Gaasis on laengukandjateks ioonid. ? Gaas hakkab elektrit juhtima siis, kui ta ioniseeritakse. ? Soltuv gaaslahendus: elektrivoolu alalhoidmiseks tuleb gaasi pidevalt ioniseerida. ? Soltumatu gaaslahendus: ei vaja ionisaatorit, toimub porkeionisatsioon. ? Porkeionisatsioon: laengukandjad omandavad elektrivaljas energia, millest piisab porgetel nende ioniseerimiseks. MAGNETISM. ELEKTROMAGNETILINE INDUKSIOON Liikuvate laetud kehade vahel mojuvad magnetjoud. Magnetvalja joujooned on kinnised koverad, mis valjuvad pohjapooluselt ja sisenevad lounapoolusele, st magnetvali on poorisvali. Ainete jagunemine magnetiliste omaduste jargi: ? diamagneetik norgendab talle mojuvat magnetvalja, keskkonna magnetiline labitavus ? paramagneetik tugevdab veidi talle mojuvat magnetvalja, ferromagneetik tugevdab talle mojuvat magnetvalja kuni mitu tuhat korda, Vastassuunalised voolud toukuvad, samasuunalised voolud tombuvad
Tähis: (Fii) Ühik: 1 Wb (veeber) Põhivalem: kus (Fii) on magnetvoog, on pinna magnetinduktsioon on pinna pindala ja (beeta) on nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel. Elektromagnetilise induktsiooni nahtus Kinnises juhtivas kontuuris tekib magnetilise induktsiooni voo muutumisel labi selle kontuuri poolt piiratud pinna elektrivool. Induktsioonvoolu suurus on maaratud ainult voo muutumise kiirusega (d/dt) Pooriselektrivalja joujooned on kinnised kontuurid. Elektromagnetilise induktsiooni seadus Induktsiooni emj on arvuliselt vordne kontuuri labiva magnetvoo muutumise kiirusega = /t Lenzi reegel Induktsioonvool on alati suunatud selliselt, et ta mojub vastu teda esilekutsuvale pohjusele. e= -. Eneseinduktsiooni nahtus Muutuv vool indutseeriv emj samas juhis, mis puuab takistada voolukasvu. Isel elektrivooli inertsust. Induktiivsus- eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse
Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellise alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus. Aktiivvõimsuseks nimetatakse vahelduvvooluahelas aktiivtakistusel eralduvat võimsust. 6. Magnetväli. Magnetvaljaga on tegemist pusimagneteid ja vooluga juhet umbritsevas keskkonnas. Magnetvalja kujutatakse magnetvalja joujoontega, mis on alati kinnised. Pusimagnetite ja ka elektromagnetite puhul on magnetvalja joujooned suunatud valjaspool magnetit pohjast lounasse ja sees vastupidi. Magnetvälja suund määratakse kruvireegli abil: Kui paremkeermega kruvi liigub voolu suunas, siis uhtib selle poorlemine magnetvalja suunaga. 7. Magnetvälja iseloomustavad suurused. Magnetvalja iseloomustatakse magnetvoo tihedusega B, mille uhik on tesla (T). Magnetvoo tihedus B ja magnetvalja tugevus H on seotud omavahel valemiga B= Hmüü a
pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel. Elektromagnetilise induktsiooni nahtus Kinnises juhtivas kontuuris tekib magnetilise induktsiooni voo muutumisel labi selle kontuuri poolt piiratud pinna elektrivool. Induktsioonvoolu suurus on maaratud ainult voo muutumise kiirusega (d/dt) Pooriselektrivalja joujooned on kinnised kontuurid. Elektromagnetilise induktsiooni seadus Induktsiooni emj on arvuliselt vordne kontuuri labiva magnetvoo muutumise kiirusega = /t Lenzi reegel Induktsioonvool on alati suunatud selliselt, et ta mojub vastu teda esilekutsuvale pohjusele. e= -. Eneseinduktsiooni nahtus Muutuv vool indutseeriv emj samas juhis, mis puuab takistada
annaabi.ee 
