Austatud õpetajad! Kallis koolipere! ---------- Gümnaasium on kool, kuhu iga õpilane tahab hommikuti meeleldi tulla. See on hea kool, kuna õpilased on toredad ja kokkuhoidvad ning siin ootavad õpetajad, kes lisaks eluteele juhatamisele pakuvad ka turvatunnet. Täna tahaksin rääkida võimetest- näha, kuulda, tunda, rääkida, mõelda ja rõõmustada. Ning kõige olulisem võime, mis inimesele antud, on võime armastada. Nendest võimetest tahan ma rääkida, mõeldes õpetajale. Õpetaja näeb seda, mida õpilane ei märka. Näiteks seda, kui laps on vahel kurb ja seda, kui rõõm purskab välja. Õpetaja kuuleb ka neid lapsi, kes ei räägi valju häälega ja vahel on täitsa tasa. Õpetaja tunneb, kui lapsel on mure
kõigilt selle vastu häid tulemusi ja korraliku õppimist. Hugo Treffneri gümnaasiumis on saanud keskhariduse väga paljud talupojaseisusest eesti haritlalasi. Treffneri gümnaasiumit peetakse tänini üheks Eesti eliitkooliks. K. Päts on öelnud HTG 50. juubeliaastapäeva aktusel: "Meie iseseisvuse sünd oleks ehk sootu teistsugune olnud, kui meil poleks olnud Hugo Treffneri kooli". Kuni surmani oli lisaks oma kooli juhatamisele Hugo Treffner hõivatud Tartu Pushkini Tütarlastegümnaasiumis, kus ta alates 1899. aastast usuõpetuse tunde andis. Olles olnud nooruses Jakobsoni pooldaja, jäi ta selleks elu lõpuni ja koolitas oma kooli poissegi rahvuslikus vaimus. Õpilaste jaoks oli tal alati aega, sageli lõi ta nende üritustes ja etendustes kaasa, tõi neile maiustusi, vestis lugusid, viis kogu kooli teatrisse ja organiseeris huvitegevust
kõigilt selle vastu häid tulemusi ja korraliku õppimist. Hugo Treffneri gümnaasiumis on saanud keskhariduse väga paljud talupojaseisusest eesti haritlalasi. Treffneri gümnaasiumit peetakse tänini üheks Eesti eliitkooliks. K. Päts on öelnud HTG 50. juubeliaastapäeva aktusel: "Meie iseseisvuse sünd oleks ehk sootu teistsugune olnud, kui meil poleks olnud Hugo Treffneri kooli". Kuni surmani oli lisaks oma kooli juhatamisele Hugo Treffner hõivatud Tartu Pushkini Tütarlastegümnaasiumis, kus ta alates 1899. aastast usuõpetuse tunde andis. Olles olnud nooruses Jakobsoni pooldaja, jäi ta selleks elu lõpuni ja koolitas oma kooli poissegi rahvuslikus vaimus. Õpilaste jaoks oli tal alati aega, sageli lõi ta nende üritustes ja etendustes kaasa, tõi neile maiustusi, vestis lugusid, viis kogu kooli teatrisse ja organiseeris huvitegevust
Sipa Naisseltsil on praegu 18 liiget, nii eakaid prouasid kui noori emasid. Naisseltsil on oma logo ja logoga T-särgid. Sipa Naisselts oli endise Loodna valla piirkonna naisseltside kokkusaamise algataja. Sipa Naisselts tänab Loodna Vabaajakeskuse sihtasutust, kes on seltsi projektide rahalistelt toetanud. Sipa Naisseltsi esinaine on Anneli Looring, kes valiti sellesse ametisse seltsi asutamisel. Anneli Looring on lahutatud ja 3 lapse ema. Lisaks Sipa Naisseltsi juhatamisele tantsib ta Sipa naisrahvatantsurühmas "Külapiigad" ja laulab Sipa ansamblis "Cantare". Samuti on ta teinud ligi 10 aastat tööd Sipa noortega: korraldanud heakorrapäevi, suviseid töölaagreid, diskosid jne. A. Looring on SA Loodna Vabaajakeskus nõukogu liige. Sipa külavanem Peeter Paunmaa ja Sipa Naisselts on ühiselt korraldanud külapäevi, jaanipäevi, spordipäevi, uusaastaöö pidustusi jne. Sipa Naisseltsi tublid liikmed osalevad taidluskollektiivide töös
annaabi.ee 
