Füüsika eksam
Nende orbiidid on tugevasti valja venitatud.
Meteooriidid Meteoriitideks nimetatakse vaikesi Maale langenud asteroide, mis maa atmosfaaris kuumenevad
kovasti. Selle tagajarjel tekib hooguv tulekera boliid, millega kaasneb looklaine. Koostiselt jaotatakse
meteoriidid raud- ja kivimeteoriitideks.
Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 g/cm3.
Nende kiirus on suur ning sattudes Maa atmosfaari, nad plahvatavad ning lagunevad Maale joudmata. Punkti
kust meteoorid naivad valjuvat, nimetatakse radiandiks
(perspektiiviefekt).
Kuu on Maa kaaslane. Tema diameeter on umbes 4 korda vaiksem Maa omast. Ajavahemikku, mille jooksul
Kuu teeb umber Maa taistiiru, nimetatakse tahe- ehk sideeriliseks kuuks. Ajavahemikku, millega Kuu jouab Maa
ja Paikese suhtes samasse asendisse tagasi, nimetatakse sunoodiliseks kuuks.
Kuu peegeldab Paikese valgust ja olenevalt asendist Maa suhtes naeme Kuu erinevaid
faase
annaabi.ee 
