1.5. Vahelduvvoolumootorite kontaktjuhtimisskeemide näiteid. 1.5.1. Lühisrootoriga asünkroonmootori mittereverssiivne kontaktjuhtimisskeem dünaamilise pidurdusega sõltuvalt ajast. Vastav kontaktjuhtimisskeem on toodud joonisel 1.25. Juhtimisskeemi pingestamine toimub pealüliti Q abil. Mootorit kaitstakse lühise eest sulavkaitsmetega F1...3 ja ülekoormuse eest bimetalltermoreleedega F5 ja F6, milliste kütteelemendid on lülitatud jadamisi skeemi jõuahelasse, avanevad kontaktid aga juhtimisahelasse. Juhtimisahelaid kaitstakse lühise eest sulavkaitsmega F4. Joonis 1.25 Mootori käivitamine toimub käivitusnupu S2 vajutamisega, mille tulemusena pingestatakse liinikontaktori KM1 mähis. Tema peakontaktid mootori jõuahelas sulguvad, pingestades mootori staatorimähise ja mootor käivitub. Kontaktori sulguv abikontakt juhtimisahelas sulgub, shunteerides käivitusnupu sulguva kontakti ja
koosnevad kahest transistorist (joonis 3.12, a). Selle väljundit kasutatakse vahetult jõutransistori paisu juhtimiseks (joonis 3.18, a). Antud otselülitust võib kasutada ainult juhul, kui juht-ja jõuahelal on ühine maanduspunkt ning jõuahela võimsus on suhteliselt väike. Suure võimsusega jõuahelate korral kasutatakse praktikas peamiselt suure vooluga kontrollerkiipi, mis ühendatakse pooljuhtlüliti juhtimisahelasse (joonis 3.18, b). Selliseid kontrollerkiipe kasutatakse peamiselt sagedus-ja pingemuundurites võimsusega sadadest kilovattidest kuni megavatini. ,,Ideaalne" kombineeritud juhtlülitus peab täitma järgmisi ülesandeid: · juhtahelate ja kõrgepingeliste jõuahelate galvaaniline eraldamine, · paisu-lätte impulsside kuju formeerimine vastavalt nõuetele, · transistori liigvoolu ja võrgupinge kontrollimine,
annaabi.ee 
