Pooljuhtide elekrijuhtivus kasvab (ehk elektritakistus väheneb) temperatuuri kasvades, niisamuti ka valguse mõjul. See on oluline tunnus, mis eristab pooljuhti metallist. Pooljuhi elektritakistust saab ka muuta teda lisanditega (doonorite või aktseptoritega) ledigeerides. Seal esineb negatiivse laengu puudujääk, mis on samaväärne positiivse laengu ülejäägiga. Pooljuhi isepäraks on, et sellised augud on liikuvad nagu juhtivuselektronidki. Juhtivuselektroni ja augupaaride pidevale tekkimisele soojusliikumise mõjul vastandub nende paaride rekombineerumine ehk taasühinemine. Aukude liikumine võib olla juhuslik või toimuda välise elektrivälja mõjul. Viimasel juhul täidab augu lähedale sattunud juhtivuselektron (tavaliselt kuskilt naabrusest) selle ja lähedusse tekkib uus auk. Selle protsessi korduma hakkamisel saab elektrilises mõttes rääkida olukorrast, kus pooljuhis liiguvad ka positiivsed laengukandjad.
Juhtide abil on võimalik esemeid maaga ühendada ehk maandada. Selliselt saab esemetelt sinna kogunenud laenguid ära juhtida. Elektrijuhi ja isolaatori omadused sõltuvad elektronide seotusest aatomis. Prootonid ja neutronid paiknevad tuumas ja neid pole võimalik aatomist eraldada. Tahketes elektrijuhtides (näit. vask), on aatomid omavahel jäigalt seotud, kuid mõned nõrgemalt seotud aatomid saavad aines vabalt ümber paikneda. Pärast juhtivuselektroni lahkumist aatomist tekib positiivne ioon mis vabalt ümber paikneda ei saa. Selliseid elektrone nimetatakse . Sellised elektrone nimetatakse juhtivuselektronideks. Isolaatorites sellised vabad elektroni üldjuhul puuduvad. Elektrijuhi lähedal paiknev laeng võib tekitada juhis indutseeritud laengu. Indutseeritud laeng tekib siis kui välise elektrilaengu mõjul paiknevad juhis olevad juhtivuselektronid ringi ja juht saab laengu.
Juhtide abil on võimalik esemeid maaga ühendada ehk maandada. Selliselt saab esemetelt sinna kogunenud laenguid ära juhtida. Elektrijuhi ja isolaatori omadused sõltuvad elektronide seotusest aatomis. Prootonid ja neutronid paiknevad tuumas ja neid pole võimalik aatomist eraldada. Tahketes elektrijuhtides (näit. vask), on aatomid omavahel jäigalt seotud, kuid mõned nõrgemalt seotud aatomid saavad aines vabalt ümber paikneda. Pärast juhtivuselektroni lahkumist aatomist tekib positiivne ioon mis vabalt ümber paikneda ei saa. Selliseid elektrone nimetatakse . Sellised elektrone nimetatakse juhtivuselektronideks. Isolaatorites sellised vabad elektroni üldjuhul puuduvad. Elektrijuhi lähedal paiknev laeng võib tekitada juhis indutseeritud laengu. Indutseeritud laeng tekib siis kui välise elektrilaengu mõjul paiknevad juhis olevad juhtivuselektronid ringi ja juht saab laengu. (Näiteks saab üks varda ots
taarlaenguid e-sid ( ehk näiteks elektrone ) on vaja vastava laengu q tekitamiseks. See arv võib näidata ka osakeste arvu. Kuna see arv on tõesti väga suur, siis võrdluseks toogem välja mõningaid näiteid laengute kontsentratsioonidest. 1. Näiteks taskulambi hõõgniidis ( kui S võrdub 3 * 10-10 m2 ja voolutugevus I on 0,3 A ) on laengukandjate kontsentratsioon 1,3 * 1029 m-3. 2. Näiteks ühes kuupsentimeetris vases on 8,5 * 1022 juhtivuselektroni, kui vase tihedus on 8960 kg/m3, molaarmass on 63,5 g/mol, vaskjuhtme ristlõikepindala S on 1 mm2 ja läbib vool 1 A. Iga vase aatomi kohta tuleb üks juhtivuselektron. 3. Kuid vabade elektronide kontsentratsioon metallis võib olla ka n = 1029 m-3. Kui igast aatomist eraldub üks elektron, siis on elektronide kontsentratsioon ( elektronide arv n ruumalaühikus ) võrdne aatomite arvuga ruumalaühikus. Arvutame n väärtuse. Aatomite arv ruum- alaühikus on
See arv näitab meile seda, et kui palju elementaarlaenguid ehk e-sid ( näiteks elektrone ) on vaja vastava laengu q tekitamiseks. See arv võib näidata ka osakeste arvu. Kuna see arv on tõesti väga suur, siis võrdluseks toogem välja mõningaid näiteid laengute kontsentratsioonidest: 1. Taskulambi hõõgniidis ( kui pindala S võrdub 3 * 10-10 m2 ja voolutugevus I on 0,3 A ) on laengukandjate kontsentratsioon 1,3 * 1029 m-3. 2. Ühes kuupsentimeetris vases on 8,5 * 1022 juhtivuselektroni, kui vase tihedus on 8960 kg/m3, molaarmass on 63,5 g/mol, vaskjuhtme ristlõikepindala S on 1 mm2 ja läbib vool 1 A. Iga vase aatomi kohta tuleb üks juhtivuselektron. 3. Kuid vabade elektronide kontsentratsioon metallis võib olla ka 1029 m-3. Kui igast aatomist eraldub üks elektron, siis on elektronide kontsentratsioon ( elektronide arv n ruumalaühikus ) võrdne aatomite arvuga ruumalaühikus. Arvutame n väärtuse. Aatomite arv ruumalaühikus on
annaabi.ee 
