Kuna selle tulemusena osutub mootori poolt arendatav moment koormusmomendist väiksemaks, hakkab kiirus vähenema ning seega väheneb ka tagasisidesignaal kiiruse järgi Uts = See omakorda põhjustab veasignaali Usis = Ue, suurenemise, mille tulemusena suurenevad juhtimissignaal Uj = kjs * Usis ja jõumuunduri emj Ejm = kjm * Uj. Järelikult kasvab mootori ankruahela pinge ja kiirus. Koormusmomendi vähenemisel toimib tagasiside vastupidises suunas, põhjustades jõumuunduri emj vähenemise. Seega toimub tänu negatiivsele tagasisidele jõu- muunduri emj automaatne reguleerimine, st mootori ankruahela toitepinge reguleerimine sõltuvalt koormusest, mille lõpptulemusena saame elektriajami
ajas. Teine võimalus adaptiivjuhtimise realiseerimiseks on kasutada närvivõrku regulaatorina. 5.2 Närvivõrgu õpetamine regulaatori realiseerimiseks Regulaatori sisendis on seadesuurus r Õpetamis- (vt. joonis 5.2). Närvivõrgu väljundis on r algoritm juhtimissignaal u . Õpetamisalgoritm võrdleb juhitava süsteemi väljundit y s Regulaator u Juhitav ys nõutava väljundiga (seadesuurusega) ja (närvivõrk) Süsteem arvutab võrgu parameetrid ümber nii, et hoida nende vahet r - y s minimaalsena.
ajas. Teine võimalus adaptiivjuhtimise realiseerimiseks on kasutada närvivõrku regulaatorina. 5.2 Närvivõrgu õpetamine regulaatori realiseerimiseks Regulaatori sisendis on seadesuurus r Õpetamis- (vt. joonis 5.2). Närvivõrgu väljundis on r algoritm juhtimissignaal u . Õpetamisalgoritm võrdleb juhitava süsteemi väljundit y s Regulaator u Juhitav ys nõutava väljundiga (seadesuurusega) ja (närvivõrk) Süsteem arvutab võrgu parameetrid ümber nii, et hoida nende vahet r - y s minimaalsena.