a Bayreuthis. Wagneri olulisemad uuendused: Ideaalne ooper = muusikaline draama - lühikesed, lihtsad, kergelt mällu sööbivad viisilõigud, mis isel. ooperi üksikuid tegelasi või isegi tegevustiku seisukohalt tähtsaid esemeid. Juhtmotiivid - tõid sündmustiku arengu otseselt muusikasse. Loobus esimesena numbriooperist - ta ehitas ooperi üles katkematult areneva muusikaga stseenidele. Tema novatuurlikud ooperid sarnanevad tohutute smf teostega. Laulja hääl on siin nagu juhtivaks instrumendiks orkestris. Tõsise ooperi ainestik: eepostest, müütidest, muinasjuttudest, või ajaloost. Wagneri ooperite süzeeliseks aluseks on Saksa ja Skandinaavia eeposed ning legendid. Wagneri ooper Tegelasteks on traagilise saatusega õilsad
Richard Wagner 1)Maa: Saksamaa. oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane 2) teosed: ooper "Tristan ja Isolde", ooperitetraloogia ,,Nibelungi sõrmus", ooper "Haldjad".3)Tähtsus: Ooperi uuendaja, saksa romantilise ooperi looja, tema teostele on isel juhtmotiivid. Fryderyk Chopin 1)Maa: Poola. Chopin oli poola helilooja ja pianist. 2) teosed: enamasti klaveripalad. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks.tähts teosed -"Minutivalss", "24 prelüüdi", "Nokturn".3)Tähtsus: Oli esimene helilooja, kes hakkas kirjutama eraldi ballade ja skertsosid. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad, neid ta kasutaski oma teostes. Giuseppe Verdi 1)Maa :Itaalia 2)teosed ooperid : ,,Rigoletto", ,,Aida", ,,Võidumarss " ,"Nabucco"
fantastilisolustikulisi (Carl Maria von Weberi „Nõidkütt“), koomilisi (Gioacchino Rossini „Sevilla habemeajaja“) ja rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid oopereid ● Franz Schuberti (Austra helilooja, romantiline kammerlaul) looming Kõrgromantism (1830-1890) ● Muutused ooperis ja programmilises muusikas – ● psühholoogilised teemad ● suurenes orkestri osatähtsus dramaturgia edasiandmisel ● juhtmotiivid ● Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks ● Esimene operett (Jacques Offenbach „Orpheus põrgus“) ● F. Liszt, F. Chopin, R. Schumann, R. Wagner, G. Verdi Hilisromantism (1890-1925) ● Iseloomulikud suured esituskoosseisud ja väga pikad teosed ● Mõjuvõimsaim Saksamaal ja Austrias ● Suurimateks meistriteks Gustav Mahler ja Richard Strauss
17. ja ja 18.sajandil tegutses palju ooperiheliloojaid ja loodi mitut laadi oopereid. Tekkisid toretsev õukonnaooper opera seria ja koomiline rahvaooper opera buffa. Tollane ooper oli enamasti numbriooper See koosneb iseseisvaist iseseivaist muusikanumbreist: : aariatest, ansamblitest, koori- ja orkestriepisoodidest ning tantsudest. 19.sajandil hakati numbriooperist loobuma, sündmustik ja muusika areneb katkematult. Tegelasi võivad iseloomustada juhtmotiivid, orkestri osatähtsus suureneb. Põhiliselt sellisena ongi ooper püsinud tänapäevani, kuigi temas võib leiduda numbriooperi sugemeid. Kuulsamad autorid ja nende teosed: · Ludwig van Beethoven o "Fidelio" (Viin 1805) · Wolfgang Amadeus Mozart o "Idomeneo" (München 1781) o "Röövimine serailist" (Die Entführung aus dem Serail; Viin 1782) o "Figaro pulm" (Le Nozze di Figaro; Viin 1786) o "Don Juan" (Don Giovanni; Praha 1787)
Selle avamiseks etendati surejooneline ooperitretaloogia. "Nibelungide sõrmus". Antiiktragöödiate eeskujul kanti teos ette neljal erineval päeval. Festivalide traditsioon kestab tänaseni. Looming: 19. saj suurim ooperireformaator. Tema ooperiidee põhiidee oli muusika, tantsu, draama ja poeesia süntees. Paljud ooperid põhinesid Saksa ja skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel. Harmoonias oli talle suureks eeskujuks Liszt. Levinud võteteks tema ooperites on juhtmotiivid iseloomustati kindlaid tegelasi ja sündmustikku. Erakordselt võimas oli Wagneri orkester neljakordne kooseis (tav. 70) palju puhkpille. "Tristan ja Isolde"
asendub monoodiaga, helikeel kummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne, emotsionaalne. 3. Uued muusikazanrid (liigid) Ooper: kantaat, oratoorium, instrumentaal kontsert, sonaat, süit. 4. Barokkooper, millal ja kus tekkis I ooper, ooperi autor ja pealkiri? 1597.a. Firenzes, Jacopo Peri ,,Daphne" 5. C. Monteverdi ooperi uuendused *Suure orkestri ja tantsunumbrite kasutamine. *Soolod vahelduvad ansambli ja koori numbritega. *Juhtmotiivid. 6. Mis on intsrumentaalmuusika? Muusika liik, milles teos esitatakse instrumentidega. 7. Nimeta levinumad instrumentaalkoosseisud baroki ajastul? Barokk trio ja 4-häälne Itaalia orkester. 8. Nimeta instrumentaalmuusikazanre! (3) Sonaat, kontsert, süit, fuuga. 9. Nimeta vokaalmuusikazanre! (3) Missa, passioon, oratoorium, kantaat, motetid, lihtsad laulud. 10. Nimeta süidi 4 kohustuslikku osa? Allemand, courante, saravande, gigue. 11
peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper vagustussajandi sotsiaalsed `Orpheus` oli esimene terviklik suundumused. Sajandi algul teos selles žanris. Seal kasutas valitses Euroopas itaalia helilooja võtteid (kõlavärvid tõsine ooper. 18. Sajandi dramaturgia kandjana, keskel tulid tõsise ooperi muusikalised kujundid ehk asemele laulumäng ja juhtmotiivid), mis on leidnud koomiline ooper, need tõid tee ka järgnevate sajandite vaataja reaalse elu keskele, ooperiheliloojate loomingusse. 17. sajandi algul korraldati tegelased ja konfliktid olid ooperietendusi neile omaaegsest õukonnapidustuste osana. 1637 linnaühiskonnast hästi avati Veneetsias esimene avalik tuttavad. Sisust lähtuvalt
nimega. 1. Teda ei võetud konservatooriumisse, sest peeti andetuks Giuseppe Verdi 2. Suri enne, kui tema ooper maailmakuulsaks sai Georges Bizet 3. Suurim ooperiuuendaja 19.sajandil Richard Wagner 4. Libretode aluseks on kuulsate (näite)kirjanike teosed G.Verdi 5. Ooperite ainestik pärineb Saksa ja Skandinaavia mütoloogiast R.Wagner 6. Üheks ooperi läbikukkumise põhjuseks oli alamast soost rahva kujutamine G.Bizet 7. Võttis kasutusele muusikalised juhtmotiivid tegelaste iseloomustamiseks G.Verdi 8. Loomingupausi sisustas mõisa rajamise ja juhtimisega Itaalias G.Verdi 9. Tema ooperi aluseks on Prosper Merimé jutustus G.Bizet 10. Tema unistuse ooperimajast aitas ellu viia Baierimaa kuningas Ludvig II R.Wagner 11. Oli kaua seotud maailmakuulsa Milano La Scala ooperiteatriga G.Verdi 12. Loobus numbriooperist ja kirjutas läbikomponeeritud muusikalisi draamasid R.Wagner 13. Kirjutas oma viimase ooperi 80 aastasena G.Verdi 14
UUED ZANRID OOPER Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus ja Eurydike`(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid dramaturgia kandjana, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid), mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse. 17. sajandi algul korraldati ooperietendusi õukonnapidustuste osana. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades. Süzee
kostüümide ja dekoratsioonide ning virtuoossete aariatega. Tähtsamaks ooperikeskuseks Itaalia. Esimesi oopereid etendati õukondades 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperimaja Teatro San Cassiano. Teatro San Cassiano Barokkooperi rajajaks Claudio Monteverdi (1567-1643) 1607.a. kirjutatud ,,Orpheus" on esimene ooperizantri terviklik teos. Monteverdi võttis kasutusele avamängu, juhtmotiivid, tema orkestri kõlavärve dramaturgia osana. Kirjutas ka rohkesti madrigale. Claudio Monteverdi Uued zanrid vokaal-instrumentaalmuusikas: · Oratoorium sarnane ooperile, kuid sisu antakse edasi ilma lavalise tegevuseta · Passioon Kristuse kannatuslugu · Kantaat algselt tähendas ilmalikku vokaalteost ühele või kahele solistile väikese pilliansambli saatel Uued zanrid instrumenaatlmuusikas:
Gioachhino Rossini (1792-1868) ooper "Sevilla habemeajaja" on stiilselt sarnane Mozarti ooperitele, kuid "Wilhelm Tell" on selgelt romantilise suunitlusega. Romantismiajastul (19.saj.) tõstis Giuseppe Verdi (1813-1901) itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Romantismile on iseloomulik tundeline väljenduslaad. Richard Wagner (1813-1883) lõi oopereid, kus lõpetatud numbrid puudusid ja muusika arenes lakkamatult koos tegevusega. Uudne oli, et helilooja võttis kasutusele juhtmotiivid, mis tähendab, et igale tegelaskujule vastab oma äratuntav motiiv. Oma ooperite ainestiku võttis Wagner rahvalikust mütoloogiast või saksa- germaani esiajaloost. 19.saj. tekkisid Euroopa äärealadele muusikas rahvuslikud koolkonnad ning nende piirkondade heliloojad hakkasid ooperisse tooma rahvuslikku omapära. Sajandivahetuse naturalistlik näitekunst ei jätnud mõjutamata ka ooperit. Selle suuna peaeesmärgiks on tegelikkuse võimalikult täpne kujutamine. Naturalistliku ooperi
,,Kristuse lapsepõlv"; reekviem (1837); avamäng ,,Rooma karneval" (1844). Richard Wagner Soovis luua muusikalise draama antiikdraama eeskujul, kus oleksid harmooniliselt ühendatud luule, muusika kujutav kunst, tants, teater. Ta loobus numbriooperist, ehitades ooperi üle katkematult areneva muusikaga stseenidele. Tema ooperid sarnanevad sümfooniatega, kus inimhääl on juhtivaks instrumendiks orkestris. Ta võttis kasutusele juhtmotiivid (meloodialõigud iseloomustamaks tegelast, sündmust), lõi nende põhjal totaalse süsteemi (tetraloogia üle 100: sõrmus, jumalate asupaik, kuld, mõõk). Ta oli ka suur orkestriuuendaja: suured orkestrikoosseisud, kasutuses palju vaskpille, laienes orkestri kõlavus, eriti madalas registris. Pillid esitasid iseseisvaid osi, partituurid on polüfoonilised. Wagner soovis sakslastele anda rahvuskangelane Siegfried ,,Nibelungide sõrmus". Selle tetraloogia
10)Generaalbass- e. basso continuo (it. k - katkematu bass) ehk nummerdatud bass on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. 11)Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. 12) Claudio Monteverdit on esimene suur ooperihelilooja, ooper ,,Orpheus" oli esimene terviklik teos selles zanris. Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid, juhtmotiivid) mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse. 13) Esimesed ooperid olid Jacopo Peri ,,Daphne" ,,,Òrpheus", ,,Eurydike". Oli eri laadi oopereid: opera seria, opera buffa, retsitatiiv, Veneetsia ooper, Napoli ooper. Ooper on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. 14) Saksamaal olid kantaatide aluseks kas piibli- või koraalitekstid(solistid, instrumentaal-
müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Ooper sündis Firenze cameratas. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri ,,Daphne" (1597) ja ,,Orpheus ja Eurydike" (1600, tellimustöö pulmaetendusele). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper ,,Orpheus" (1607) oli esimene terviklik teos selles zanris. Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid dramaturgia kandjanam, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid), mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite heliloojate loomingusse. 17. sajandi lõpul tekib Itaalias Napoli ooperi koolkond. Valitses keskpaigani enamuses Euroopa linnades. Kaunis hääl, laul- Bell canto ideaaliks. Napoli koolkonnas olid suure tähelepanu all naisosatäitjad- primadonnad ja meesosatäitjad primaunod. Lavalist tegevust peaaegu ei olnud. Tähtsad olid rikkalikud efektid ja kostüümid. Tõsise ooperi kõrval opera Seria. Koomilised ooperid- opera duffo.
draamat, muusikat, tantsu ja poeesiat. Tema ooperid olid väga ulatuslikud ning katkematu süzeega draamad. Neil oli pidev sümfooniline arendus. Tema muusikat on raske kuulata. Ooperite süzeed olid võetud legendidest, eepostest, saagadest. Peategelased olid alati õilsad, aga traagilise saatusega. Harmoonias oli talle eeskujuks Liszt. Wagneri harmoonia oli väga pingeline, täis krematisme, kindlat helistikku polnud võimalik kuulata. Tema loominguga kaasnesid juhtmotiivid. Tema meloodiad olid lõputud. Wagner seadis lauljatele kõrged nõudmised: nad pidid olema väga head näitlejad ning neil pidi olema väga kõva hääl. Wagneri kõige ulatuslikum teos on "Nieblungide sõrmus", see koosneb neljast ooperist. Neid kantakse ette neljal päeval. Niebelungide laul koosneb: 1.) "Valküürid" 2.) "Siegfried" 3.) "Reini kuld" 4.) "Jumalate hukk" Kuulame: "Valküüride lend" ooperist "Vaklüürid"
esimese klaverikontserdi looja. Loomingu tähtteoseks on 1909. a valminud saksakeelne oratoorium ,,Joonase lähetamine" (,,Das Jona Sendung"), mis on üks suurejoonelisemaid ja monumentaalsemaid teoseid Eesti muusika ajaloos. Teoses on oluline jumaliku ettenägelikkuse motiiv ja halastuse teema, mis kajastuvad teose juhtmotiivides. Siin saab võrdlusjooni tõmmata Richard Wagneri ooperitega (Wagner võttis esimesena kasutusele juhtmotiivid). Esiettekanne toimus 1909. a Leipzigis. Esituskooseis on teosel hiiglaslik: kaks segakoori, lastekoor, viis solisti, sümfooniaorkester ja orel. 1912. a kutsuti Tobias Berliini Kuningliku Akadeemilise Muusikakõrgkooli õppejõuks. Sümfoonilistest teostest on tuntud eeposest ,,Kalevipoeg" inspireeritud ballaad ,,Sest Ilmaneitsist ilusast" (kirjutatud sopranile ja sümfooniaorkestrile) ning muusikaline episood ,,Kalevipoeg põrgu väravas"
98 1597 esietendus Firenzezs, Jacopo Peri „Daphne“ (esimesi oopereid nimetati muusikaliseks draamaks) Miks peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks Claudio Monteverdit? lk. 98 Tema 1607.a. kirjutatud ooper „Orpheus“ oli esimene terviklik teos selles žanris. Seal kasutas ta võtteid, mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse (muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid, kõlavärvid dramaturgia kandjana). Esimene avalik ooperiteater (nimi, millal, kus?) lk. 101 17. saj. alguses olid ooperietendused õukonnapidustuste osana. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater – Teatro San Cassiano. Ooperimuusika koolkonnad (Veneetsia, Napoli), nende iseloomustus lk. 101 Veneetsia ooper - ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid.
UUED ZANRID OOPER Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus ja Eurydike`(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid dramaturgia kandjana, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid), mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse. 17. sajandi algul korraldati ooperietendusi õukonnapidustuste osana. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades. Süzee
ka Nietzsche ja Schopenhaueri filosoofia. Tema ooperid on avaldanud mõju mitte ainult Lehekülg 6 muusikale, vaid ka tervele kultuurielule ja isegi poliitikutele oli ju Wagner Hitleri lemmikhelilooja. Uuenduslikud võtted: · Lõpetatud muusikaliste numbrite asemel valitseb sümfooniline arendus, mis tekib · juhtmotiivide kui muusikaliste sümbolite põimumisest. W. nimetas neid temaatilisteks, meloodilisteks ehk meenutusmotiivideks. Juhtmotiivid korduvad alati, kui mainitakse või meenutatakse objekti, millega nad on seotud. Wagner tegi juhtmotiivide tabelid, millega asjatundjad said enne etendust tutvuda. · Tähtis oli põhimõte, et muusika ise annab edasi arenevat dramaatilist sisu (muusikaline draama). · Wagner kasutab suurt orkestrit, eriti "Niebelungides". Seal on 4-kordne koosseis, lisaks veel Wagneri tuubade kvartett. Suurendatud on vaskpillide rühma: lisaks tavapärastele
Lisandus proloog, suurem osa kooril kooriooper. Monteverdi reformis ooperit: · Instrumentaalne avamäng: sinfonia 2osaline (kiireaeglanekiire), sisuga seos puudub, meelelahutuslik pala. Mängiti ka eraldiseisvatel puhkudel sümfoonia eelkäija · Loobub koorist, kasutab võimekaid lauluvirtuoose. Suurendas orksteri koosseisu tegelaskujusid toovad esile erinevad instrumendid · Juhtmotiivid seotud samuti teleaste või situatsioonidega · Intrumentaalsed vahemängud ritornellid · Aariatüüp kaebeaaria e. lamentoaaria · ,,Orpheus" 5vaatuseline ooper, efektne ja suurejooneline, mütoloogilise sisuga Itaalia 3 ooperikoolkonda: 1. Veneetsia avati esimene avalik ooperiteater, kus heliloojatele esitasid soove publik ja solistid. Meespeaosad olid tavaliselt kirjutatud kastraatidele. Dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju
pinnal. 1348.a. nn musta katku aasta: 7 neidu: Pampinea, Fiammetta, Filomena, Emilia, Lauretta, neifile, Elisa ja 3 noormeest: Filostrato, Pamfilo, Dioneo lähevad linnalähedasse villasse, kus veedavad 15 päeva jutustamise ja ajaviitemängudega (raamjutustus). Novellid sisaldavad erinevaid motiive: traagilisi, koomilisi, ajaloolisi, muinasjutulisi. Temaatiliselt 4 osa: I osa 1 päev, esitatakse juhtmotiivid, mis hiljem korduvad; II osa 2.-5.päev saatuse teema; III osa 6.-9. päev mõistuse võidukäik; IV osa 10.päev varasemate probleemide lahendus. B kujutas kaasaegset elu äärmiselt mitmekülgselt (erinevad ühiskonnakihid). Keskpunktis inimene, igal inimesel on õigus oma isiklikule õnnele. D algab itaalia ja Euroopa uusaegse novelli ajalugu Itaalia renessansieepos 15.sajandil Põhja-Itaalias Ferrara linn.
Samal ajal aitas Liszt Saksamaal lavastada Wagneri loomingut. Tänu Lisztile säilitas Wagner end füüsiliselt ja vaimselt. Pagulusaastad tapsid ka Wagneris revolutsionaari. 1850 Ooper "Lohengrin" -- Liszti lavastus 1845 libreto 1848 partituur 1850 ettekanne Weimaris SISU: legend graali rüütlitest -- õigluse ja moraalse täiuslikkuse kehastajad, võitmatud. Tõelise armastuse, õnne idee. Lohengrini saatuse samastab kunstniku saatusega, kes pakub rahvale oma kunstiga palju. · Juhtmotiivid on omavahelistes intonatsioonilistes seostes · Jõudis siin sümfoniseerimise teele, uuris, millise tambriga iseloomustada tegelaste sisemaailma. Kirjutas palju artikleid. 1849 - raamat "Kunst ja revolutsioon" -- muusikutest REFORM: 1851-- raamat "Ooper ja draama" · Selles raamatus Wagner formuleeris edasised ideed. · Traditsioonilise ooperi asemele muusikaline draama! · Sõna ja muusika on võrdõiguslikud, peavad omavahel põimuma
põgenema, kus elas 10 aastat. 1861. Aastal naasis Wagner kodumaale. Looming : Wagner oli19. Sajandi suurim ooperireformaator ja Saksa romantilis-realistliku ooperi väljapaistvaim esindaja. Tema ooperiteooria põhiidee oli muusika, tantsu, draama ja poeesia süntees. Wagneri ooperid olid pideva sümfoonilise arenduse ja katkematu lavalise tegevusega draamad, mis ei jagunendu mitte numbriteks, vaid stseenideks. Levinud võtteks oli tema ooperites juhtmotiivid, millega iseloomustati kindlaid tegelasi ja sündmustikke. Tuntud on ka Wagneri nn lõputud meloodiad, mis kujunesid lühikesest tuumast ja selle arendusest. Lauljatelt nõudis helilooja uutmoodi laulmis- ja näitlemisstiili. Wagneri ooperi lauljal pidi olema tugev väljendusrikas hääl ning hea tervikutunnetus. Wagneri ulatuslikem teos on saksa eeposel põhinev ooperitetraloogia ,,Niebelungide sõrmus"
Teos ei valminud korraga, vaid pika aja vältel (1853-1874). Siin on palju suurepäraseid muusikalisi (eriti orkestri) episoode, puudub aga selge osade piiritlus ja kordamine, kõik on nagu lõppematu meloodia, mida on raske meeles pidada. Tegevustik on keeruline ja suure hulga tegelastega, muusika põhineb laialt arendatud juhtmotiivide süsteemile, mis on jaotatud isegi gruppidesse. Üksikute tegelaste dramaatiliste kokkupõrgete ajal põrkavad kokku ka juhtmotiivid orkestris ja Wagner annab seal suurejoonelist sümfoonilist arendust. Lõpetatud aariad, duetid ja ansamblid on asendatud monoloogide, dialoogide ja stseenidega, kusjuures suurejoonelisemad ja parimad stseenid on üksikute osade finaalid ja suured stseenid, kus antakse nagu sümfooniline üldistus (Wotani tuleloitsimine ja Brünnhilde uinutamine "Walküüris", Brünnhilde äratamine ja armastusstseen "Siegfriedis", Siegfriedi tapmine ja leinamarss "Jumalate hämarikus").
Uut stiili võib nimetada psühholoogiliseks realismiks. „Kõrboja peremees“ – saatus juhib tegelasi. Saaatus tähendab ettemääratust. Arhetüüpne lugu hakkab määrama romaani põhilugu. Allegooriline kiht on olemas, kuid pole nii läbinähtav kui hilisemas loomingus. Siin on juttu nii armastusest kui ka peremeheproblemaatikast. Sümboolsete ja allegooriliste kihtide juures tõusevad esile juhtmotiivid: inimese ja maa suhe, sotsiaalne ebavõrdsus (psühholoogiline ja sotsiaalne kiht on põimunud). Tammsaare stiil on pikk, keerukas, paradoksne. Ta on küll rahvalik, aga jääb literatuurseks. Stiili ja teemakihtide osas on tal tugev sünteesivõime. Tammsaare suudab kokku panna eri süžeeliine. „Tõde ja õigus“ saab tema olulisimaks proosateoseks. Kokku 5 osa: klassikastaatus oli omandatud juba enne V osa ilmumist
(nii nagu baroki ajal tragédie lyrique tähendab muusikalist tragöödiat). Üks esimesi prantsuse muusikadraamasid: Gounod "Faust" 1859. Põhiautor on Jules Massenet (1842-1912): "Manon" 1884, eriti "Werther" 1892 (Goethe romaani "Noore Wertheri kannatused" järgi), "Thaïs" 1894. Drame lyrique'i iseloomustab: psühholoogilisus ja intiimsus (vastukaaluks grand opéra'le), vähe koore, ülesehituses numbrite koondumine stseenideks, juhtmotiivid (aga mitte nii ohtralt kui Wagneril), Wagneri muusikadraama, eriti ta harmoonia mõju. Opéra comique ja drame lyrique mõjutavad teineteist, näit. Bizet "Carmenis" (1875) on jooni mõlemast (lokaalkoloriit, mustlased, tänavapoisid jt. koomilisest ooperist, Carmeni vastandkuju õrn Micaela on iseloomulik pr. Muusikadraamale). Sama iseloomustab Offenbachi viimast teost "Hoffmanni lood" (ametlik zanrimääratlus on ka opéra comique). Opéra comique'ist kasvas 1850
+ Kõrboja peremees on saatuseromaan saatus juhib tegelasi ja saatus tähendab seda, et mingid asjad on kuidagimoodi ette määratud. Arhetüüpne lugu hakkab määrama romaani põhilugu. Allegooriline kiht on olemas, kuid pole v-o nii läbinähtav kui hilisloomingus. Ühelt poolt puudutades armastuslugu ja teiseltpoolt on ainest ka sellest, mismoodi on siia sissepeidetud peremeheproblemaatika. + Sümboolsete ja allegooriliste kihtide juures tõusevad esile juhtmotiivid: peaks tähele panema seda, et koguaeg on oluline inimese ja maa suhe. Võtmekohaks saab Kivimäe ja inimene-maa-kivid on oluline. 20. sajandi uusromantilises proosast ilmselt kõige mõjukam on Knut Hamsun, kes mängib maapoeetika kujunemisel olulist rolli. + Rõhutatakse ka sotsiaalse ebavõrdsuse temaatikat, psühh ja sots kiht on omavahel põimunud. + Tammsaare stiil on pikk, on keerukas ja paradoksne stiil. Võime öelda küll, et ta on
Esialgu oli tähtsaim tekst, muusika ainult ilmestas seda. Laul oli retsitatiivne (kõnetaoline), esines ka madrigalilaadseid koore. Pillisaade väikse ansambli poolt oli lihtne ja tagasihoidlik. Oluline oli teksti väljatoomine. Esimeseks suureks heliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kes üllitas esimese tervikliku teose. Monteverdi kasutas võtteid, mida kasutatakse ka järgnevatel sajanditel ooperi loomisel kõlavärvid dramaturgia kandjana, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid. Kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper-ajaloolise/mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid Napoli ooper- valitses 18. Saj I poolel enamikes Euroopa maaades.. sisu oli samuti ajaloo- ja mütoloogiaianeline, vaatemägnulisuse asemel on suurem rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks oli bel canto, kaunis toon, väljendusrikkus(keerulised käigud). Tekkisid tõsine ooper opera seria , mis oli
annaabi.ee 
