kus tegevusaasta lõpus vaatame, mida tegime, ja peame tõdema, et oleks me poole aasta möödudes oma tegevuskava üle vaadanud, oleks me suutnud ära hoidnud teise poolaasta languse, mis tekkis muutunud turuolukorrast. Tänapäeval vaadeldakse turundust põhiliselt kahes aspektis: filosoofiana ja juhtimise funktsioonina. Turunduses võib eristada mitu erinevat juhtimiskontseptsiooni, millest organisatsioonid lähtuvad. Eelpool said ära nimetatud juhtimiskontseptsioonid, mis järgivad mõnes mõttes ka turunduse ajaloolist arengut. Tänapäeval kasutatakse järjest enam organisatsioonide juhtimisel strateegiaid. Strateegia mõiste on muutunud üsna populaarseks. Organisatsiooni strateegiat võib määratleda mitmeti. Leiman, Oja ja Terk määratlevad organisatsiooni strateegiat järgmiselt: "...strateegia kujutab endast pikaajaliste eesmärkide saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogumit, mis on ettevõtte arengu juhtimise aluseks." [Miljan 1998]
andma, pühenduma. · Õpime kontseptsioone luues või omandades,missiooni tunnetama ja kokku leppima, tulevikku visualiseerima, eesmärke seadma, kriteeriume ja tulemuste mõõtmise indikaatoreid looma ning hindama (nii organisatsiooni, juhtimist kui ka tööalaseid tulemusi, käitumist,) Õpime mainet kujundama ja lojaalsed olema. ÕPPIMISE AJENDID JA KONTEKST · kontseptsioonitöö (juhtivad väärtused, juhtimiskontseptsioonid) · missioonitöö · visioonitöö · strateegiatöö (strateegilised plaanid, arengukavad) · süsteemide loomine ja arendamine · töö- ja infokorralduse süsteem · hindamissüsteem · hüvitamissüsteem · personalisüsteemid · organisatsiooni toimimise, käitumise regulatsioonid, normid, kokkulepped · töö tulemuslikkuse ja kvaliteedi tagamine · põhiprotsessid · tugiprotsessid · tööanalüüside läbiviimine · tööde, ametikohtade hindamine
kõrgemalseisva seltskonnaga toime tulla. Arendusjuht peaks sellistest koolitustest kindalsti, kui vähegi võimalik, osa võtma. Tuleb osalemisloa maksku mis maksab välja kaubelda ning kohal kas või korraldaja osas olla. See annab arendusjuhile hea võimaluse nii öelda "omaks saada" ja tulevikus juba ise enda töö jaoks vajalikku korraldada. 2.6 Erinevused personali arendamises era- ja avalikus sektoris Päev-päevalt muutuvad omavahel sarnasemaks juhtimiskontseptsioonid, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes orienteerutakse tulemuslikkusele ja kvaliteedile, mõlema igapäevasteks väljenditeks on "me müüme kliendile kaupu ja teenuseid". Sellises olukorras tekibki kahtlus, kas avaliku sektori persoanli tulebki äride personalist mingil erineval viisil arendada. Siinkohal esitame ka teistsuguse mõttekäigu. Käsitleme võimalikke erinevusi eelkõige personali arendamise poliitika, kontseptsiooni ja strateegia seisukohalt
termin SUPPLY CHAIN MANAGEMENT, e, tarneahela juhtimine. Tarneahelasse kuuluvad tootjad, jaeketid, lepinguliste logistikateenuste pakkujad, jms -- kõik kes seotud toodete liikumisega tooraineallikast või tootmisliinilt lõppturuni. Tihedam koostöö eeldab tihedaid partnerlussuhteid tarneahela vötmeliikmete vahel alates 2000. Konkurentsi kasv sunnib äriorganisatsioone pidevalt parendama oma turupositsiooni, tooma turule uusi tooteid ja leidma võimalusi kasumikkuse suurendamiseks. Uued juhtimiskontseptsioonid, mis rõhuvad eelkõige organisatsiooni suutlikkusele olla paindlik kiiresti muutuvas majanduskeskonnas. Business Process Reengineering (BPR) kontseptsiooni laialdane rakendamine. Tarneahela juhtimine on üks levinumaid BPR strateegiaid. Logistikat nähakse äritegevuse arengu peamise võimaldaja ja katalüsaatorina. Võrreldes eelmise etapiga tähtsustub logistika väärtuse lisajana, erinevalt traditsioonilisest kulude vähendaja rollist. 1.2. Logistika komponendid
õigem nimetus on enesejuhtimine. Nimetatud juhtimisala on üks juhtimisteaduse arenevatest valdkondadest, mida on põhjalikult uuritud saksa keeleruumis30. Suunitluse all on siinkohal mõistetud juhtimisõpetust ja praktikat (raamatu ,,Juhtimine" autorite arvates on selles mitmeid küsitavusi). See mõõde sisaldab31: 1) Juhtimisstiile (näiteks autoritaarne- või ,,las-minna" juhtimisstiil); 2) Juhtimiskontseptsioone (näit. ühe- või mitmemõõtmelised juhtimiskontseptsioonid); 3) Juhtimismudeleid (näiteks situatsioonile või mänedzmendile orienteeritud juhtimismudelid); 4) Juhtimispraktikat (näiteks konkreetne juhtimissündmus ettevõttes). Küsitavusteks on siin nii mõõtme nimetus kui ka juhtimisõpetuse mõiste kasutamine juhtimispraktika ,,vastandina" (juhtimisõpetuse asemel võiks kasutada paremini juhtimisteadus), samuti on vaieldav juhtimisõpetuse (või juhtimisteaduse) sisuselgitus. Kolm nimetatut (juhtimisstiili, -kontseptsioonid
annaabi.ee 
