range loogilise järjekindlusega maailmaprobleemide lahendamisel anna mõista, mis tegelikult vastab tõele ja mis mitte. Põhjuslikkus ja tõenäosuslikkus füüsikas Üldiselt: Füüsika üheks olulisemaks ül on nähtuste (protsesside, muutuste) põhjuste välja selgitamine, Nt. Mis põhjustel tekib elektrivool metalljuhtmetes? Kui me oleme leidnud, et juhtmetes tekkinud elektrivoolu põhjuseks on juhtmeotstele rakendatud pinge, siis võime rääkida juba looduses toimivatest teatud seaduspärasustest. Lisaks veel misk vesi jäätub, miks valgus levib, miks libisev keha lõpuks alate sesma jääb. Teades nähtuste põhjust , teame seaduspärasust, kuidas nähtused kulgevad ning milline on nende ajaline järgnevus. Selline teadmine annab võimaluse ennustada antud nähtuste (põhjusele) järgnevat nähtust (tagajärge). Füüsikalised seadused väljendavad nähtuste põhjuslikke seoseid. Nextoni II s
Põhjuslikkus ja tõenäosuslikkus füüsikas. Füüsika üheks olulisemaks ülesandeks on nähtuste põhjuste väljaselgitamine. Meid huvitab näiteks, mis põhjusel jääb libisev keha lõpuks alati seisma, miks metalljuhtmes tekib elektrivool, miks vesi jäätub. Kui me oleme leidnud, et keha kiiruse muutumise põhjustab alati sellele kehale mõjuv jõud või et juhtmes tekkinud elektrivoolu põhjuseks on juhtmeotstele rakendatud pinge, siis võime rääkida looduses toimuvatest teatud seaduspärasustest. Tavakõnes öeldakse, et igal asjal on põhjus. Teaduses on põhjuslikkuse mõistel on aga sügavam. Teades nähtuste põhjust, teame ju tegelikult seaduspärasust, kuidas nähtused kulgevad ning milline on nende ajaline järgnevus. Selline teadmine annab võimaluse ennustada antud nähtusele järgnevat nähtust.. Selles mõttes väljendavadki füüsikaseadused nähtuste põhjuslikke seoseid.
annaabi.ee 
