6. Suure vereringe ülesanne on kapillaaristiku kaudu kogu organismi elusaine varustamine ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitainetega ning samal ajal ainevahetuse lõpp-produktide üleminek kudedest verre. 7. Süda on automaatne organ, s.t et ta jätkab tööd ka siis, kui närviühendused peaksid katkema ja isegi isoleeritult väljaspool organismi, kui on varustatud piisavalt vedeliku ja toitainetega. 8. Südame töö automaatsuse tagab erutustekke- ja juhtesüsteem. 9. Südamelihas sarnaneb skeletilihasega järgmiste tunnuste osas: nad mõlemad on elastsed 10. Südamelihas sarnaneb silelihastega järgmiste tunnuste osas: mõlemad ei allu tahtele. 11. Südames tekib primaarne erutuslaine sinuatriaalsõlmes. 12. Sealt kandub erutus edasi järgmiselt: Siinussõlmest läheb erutus edasikiirusega 0,3 m/s üle kodade muskulatuuri atrioventrikulaarsõlmeni. AV-kimbust levib erutuslaine vatsakestele His'i kimbu
37 kraadi. 35) Kirjelda inimese kopsusid. Parem ja vasak kops, täidavad kogu rindkereõõne, jaotuvad sagarateks, kopsudes bronhid hargnevad, alveoolid, katab kopsukelme e. pleura. 36) Mis on hingamiselundkonna põhifuntsioon? Sisse- ja väljahingatava õhu liikumine ja gaasivahetus. 37) Mis toimub kopsualveoolide ja kapillaaride vahel? Gaasivahetus. 38) Kuidas toodab inimese organism soojust? 39) Millise elundi juurde kuulub erutustekke juhtesüsteem? Südame juurde. 40) Kuidas nimetatakse normaalset südametöö rütmi? Siinusrütm 41) Millistest teguritest oleneb hingamismaht ja sagedus? Vanus, tervis, füüsiline koormus. 42) Nimeta paremhümatoossed elundid. Maks ja pankreas. 43) Mis liiki veri liigub arterites? Arteriaalne. 44) Mis liiki veri liigub veenides? Venoosne. 45) Mis liiki veri liigub kapillaarides? Venoosne. 46) Mis liiki veri liigub kopsuarteris? Venoosne. 47) Mis liiki veri liigub kopsuveenides? Arteriaalne.
vasakuks ja paremaks kopsuarteriks. Need arterid hargnevad omakorda peenemateks arteriooliks, need omakorda peenemateks kopsukapillaarideks. Kopsukapillaarides toimub gaasivahetus kapillaaride ja allveoolide vahel. Hapnik tuleb asemele. Kapillaarid kannavad edasi hapnikurikast verd, hakkavad moonduma veenideks ja südame vasakusse kotta suunduvad 4 kopsuveeni. Veenides voolab hapnikurikas veri. Vasaku kojaga lõpeb väike vereinge. Südame erutusteke ja juhtesüsteem Erutuse teke südames toimub parema koja seinas paiknevas sinoatriaalsõlmes-siinussõlm(selle avastas Bidder)-koht mis terve elu juhib südametööd, igas sekundis tekib erututs. Aatrioventikulaarsõlm-sealt lähtub hissikimp-hissikimp jaguneb kaheks sääreks: vasakuks ja paremaks, need omakorda hargnevad purkinie kiududeks. Need lõppevad südamelihasel südametipu piirkonnas. Südame löögisagedus ja minutimaht Südame löögisagedus on kokkutõmmete arv minutis.
antibakteriaalset toimet ja mis vähendab hõõrdumist. 86.Südame enda verevarustus: (joonis 4) oluline on, et südame enda verevarustus oleks hea. Südant ennast varustavad arteriaalse verega kaks pärgarterit. Nad ümbritsevad südant, jagunevad peenikesteks harudeks, toidavad südant. Südames tekkiv venoosne veri kogutakse südame veenidesse, mis suubub pärgurkesse, mis omakorda suubub südame paremasse kotta. 87.Südame erutus-juhtesüsteem: (joonis 4) erutus tekib südames eneses. Erutus algab siinussõlmes ja atrio-ventrikulaarsõlmes ehk kodade-vatsakeste vahelises sõlmes. Ta on ebatüüpilistest lihaskiududest üles ehitatud, mis on võimelised erutust tekitama ja seda edasi kandma. Moodustab südames eneses sõlmede süsteemi (südameslihases 2 sõlme ja 1 kimp). 88.Südame närvid: südame kokkutõmmete tugevust ja rütmi juhib vegetatiivne närvisüsteem
(õhukese seinaga viinamarja taolised moodustised, kuhu tuleb sissetulev õhk. Kapillaarides rikastub veri ... edasi hakkavad muutuma suuremateks vere sooned, neid 1 nim. veenuliteks, need omakorda koonduvad veenideks, kuni nelja kopsuveenini, mis suunduvad vasakusse kotta. Kopsuveenides voolab aga hapnikurikas veri. Sellega väike vereringe lõppeb. 3. Südame erutustekke ja -juhte süsteem. Südame erutuse tekke ja juhtesüsteem meenutab struktuurilt närvi ja lihaskoe vahepealset moodustist. So koht kust südames tekib erutus ja mille kaudu juhitakse erutus edasi südamelihasele. Erutus tekib sinoatriaalsiõlm (siinusõlm), inimesel paikneb see moodustis parema koja seinas.Siinusõlmest kandub erutus edasi kodade muskulatuurile (spetsiifiliste kiudude kaudu), koondub kodade ja vatsakeste piiril olevasse teise sõlme, mida nim. aatrioventrikulaarsõlmeks.Atrioventrikulaarsõlmelt liigub erutus
suurem, tungib skeletilihasesse sidekude ja tekib sidekoline arm (paralleelselt toimub satelliitrakkude parandus ja sidekoe teke, viimane on kiirem). Südamelihaskude Rakud on samamoodi ristivöödilised, tuumad paiknvad kiu keskel, moodustavad kolmemõõtmelise võrgustiku, rakkude vahel on ühendusdiskid. Nende vahel on interdigitatsioone, desmosoome, vähesed neksused. T-tuubulid on siin Z-membraani tasandil, selgeid lõpptsisterne ja seega ka triaade pole. Südamel on lisaks juhtesüsteem rakud, mis on spetsialireerunud impulsi ülekandele, mitte kontraktsioonile Südamelihases satelliitrakud puuduvad, vigastuse korral tekib sidekoeline arm. Silelihaskude Pikad peened käävjad rakud, mis on omavahel nihkes. Tuum paikneb raku keskel laiemas osas tsentraalselt. Lihasraku suurus 10-600 mikromeetrit. Filamendid sarnmased, aga ei paikne nii korrapäraselt. Tihekehandid moodustavad tsütoskeleti, paiknevad sarkolemmi sisepinnal, neile kinnituvad kontraktiilsed filamendid
löökide teke. Sellisel juhul on tegemist põgenenud rütmiga (escaped rhythm). Tegemist on kaitsva mehhanismiga, mis hoiab ära liiga aeglase südame löögisageduse tekimist, kui peaks esinema häire sinuatriaalsõlme erutuse tekes. Sinuatriaalsõlme aktiivsuse supressiooni põhjuseks võib olla suurenenud parasümpaatiline toonus. Sinuatriaalsõlm ja atrioventrikulaarsõlm on kõige tundlikumad parasümpaatilise nervus vaguse stimulatsioonile. Vatsakeste juhtesüsteem on kõige vähem tundlikum parasümpaatilisele inervatsioonile. Kojad on seejuures tundlikkumad võrreldes vatsakeste juhtesüsteemiga ning vähem tundlikumad, kui sinuatriaalsõlm ja atrioventrikulaarsõlm, parasümpatilisele stimulatsioonile. Seega mõõdukas parasümpaatiline stimulatsioon aeglustab normaalset siinusrütmi ja võimaldab kodades paikneval sammuandjal ülevõtta erutuse tekke. Väga tugev parasümpaatiline stimulatsiooni korral peab sammuandja funktsiooni ülevõtma
hormoone, elektrolüüte • Veenulid - Vahetusveresooned. Seintes puudub lihaskiht. • Veenid - Mahtuvusveresooned. Teatud vahemaa tagant asetsevad klapid mis võimaldab verel liikuda ainult ühes suunas. Väike vereringe: kopsuringe. Kopsuveenide süsteem Algab südame paremast vatsakesest ja suubub vasakusse kotta. Ülesanne: vere oksügeniseerimine kogu keha hapnikuvarustuse tagamiseks ja CO2 elimineerimine alveolaarõhku. 11. Südame erutustekke- ja juhtesüsteem. Erutustekke automatism südames, aktsioonipotentsiaalide erinevus sinuatriaalsõlmes ja töö müokardis. Südame erutustekke- ja juhtesüsteem Südames on südamelihase spetsialiseerunud kiududest moodustunud erutusjuhtesüsteem, kus tekib südame aktsioonipotentsiaal ja levib sealt südame eri osadesse. Süsteem koosneb 1. Siinussõlmest (sinuatriaalsõlm paremas kojas ülemise õõnesveeni suubumiskohas) 2. Atrioventrikulaarsõlm 3. His'i kimp 4. His'i kimbu sääred 5
Müofibrille on hõredalt ja valdavalt tsütoplasma perifeerias. Kardiomüotsüütidest lühemad ja jämedamad. Silelihasrakkude üldiseloomustus Esinevad seedekanali, hingamisteede,kuse- ja suguorganite, vere- ja lümfisoonte seinas. Uusi müotsüüte tekib pidevalt juurde,näiteks väikeste veresoonte seinas. Käävjad rakud, tuum tsentraalselt. Puudub ristvöödilisus Spontaanne aktiivsus on võimalik Funktsionaalne süntsüütium Juhtesüsteem -Pilukontaktid e.neksused (funkt. Sünt) -Desmosoomi sarnane kontaks(tagab mehhaanilise seostuse); desmiin -Kaveoolid ja nendega seotud SER(S) -närviimuplsi silelihasrakku edasikandmise süsteem -Müofilamendid – aktiin, müosiin Teised kontraktiilsed rakud:
südametsükli sagedus e löögisagedus minutis. Normaalselt 5 l/min (70*70=4900ml) Kumbki vatsake pumpab ajaühikus sama koguse verd. Pumbad on järjestikku, seega mahtkiirus on ühest vatsakesest minutis väljutatud vere ruumala. Müokardi roll: MÜOKARDIOTSÜÜDID on erutumisvõimelised, võimelised genereerima aktsioonipotentsiaali. Tüüpiline müokard, mille kontraktsioon aitab täita pumbafunktsiooni atüüpiline müokard, mis on südame erutustekke- ja juhtesüsteem, kontrollib südamerütmi ja eri osade koostööd. Maali-Liina, jaanuar 2012 Südame rütmiliste pulsatsioonide vallandajateks on südames endas tekkivad erutused. Erutus levib, kuni haaratud on kõik südamelihaskiud. 32) Südametsükkel, selle põhifaasid. Vererõhu ja mahu muutused tsükli eri faasides.
omandab õige kuju. Vatsakeste muskulatuur on algul tagasihoidlikult arenenud (pakseneb lapse arengu käigus, oleneb, millal hakkab romama ja kõndima jne). Pärast 10. Eluaastat alles ületab vatsakese kasv kodade oma (eriti just vasak vatsake).Lapseeas ei tohi anda vähga suuri koormusi (ei tasu neid panna suure koormusega trenni enne kooli, sest tema südamelihas on arenemata, halvemal juhul venib vatsake välja). Südame kasv ja areng kestab 18-20. Eluaastani. Südame erutuse tekke ja juhtesüsteem Südame erutuse tekke ja juhtesüsteem meenutab struktuurilt närvi ja lihaskoe vahepealset moodustist. So koht kust südames tekib erutus ja mille kaudu juhitakse erutus edasi südamelihasele. Erutus tekib sinoatriaalsiõlm (siinusõlm), inimesel paikneb see moodustis parema koja seinas.Siinusõlmest kandub erutus edasi kodade muskulatuurile (spetsiifiliste kiudude kaudu), koondub kodade ja vatsakeste piiril olevasse teise sõlme, mida nim. aatrioventrikulaarsõlmeks
kestab absoluutne refraktaarsus umbes 20 sek. Sellele järgneb erutuse järkjärguline taastumine, mille jooksul võib uue erutuse esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri, siis hoitakse sellega ära vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südametöö normaalne rütm. Erutusjuhtesüsteemi osad-Sammuseadja, erutustekke-ja juhtesüsteem, kõik-või mitte midagi seadus, sinuatriaalsõlm 66.Südametsükkel Tsükkel -üldine diastol(süda lõõgastub, diastoli lõpuks on südame õõned täitunud verega), kodade süstol(korraga tõmbuvad kokku mõlemad kojad, suruvad vere vatsakesse, osa verd surutakse juba suurtesse arteritesse), vatsakeste süstol(mõlema vatsakese üheaegne kokkutõmme, veri surutakse kopsütüvve ja aorti, poolkuuklapid avanevad,
Kopus kapillaarid paiknevad kopsu alveoolide seintes (õhukese seinaga viinamarja taolised moodustised, kuhu tuleb sissetulev õhk. Kapillaarides rikastub veri ... edasi hakkavad muutuma suuremateks vere sooned, neid nim. veenuliteks, need omakorda koonduvad veenideks, kuni nelja kopsuveenini, mis suunduvad vasakusse kotta. Kopsuveenides voolab aga hapnikurikas veri. Sellega väike vereringe lõppeb. 3. Südame erutustekke ja -juhte süsteem. Südame erutuse tekke ja juhtesüsteem meenutab struktuurilt närvi ja lihaskoe vahepealset moodustist. So koht kust südames tekib erutus ja mille kaudu juhitakse erutus edasi südamelihasele. Erutus tekib sinoatriaalsiõlm (siinusõlm), inimesel paikneb see moodustis parema koja seinas. Siinusõlmest kandub erutus edasi kodade muskulatuurile (spetsiifiliste kiudude kaudu), koondub kodade ja vatsakeste piiril olevasse teise sõlme, mida nim. aatrioventrikulaarsõlmeks
Hüübimishäired. (L, lk 40) Aktiivne hemostaas Puudulik hemostaas Hemofiilia (A-tüüp, B-tüüp) Trombotsütopeenia Hüübiisfaktorite spnteesi häired Tromboemboolia Ateroskleroos (L, lk 42) Vere hüübimise sisemine ja välimine tee (L, lk 35) 10. Vereringe üldine iseloomustus: suur ja väike vereringe. Vereringe2014magistriõpe.pdf Õpik lk 47. 11. Südame erutustekke- ja juhtesüsteem. Erutustekke automatism südames, aktsioonipotentsiaalide erinevus sinuatriaalsõlmes ja töömüokardis. 29 12. Südame pumbafunktsiooni iseloomustus. Vatsakeste tsükli jaotus faasideks, rõhu ja mahu muutused nendes faasides. Vererõhu väärtused vereringe eri osades. Enne vatsakeste tsükli toimub kodade tsükkel. Kodade tsükkel: Kodade süstool (0,1s)
Südamelihaskude koosneb lihaskiududest, mis on omavahel väga tihedalt liitunud- süntsüütsium. Südamelihase ühes piirkonnas tekkinud erutus levib kiiresti üle terve südamelihase. Süda on automaatne organ, ta jätkab tööd ilma välisärritusteta ja sideme katkemisel kesknärvisüsteemiga. Süda jätkab tööd isegi siis, kui teda organismist eemaldada. Isoleeritud südame talitlus lakkab alles siis, kui tema energiavarud ammenduvad. Südame automaatsuse tagab tema erutustekke ja juhtesüsteem: paremas kojas paiknevas sinuatriaalsõlmes paiknevad lihaskoe rakud, milles AP tekib spontaanselt. Südamelihase AP-le on iseloomulik platoo. NB! Platooga kulgev pikk AP võimaldab südamelihasel kontraheeruda ja seejärel uuesti lõtvuda, enne kui südamelihas on suuteline uu ärritust vastu võtma. Erutusjuhtesüsteem: Sinuatriaalsõlmest levib erutus 0,3 m/sek üle kodade- kodade kontraktsioon Kodade ja vatsakeste piiril läbib atrioventrikulaarsõlme 0,02 m/sek
Südamelihaskude koosneb lihaskiududest, mis on omavahel väga tihedalt liitunud- süntsüütsium. Südamelihase ühes piirkonnas tekkinud erutus levib kiiresti üle terve südamelihase. Süda on automaatne organ, ta jätkab tööd ilma välisärritusteta ja sideme katkemisel kesknärvisüsteemiga. Süda jätkab tööd isegi siis, kui teda organismist eemaldada. Isoleeritud südame talitlus lakkab alles siis, kui tema energiavarud ammenduvad. Südame automaatsuse tagab tema erutustekke ja juhtesüsteem: paremas kojas paiknevas sinuatriaalsõlmes paiknevad lihaskoe rakud, milles AP tekib spontaanselt. Südamelihase AP-le on iseloomulik platoo. NB! Platooga kulgev pikk AP võimaldab südamelihasel kontraheeruda ja seejärel uuesti lõtvuda, enne kui südamelihas on suuteline uu ärritust vastu võtma. Erutusjuhtesüsteem: Sinuatriaalsõlmest levib erutus 0,3 m/sek üle kodade- kodade kontraktsioon Kodade ja vatsakeste piiril läbib atrioventrikulaarsõlme 0,02 m/sek
Erutus saab alguse sinoatriaalsõlmes, mis asub parema koja seinas. Seal tekib regulaarselt närviipulss (aktsioonipotentsiaal) see liigub mööda kodade muskulatuuris olevaid kiude edasi atrioventrikulaarsõlmeni, mis asub kodade ja vatsakeste piiril. Sealt edasi levib His’i kimpu, mis jaguneb vasakuks ja paremaks sääreks. Need 2 säärt jagunevad veelgi peenemateks Purkinje kiududeks. Need kiud lõppevad vatsakeste muskulatuuris. Sellega erutustekke juhtesüsteem ka lõppeb. 4. Südame tsükli iseloomustus. Südame toonid. Südame tsükkel on kahefaasiline: Süstol – kokkutõmme Diastol – lõtvumine Kogu tsükli kestvus ajaliselt sõltub kokkutõmmete sagedusest (kokkutõmmete hulk minutis) Enamus inimestel on puhkeolukorras kokkutõmmete arv 70-75 (seega ühe kokkutõmbe aeg alla sekundi). Vere liikumine südames toimub rõhkude muutumise teel südame siseselt ja ka õõnesveenides ning aordis ja kopsuarteris.
sagedusele tõmbub süda kokku. Erutus saab alguse sinoatriaalsõlmes, mis asub parema koja seinas. Seal tekib regulaarselt närviipulss (aktsioonipotentsiaal), see liigub mööda kodade muskulatuuris olevaid kiude edasi atrioventrikulaarsõlmeni, mis asub kodade ja vatsakeste piiril. Sealt edasi levib His’i kimpu, mis jaguneb vasakuks ja paremaks sääreks. Need 2 säärt jagunevad veelgi peenemateks Purkinje kiududeks. Need kiud lõppevad vatsakeste muskulatuuris. Sellega erutustekke juhtesüsteem ka lõppeb. D. Südame tsükli iseloomustus. Südame toonid. Südame tsükkel on kahefaasiline: Süstol – kokkutõmme Diastol – lõtvumine Kogu tsükli kestvus ajaliselt sõltub kokkutõmmete sagedusest (kokkutõmmete hulk minutis). Enamus inimestel on puhkeolukorras kokkutõmmete arv 70-75 (seega ühe kokkutõmbe aeg alla sekundi). Vere liikumine südames toimub rõhkude muutumise teel südame siseselt ja ka õõnesveenides ning aordis ja kopsuarteris.
761 Diastoli lõpus on vatsakesed verega täitunud (diastoli lõpus toimuv täitumine = eelkoormus). Seejärel pinguldub vatsakeste lihaskude, rõhk vatsakestes tõuseb ning hõlmased klapid sulguvad, takistades vere tagasivoolu kodadesse. Lõpuks avanevad poolkuuklapid ja veri surutakse veresoonte takistuse vastu soontesse (= järelkoormus). Ühekorraga soontesse surutav verehulk on südame löögimaht. Joonis 51.4. Südame erutustekke ja -juhtesüsteem Süstoli lõpus vatsakeste müokard lõtvub, poolkuuklapid sulguvad ja hõlmased klapid avanevad. Veri voolab kodadest vatsakestesse ja diastoli lõpus viib kodade süstol vatsakeste täitumise lõpuni. Eelkoormus on vatsakeste täiterõhk diastoli lõpus, mis sõltub venoossest naasust südamesse. Suurem täiterõhk = südame lihaskiudude suurem venimine (teatud piirides) = suurem kokkutõmbejõud. Seda nimetatakse Frank-Starlingi seaduseks.
annaabi.ee 
