Tänu kellele pole meil kodusõda
venekeelsed inimesed. Tõepoolest, juba kolm-neli päeva pärast juhtunut
hakati siiski mainima, et "lojaalseid venelasi on ka, need, kes 26.27. ap-
rillil kodus olid". Antud hetkel see tõesti vähendas rahvuskonflikti
eskaleerumise võimalust, kuid samas propageeris mõtteviisi, nagu vene
rahvusest kodanikud ei võikski kasutada oma põhiseaduslikku õigust
avalikele kogunemistele.
Baltimaad või Balkan?
Seega "pronksiööle" järgnes meediakampaania arvamusartiklitena ja
juhtkirjadena, mida jälgides tekkis mitmeid kordi tunne, et ma ei ela mitte
21. sajandi alguse Eestis, vaid 20. sajandi 90. aastate Balkanil. Serbia
meedia haaras tookord kiiresti kinni Milosevii väidetest, et Kosovo
puhul pole küsimus mitte ainult poliitikas, vaid "meie isamaas".
Keelekasutus Serbias taandus demagoogiale, retoorilistele küsimustele ja
hüüatustele "äravalitud rahvast", kes astub vastu oma saatusele. Tekkisid
enesehaletsus, ultimaatumid, vägivalla õigustamine,