Dekooder Käsuregister Juhtsignaal Väljundsignaal Joonis 1.37. Mälul põhinev mikroprogrammautomaat 68 1.6.4. Algoritmide programmiline realiseerimine Juhtseadmete riistvara ja tarkvara duaalsusest (ühildatavusest ja asendatavusest) tuleneb, et juhtalgoritme saab realiseerida nii aparatuursete (riistvara) kui ka programmiliste (tarkvara) vahenditega. Esimesel juhul on realisatsiooni tulemuseks aparatuurne automaat, teisel juhul programmiautomaat. Programmiautomaat kujutab endast mõnes algoritmikeeles esitatud programmi, mis on ette nähtud protsessi või seadme juhtimiseks. Programmi salvestamiseks ja töötlemiseks läheb aga vaja universaalset riistvaraautomaati. Tänapäeval on niisugusteks automaatideks
et nii pinge kui vool oleksid negatiivsed ja vastaksid joonisel kvadrandile 3. Sel ajal kui mootor pöörleb vastassuunas ning pidurdub ja muutub generaatoriks toimub talitlus 4. kvadrandis. Suure jõudlusega rakendustes nagu robotid, elektrilised töövahendid, tööpingid, jt, vajavad elektriajamid suletud automaatjuhtimissüsteeme koos sisseehitatud andurite ja regulaatoritega. Sageli on need mitmekontuurilised elektroonsed süsteemid, mis nõuavad kompleksseid juhtalgoritme ja modulatsioonimeetodeid. Käesolev raamat kirjeldab ja võrdleb elektroonikalülituste koostamise erinevaid põhimõtteid ja elektriajamite elektroonikalülitusi, milles kasutatakse kaasaegseid elektronseadiseid ja elektriajamite komponente. Esmalt käsitletakse mootori ja generaatori talitlust tagavaid jõupooljuhtmuundureid ning teisalt vaadeldakse mootori-muunduri juhtimistehnikat. Järgnevalt tulevad vaatluse alla elektrimootorid kui elektriajamite põhikomponendid
annaabi.ee 
