KEILA HARIDUSE SA Referaat JOSQUIN DESPREZ (JOSQUIN DES PREZ) Marjana Kuusmaa 10k Turba 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1 ELULUGU..........................................................................................................................4 1.1 Sünd ja noorpõlv..........................................................................................................4 1.2 Milano...............
Josquin Desprez 05.02.13 Josquin Desprez oli Guillaume Dufay ja Giovanni Pierluigi da Palestrina vahel kuulsaim euroopa helilooja ja teda peetakse tavaliselt franko-flaami koolkonna keskseks figuuriks. Josquini nimetatakse esimeseks kõrgrenessansi vokaalpolüfoonia meistriks. 16. sajandi jooksul tõusis ta ajastu suurima helilooja staatusesse, tema tehnilist ja väljenduslikku meisterlikkust imetleti ja imiteeriti. Käsikirjade ümberkirjutajad omistasid paljud anonüümsed heliteosed talle, et suurendada oma müügiedu
IIIPk 1440-60, 1430-1520 tegevusaeg. Prants. ja Itaalia muusikud lähevad ära. Kõrvaga tabamatud struktuurimängud ei köitnud heliloojaid enam nii palju. Eelistatakse pala selget liigendust. Rütm lihtsustub, lähtub tekstist. Tekib akordika. Häälte harmooniline kooskõla on väga tähtis, polüf. ei ole keeruline, tekst on selgem. *Jacob Obrecht-helilooja, suri katku. Looming oli peamiselt kiriklik, missa ordinaariumid, jätkas Ockeghemi stiili. *Josquin Desprez 1440-1521-P-Prants. pärit. Õppis tõenäoliselt Ockeghemi juures. Tegutses Itaalias kapellis. Oli vaimulik Prantsusmaal kus ka suri. 1.Veneetsia trükkal Petrucci avaldas J.D-st motette, 17missat. J.D-l oli 20missat, 100motetti, 70 ilmalikku laulu. Stiilimuutus väljendub kõige paremini J.D loos ,,Leinaood Ockeghemi surma puhul" (tähtsaim lugu), noodikiri on must. Alguses on pikem osa->gootilik stiil, nagu selles stiilis, milles Ockeghem laulab. 5 häält,
sümmeetrilist ülesehitust. Rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt tekstist. Häälte kooskõla mängib järjest suuremat rolli ning polüfoonia pole liiga keerukas, mistõttu tekst on selgelt kuulda. Rohkem kui kunagi varem inspireerib tekst muusikalist väljendust. 15.- ja 16. sajandi vahetusel leiutati nooditrüki tehnika ja suur osa Josquini loomingust on juba tema eluajal trükis ilmunud. Esimene ja kuulsaim trükkal oli Veneetsiast- Petrucci. Josquin valdab vabalt eelmise perioodi mõistuspärast ja keerukat tehnikat aga kuulamisel tabamatu struktuuri asemel on ta teostes lihtne ja selge kord. Esindajad: Jacob Obrecht, Josquin Desprez, Heinrich Isaac. Jacob Obrecht Josquin Desprez IV põlvkond (sünd. 1500.a paiku; tegevusaeg 1520- 1560). Selle ajastu ja 16. sajandi II poole muusikale on iseloomulik mõiste musica reservata- väikesele, suletud ringile reserveeritud muusika
· meistrid on sündinud 1440.-1460. aastatel, tegevusaeg 1490-1520 aastatel Uuendused muusikas · lihtsad imitatsioonid · kaanonivõtted · sümmeetriline ülesehitus · rütm lihtsustus ja põhines tekstideklamatsioonist · lihtne akordika · harmoonia mängib järjest suuremat rolli · tekst hakkab inspireerima muusikalist väljendust · ilmuvad piltlikud ja tundelised väljendusvõtted. Perioodi tuntuimad meistrid · Jacob Obrecht · Josquin Desprez Jacob Josquin Desprez Obrecht Jacob Obrecht ( u 1450-1505 ) · hollandlane · teenis Cambrai's, Brügges ja Antwerpenis · suri katku · tunnustati kui Euroopa ühte suurimat heliloojat ( parimaks tunnustuseks oli, et Ferrera hertsog kutsus ta oma teenistusse) Looming · kiriklik · põhirõhk missatsüklitel ( säilinud ligi 30 ) · jõudis oma stiilis kõrgrenessansliku vormiselguseni
Muusika oli rohkem tekstiga seotud, tähtis oli lihtne, tundeline ning laulev meloodia. Taas tõusis au sisse kirikumuusika, kõige esinduslikum oli missa. Vaimuliku muusika kõrval oli ka populaarne ilmalik polüfooniline laul, millest tekkis kaanon.Samuti muutus motett lihtsamaks. Kui 15. sajandi lõpuni oli muusika olnud nähtus iseeneses, siis nüüd hakati taotlema inimlikke tunnete väljendust. Kõrgrenessansi olulisim helilooja oli Josquin Desprez, temalt on säilinud umbes 20 missat, hulganisit motette ja ilmalikke laule.Tema muusikat iseloomustavad vormiselgus, voolavus, nii jõuline emotsionaalsus kui ka peen tundelisus. · Josquin Desprez- Ave Maria http://www.youtube.com/watch?v=LUAgAF4Khmg · Josquin Desprez Motets et Chansons http://www.youtube.com/watch?v=hiKaf1-8yQQ · Josquin Desprez Missa La sol fa re mi http://www.youtube.com/watch?v=4wosp8J3K_A HILISRENESSANSS ( 16.saj ) Itaalia
Ilmalik laul räägib inimesest ja loodusest. Ilmalikud olid a cappellad, polüfoonilised, mitmehäälsed. Näiteks Clement Janequin ,,Lindude laul"; Abraham Bosse ,,Helisev muusika" Kuidas oli muusika seotud tekstiga? Tugevnes muusika seos tekstiga. Muusika rütm jäljendas teksti: rütmi liigendus ning muusikas õpiti väljendama samu hingeseisunded, millest oli kantud poeetiline tekst. Nimeta Madalmaade koolkonna tähtsamaid heliloojaid. Tähtsaim helilooja oli Orlanud Lassus, Josquin Ockeghem, Josquin Desprez, Guillaume Dufay Missugused olid olulised muutused instrumentaalmuusikas? Vokaalmuusika ja instrumentaalmuusika eraldusid ning kujunesid uued pillimuusika zanrid. Nimeta renessansiaja kunstnikke, nende tähtsamaid töid. Leonardo Da Vinci ,,Vitruviuse inimene", Raffael Millised olid ressansiajastu lulisemad saavutused teaduses? Leiutati kompass, püssirohi, langevari, helikopter, allveelaev Renessansi ajal tehti palju maadeavastusi. Milliseid? Avastati Ameerika.
15. sajandi keskpaiga kõige kuulsam ja mõjukam euroopa helilooja Tegutses peamiselt Itaalias Iseloomulik tasakaalustatud kontrapunkt Kogu tema vaimulik muusika on vaid vokaalne Legendaarsem teos on motett "Nuper rosarum flores" Guillaume Dufay Johannes Ockeghem ~1410 1497 oli 15. sajandi teise poole franko-flaami koolkonna helilooja Lisaks oli ta laulja, koormeister ja õpetaja Tema "Missa pro Defunctis" on varaseim säilinud polüfooniline reekviem Ockeghemil oli suur mõju Josquin des Prezi ja Madalmaade järgmise põlvkonna heliloojate muusikale `'Missa prolationum'' Johannes Ockeghem Josquin des Prez ~1440-1510 Teda nimetatakse esimeseks kõrgrenessansi vokaalpolüfoonia meistriks 16. sajandi jooksul tõusis ta ajastu suurima helilooja staatusesse Kasutas järjestikustes teostes väga erinevaid kompositsioonivõtteid Kasutas lühikesi äratuntavaid motiive ja meloodiakäike, mis liikusid kontrapunktilises tekstuuris häälest häälde Ta andis oma panuse ka
aastal, Tartus - 1996. aastast toimuv festival, mis keskendub keskaja ning Idamaade muusikale. Kastraat - kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees. Carlo Farinelli parim ooperilaulja 18.saj Antonio Stradivari - oli itaalia kuulsaim viiulimeister. Barokk - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega Fuuga - on polüfooniline heliteos, mis on kirjutatud fuugavormis. Georg Friedrich Händel - saksa helilooja, Ta väljendas ennast peamiselt ooperizanris Josquin Desprez - oli renessansshelilooja, Josquin kirjutas nii vaimulikku kui ilmalikku muusikat. Kaanon - heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud. Krummhorn- renessansiaegne puupuhkpill Lauto - näppekeelpill, mandlikujulise kaanega kõlakorpus Madrigal - itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus Martin Luther - saksa kristlik teoloog ja augustiini munk Missa - traditsiooniline armulauaga jumalateenistus
rikkad linnakodanikud. Renessanss on mitmeh22lse koorilaulu ajastu! Uued muusikavormid: MOTETT-mitmeh22lne vaimulik ladinakeelne koorilaul. MISSA-mitmeosaline kirikumuusika vorm. Osadel vga kin- del j2rjekord ja iseloom.Iga osa missas on ulesehituselt sarnane motetiga. REEKVIEM-surnute m2lestamiseks kirjutatud missa. MADRIGAL- mitmehlne ilmalik koorilaul (sageli armas- tusteemaline), tavaliselt itaalia keeles. Kuulsaimad heliloojad: Josquin des Prez Seet6ttu leidsid BALLITANTSUD (menuett, gavott, saraband, allemande jt.) tee heliloojate loomingusse. Barokkmuusikale on iseloomulik hoogsus, emotsionaalsus, liikuvus, suursugusus. Kui renessanss oli vokaalmuusika aeg, siis barokk on pilli ehk insatrumentaalmuusika k6rgaeg. Eriti armastatuks sai orelimuusika ja keelpillimuusika -just siis valmisid uletamatu k6laga viiulid Amatil, Guarneril ja Stradivaril. Uued muusikavormid barokiajal:
-16.sajand. Ehkki Itaalias algas renessanss varem kui mujal, levis igapäevase elu ilmalikumaks muutmine ja kiriku mõju vähenemine kiiresti. Renessanss tähendab taassündi, tagasipöördumist Vanakreeka kultuuri ja ideaalide juurde. Muusika hakkas arenema uutes suundades, eriti Madalmaades, kus kujunes välja vokaalpolüfooniline stiil. Selle stiili muusika on veelgi enam seotud tekstiga, meloodia on lihtne ja lähtutakse tertsi-ja sekstiinintervallist. Selle stiili suurkuju oli Josquin Desprez. 14.sajandil Prantsusmaal tekkis uus kunsti ja muusika stiil Ars Nova, ladina keeles uus kunst. Kunstmuusika eri zanrites toimusid muudatused, lisaks tekkis kaanon ja magnificat (Maarja ülistuslaul). Uued zanrid olid mõeldud koorile või solistile. Itaalia arenes sel ajal teisiti. 14.sajandi kultuur polnud siin ars nova, vaid seda nimetati Trecento´ks. Heliloojad kirjutasid põhiliselt madrigale, armastuse või karjuseteemalisi ilmalikke laule. Tekkis
Madalmaad Ulatuslik ja rikas Burgundia riik oli soodsaks pinnaseks kunstidele ja muusikale. Kuna mandril tegutses palju inglasi, olid inglise ja prantsuse muusika tihedas kontaktis. Sedakaudu leviski tertsi- ja sekstiintervallide kasutamine Inglismaalt mandrile. 14. sajandil domineeris heliloojate loomingus ilmalik laul, 15. sajandil tõusis esiplaanile kirikumuusika. Esmakordselt kirjutati terviklikke missatsükleid ja polüfoonilisi hümne. Uus žanr oli ka Magnificat (Maarja kiidulaul). Madalmaade koolkonnal oli uudne muusikaline keel, kombineerides endas ars nova ratsionaalset kompositsioonitehnikat, inglise terts- ja sekstkooskõlasid, laulvat meloodiat ja imitatsioonilist polüfooniat (kaanon). 15. sajandi keskel kujunes muusikas normiks neljahäälsus. Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad olid Guillaume Dufay, Josquin Desprez ja Orlando di Lasso.
RENESSANSS 14.saj.teine pool 16.saj. Tekkis Itaalias. Itaalia oli üks arenenumaid kohti. Renessansi muusika: *Vaimuliku professionaalse muusika kõrvale tekkis ilmalik professionaalne muusika. *juhivad keskused muusikas olid Madalmaad ja LõunaPrantsusmaa. *Uued muusikazanrid: 1.) Missa 2.) Reekviem 3.) Madrigal Renessansi tuntumad kirjanikud: * W. Shakespear * G. Boccaccio Tuntumad kunstnikud: * L. Da Vinci * Raffael * Michelangelo Orlando di Lasso helilooja Josquin des Prez J. Ockeghem G. Dufay *M. Kuther algatab usureformatsiooni. *Leiutatakse teleskoop ( Galileo Galilei) Renessanss: 1. Mida tähendab mõiste renessanss? Millal võeti kasutusele? Renessanss on antiikkultuuri(Itaalia kultuuri) taassünd ja areng. Võeti kasutusele 14. saj. Teisel poolel. 2. Millal oli renessansiajastu? Renessansiajastu oli 14. saj.teisest poolest kuni 16. sajandini. 3. Kiriku( ja usu) positsioon ühiskonnas ja muusikas. Kirik oli uue muusika vastu
·tuletatud hääl on saadud põhimeloodiat töödeldes. Peamised polüfooniavõtted: ·vähikaanon lõpust algusesse ·peegelkaanon kõik intervallid vahetavad oma suuna ·vähipeegelkaanon mõlemad korraga Johannes Ockeghemi tähtsus Johannes Ockeghem on madalmaade II põlvkonna väljapaistvaim esindaja. Ta on väga oluline õpetaja! Tema kirjutatud on esimene säilinud reekviem-missa (missa surnute mälestuseks) III põlvkond ja Josquin Deprez' tähtsus, ,,Leinaood Ockeghemi mälestuseks" III põlvkond (15.-16. sajandivahetus) ·leiutati nooditrüki tehnika (Petrucci) ·langeb kokku kõrgrenessansiga kujutavas kunstis (Raffael) ·kompositsioonis lähtuti jälgitavusest: vorm on selge ja liigendatud võrdseteks osadeks ·rütmipilt lihtsustub ·tekst hakkab inspireerima muusikalist väljendust Josquin Deprez (Josquin des Prés) ajastu väljapaistvaim helilooja. Ta oli Johannes Ockeghemi õpilane
eeskujul tenorihääles · Cantus firmus (ld. k.) püsiv viis · Polüfoonia on mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega · 4-häälne polüfoonia kujunes välja bassi hääleliigi kasutuselevõtmisega · Madalmaade stiili arengut jagatakse viieks etapiks I põlvkond · Guillaume Dufai · Gilles Binchois II põlvkond · Johannes Ockeghem · Antoin Busnois · Johannes Tinctoris III põlvkond · Jacob Obrecht · Josquin Desprez IV põlvkond · Nicolas Gombert · Jacobus Clemens non Papa · Adrian Willaert V põlvkond · Philipp de Monte · Orlandus Lassus
(missa, motett, ilmalik polüfooniline laul) Kõige esinduslikum missa ordinaariumiosade tsükkel. Teiseks põhizanriks motett, ladinakeelne polüfooniline laul. Ilmalik polüfooniline laul; prantsuse, itaalia, inglise, hispaania keeles. 34. Mida tähendab imitatsiooniline polüfoonia? Hääled jäljendavad üksteist, kasutades sarnaseid kujundeid 35. Keda renessansiajastu heliloojatest nimetatakse ,,muusikute vürstiks"? Miks? Josquin Desprez-ta avas niiöelda teiste muusikute silmad 36. Millist muusikat mängiti renessansiajastul pillidega? Milliseid pille kasutati? 37. Millised muutused tõi reformatsioon kirikumuusikasse? Muutused jumalateenistuse põhialustes ja liturgias. Muusikal suur kasvatuslik tähtsus. Koguduse kaasamine jumalateenistusel läbi koguduselaulu 38. Kes oli 16. sajandi väljapaistvaim muusik, Rooma koolkonna tuntuim esindaja? Giovanni Pierluigi da Palestrina 39
RENESSANS S 14-16 SAJAND ARS NOVA Mis on Renesanss? Renessanss- antiikkultuuri taassünd. Itaalisat alguse saanud ning 14.-16. Sajandil väldanud periood Euroopa kultuuri ajaloos. Oluliseks sai inimene! Renessansi populaarseim sõna: ISE! RENESSANSI TUNTUMAD HELILOOJAD Josquin Desprez (u.1440-1521) Orlandus Lassus (u.1532-1594) Palestrina (u.1525-1594) RENESSANSS PILLID Klahvpillid- orel, klavikord, klavessiin Keelpillid- lautole, vioola Puhkpillid- plokkflööt, pommer, dulcian, krummhorn Vaskpillid- trompeid, tromboonid, tsink Ansamblipillidena kasutati puupuhkpille. RENESSANSS MUUSIKAS Meloodia lihtne, laulev, rahulik, pole suuri kontraste. Kontrapunkt. Tekib Prantsusmaal - 14..saj. Madalmaades- 15.saj. (Holland, Belgia, Luxenburg, Kirde- Prantsusmaa)
*esinduslikuim zanr=motett *ilmalik polüf laul *ars nova- uus kunst, Philippe de Vitry, väljapaistvaim helilooja=Guillaume de Machaut. ITAALIA* madrigal, caccia* Francesvo Landino- kirj ballaatasid(ja ainult ilmalikke teoseid) KÕRGRENESSANSS 15.saj *Madalmaade vokaalpolüfoonia *keskus Burgundia* Habsburgide õukond *uus kõlaideaal:terts ja sekst *tekst, rütm, muusika-tähtsaim on meloodia *kirikumuusika-missa tähtsaim, motett lihtsamaks *Ilmalik polüf laul, kaanon *kuulsaim helilooja-Josquin Desprez, Orlando di Lasso. HILISRENESSANSS 16.saj ITAALIA *ilmalikui laulu tüübid tekkisid:frottola, villanella,balletto, madrigal.* Orlando di Lasso- kirikumuusik *Giovanni Palestrina-vaimulik SAKSAMAA* Martin Lutheri protestantlik reformatsioon 1517 *luteri koraal-emakeelne koguduslaul, saatis orel INGLISMAA *Henry 8. õukond * John Taverner, Thomas Tallis, William Byrd
Renessanss-antiikaja taassünd, inimeste maailmavaates: haritud inimeste seas levis humanistlik mõtteviis, tekkis suur vastuseis kirikule. Määravaks muusikas: hakativäärtustama teose autori isikupära, tekkisid nö heliloojad. Kõlaideaal vanasti olidmuusika rohkem kõlavam ja meloodilisem, praegu on rohkem tehnilist, lärmakamat jaelektroonilist muusikat. Pillirühmad olid samuti teised. Madalmaad määrasidmuusikakultuuri, põhiesindajad- Guillaume Dufay, Josquin Desprez Madalmaade heliloojad kirjutasid vaimulikku ja kiriku muusikat, ilmalik polüfooniline laul- kaanon. Reformatsioon toob muusikasse värssteksti, igas salmis korduv viis. Mitmehäälsed koori seadmed, koorilauljaid toetati oreliga. Lutheri koraal- rahvuskeelne ja kirikulaul lihtne(ja eelnev).gregooriuse koraal-piiblitekst, ühtsustati tekstid ja viisid, kindel taktimõõt puudus, laulavad mehed, ühehäälne, ilma saateta. Ilmalikku laulu esitati:1.kõik hääled lauldes, 2
-Hääled, mis hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid. Missugused zanrid olid sel ajal kirikumuusikas- Missa, reekviem, motett Reformatsioon- usumuudatus Millest sai tõuke seltskonnamuusika areng- nooditrükitehnika leiutamine 15-16.saj andis tõuke Iseloomusta ilmalikke laule- Laulud, mis polnud jumalaga seotud. *kõiki hääli võib laulda *kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillides dubleerides. Madalmaade koolkonna heliloojad- Johannes Ockeghem, Josquin Desprez, Guillaume Dufay. Missugused olid olulised muutused instrumentaalmuusikas- kujunesid uued pillizanrid Sansoon- prantsuskeelne ilmalik laul, tavaliselt 4-häälne, renessansi ajal, võib saata pillidega, motetiga sarnane meloodilised, lüürilised armastuslaulud, kiired, lõbusad Desprez- Renessansi tähtsaim helilooja, tähtsustas teksti Luther- Saksa munk ja usutegelane, tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon.
imitatsioonid ja kaanonivõtted haaravad kõiki hääli ja on kuulates kergesti jälgitavad, kompositsioonis eelistati pala selget liigendust ligilähedaselt võrdseteks osadeks, rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt teksti deklamatsioonist. Häälte kooskõla mängib järjest suuremat rolli ning polüfoonia pole liiga keerukas, mistõttu tekst on selgelt kuulda. Rohkem kui kunagi varem inspireerib tekst muus.list väljendust. Esindajad: Jacob Obrecht, Josquin Desprez, Heinrich Isaac · IV pk tegevusaeg 1520-1560, koolkond hakkas lagunema, hinda läks tugev isikupära, individuaalsus, mitte grupistiili meisterlik järgimine. Tooniandvad heliloojad olid siiski Mad.maadest ja andsid sageli tõuke uute, kohalike koolkondade tekkeks. Nagu tihti kriisiperioodidel, muutus muus. väljenduslaad peenemaks ja maneerlikumaks. Selle ajastu muus.le on iseloomulik mõiste musica reservata, väikesele
Vastuolek polüfoonilise muusika vast jumalateenistusel Keelati motetti laulmine kirikus Trükikunsti leiutamine – nooditrükitehnika Arutleti, mis on ilus kunstis ja muusikas MUUSIKA Žanrid: Motett – (Guillaume Dufay) ladinakeelne polüfooniline laul, mis võis olla nii ilmaliku kui ka vaimuliku sisuga. Põhihääleks oli gregoriuse koraal Kaanon – (Josquin Desprez) mitmehäälne laul, kus kõik hääled esitavad sama teemat nii, et iga hääl alustab enne, kui teine on lõpetanud. Missa – (Jakob Obrecht ) katoliku kiriku jumalateenistuse vorm, ja sellele vastav muusikateos. Madrigal – (Jacopo da Bologna) 14.saj Itaalias tekkinud polüfooniline ilmalik lauluvorm. Ilmalik polüfooniline laul – (Gilles Binchois) laia kasutusalaga stiil, mille hiilgeaeg oli 16.saj
1. Mis on 2-või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest? –madrigal 2. Emakeelne koguduslaul ehk ...? (hakati lisama hilisrenessansi ajastul Saksamaal ladinakeelsele liturgiale) – luteri koraal 3. Mida tähendab ladinakeelne väljend ars nova? – uus kunst 4. Kes oli kõrgrenessansi olulisim helilooja? – Josquin Desprez 5. Mida tähendab itaaliakeelne sõna rinascimento? – taassünd 6. Millele pühendas hilisrenessansi väljapaistvam helilooja Orlando di Lasso suurema osa oma elust? – kirikumuusikale 7. Üks ilmaliku laulu tüüp. – balletto 8. Milline renessansi periood valitses 14. sajandil? – vararenessanss 9. Millise tervikteose autor oli ars nova väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut? – missa 10. Mis tähendus on kontsertmissa erivormil reekviemil? – leinamissa 11
Uued zanrid:Vaimulikus muusikad gregooriuse koraal,organum,liturgiline draama,motett,liturgiline missa. Ilmalikus muusilkas:rüütlilaul,instrumentaalne tantsuvorm estampli. Renesanss 14-16saj. Kultuuri ilmalikustamine.Muusikas tooniandvaks Madalmaad,Prantsusmaal ars nova,Kirkumuusika kõrvale tekkis mitmehäälne laul,noodtrükitehnika leiutamine.Muusikat tellisid ja rahastasid rikka linnakodanikud.kodune musitseerimine Tuntumad heliloojad olid Josquin Desprez-"Ave Maria..virgo serena" Giovanni Palestrin-"Kyrie" Uued zanrid: Ilmalikus muusikas motett,madrigal,villanella,balletto,instrumentaalne tantsumuusika Vaimulikus muusikas tsükliline kontsertmissa reekviem,madrigal,motett Barokk 17-18 saj.I pool Loodi esimesed ooperid ja esimesed oratooriumid.Instrumentaalmuusika populaarsuse kasv,pillide tormiline areng,barokkokestri väljakujunemine Tuntumad heliloojad:Antonio Vivaldi-"Aastaajad"
raamat", ,,Kantsoon". Giovanni Boccaccio (1313-1375) Novelli looja, alustas luulega, kuid läks üle proosale. Tuntuimad teosed: ,,Dekameron" (teemad: usumeeste liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, armastus-petmine, patud-nõrkused, looduse ja inimese austamine, tegelased on erinevatest ühiskonnakihtidest. Teisi kuulsaid renessansiaja suurkujusid: Leonard da Vinci (1451-1519); William Shakerpeare (15641616); Josquin Desprez (u 1440 1521); Michelangelo (14751564); Giovanni Pierluigi da Palestrina (15251594); Mikolaj Kopernik (14731543).
3-4-häälsed motetid. Üksikute missaosade asemel hakati komponeerima terviklikke missatsükkleid. Esimese selletaolise kirjutas helilooja Guillaume de Machant. Ta oli ka esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust muusikast tähtsamaks. Kontsertmissa erivormina tekkia reekviem ehk leinamissa. 1. Uus ideaal kõlaheli – tugines tertsidel ja sekstidel 2. Tekst seotud muusikaga 3. Laulev, tundeline, tundeid väljendav meloodia Josquin Desprez Johannes Ockeghem Orlandus Lassus Guillaume Dufay Orelile mõeldud muusikat. Esimesed instrumentaalmuusika näited on tokaata muusika töötlused või seaded. Ansamblimuusikas olid enam levinud tantsud, mida esitati paari kaupa. Neid mängiti ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. Klahvpillid: orel, klavikord, klavessiin Puupuhkpillid: plokkflööt, pommer, fagott, krummhorn Vaskpuhkpillid: trompet, tromboon, tsink
Olulised muusikazanrid, mida viljeldi Madalmaade koolkonnas 15-16 sajand: 1) Missa 2) Motett 3) Kaanon Catus firumus, ladina keelest tõlgituna püsiv viis. See on peameloodia. Kindel viis mis läbib laulu. Polüfoonia on mitmehäälne muusika, kus kõik hääled on enam-vähem võrdse tähtsusega. Kaanon. A capella renessansiajastul- saatega vokaalmuusika a capella tänapäeval - saateta koorilaul III põlvkond. Jacob Obrecht ja Josquin Desprez. Häälte kooskõla mängib üha suuremat rolli. Tekst selgelt kuuldav. Zanriteks motett, missa ja ilmalik laul. V põlvkond. Philipp de Monte ja Orlandius Lassus. Muusikas ekspressiivsus, damafirm. Zanriteks motett, missa, madrigal ja saussoon. Orlandus Lassus tegi 70 missat, passioone ja motette. Giovanni Pierluigi da Palestrina tegi 100 missat ja 400 madrigali. Martin Lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises: a) uued usuliikumised
Hääled ei ole enam mitte järjestikku, vaid ühekorraga. Hääled hakkavad üksteist jäljendama sünnib imitatsiooniline polüfoonia. · Muusika on enam seotud tekstiga. Tekstist hakkab lähtuma vokaalmuusika väljendus. Muusika lähtub ka teksti rütmist ning rütmipilt hakkab lihtsustuma. Tekst hakkab määrama ka muusikalist vormi. · Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. Josquin Desprez - muusikalise kõrgrenessansi ajastu (15.saj. lõpp ja 16.saj. I veerand) suurkuju, kes tegutses peamiselt Itaalias. See kõrgaeg langeb täpselt kokku itaalia maalikunsti õitseajaga, Raffaeli ja Leonardo da Vinci ajastuga.
(keskaja rüütlilaul oli ühehäälne.) Renessanssi stiili muusika: 1) Kujunes uus kõlaideaal-muusikaline kooskõla lähtub tertsi- ja sekstiintervallidest: Hääled hakkavad üksteist jäljendama. Sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia. 2) Muusika on rohkem seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist, rütmipilt ühtlustub. 3) meloodia on laulev ja lihtne. Muusikaline kõrgrenessanss jääb 15.sajandi lõppu ja 16.sajandi algusesse. Selle ajastu suurkuju on Josquin Desprez, kes tegutses Itaalias. Ka Itaalia maalikunstis oli õitseaeg: Raffaei ja Leonardo da Vinci ajastu. Renessansi tunnused: 1) Kodanluse ja rahvuse areng. Linnade kultuur. Õukondade kultuur. 2) Rahvuste kunst erineb üksteisest. 3) Humanistlik kultuur. Filosoofia on teaduste teadus. 4) Sündis optimistlik inimene. [Reness. on nagu varemete vahel puhkenud lill. Sõjad, süngus]. 5) Kiriku mõjuvõim kahaneb. Eeskujuks saab humanism. Tekib huvi inimeste tunnete vastu
missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot, Pierluigi da Palestrinat ja Claudio Monteverdit. Olulised olid ka madalmaade koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez ning veneetsia koolkonna esindajad Adrian Willaert ning Andrea ja Giovanni Gabrieli. Renessanssi ajastu muusikakeskuseks sai Itaalias, Veneetsias Püha Markuse kirik. Selles kirikus oli 2 suurt orelit, koor ja orkester. Pidulikel jumalateenistustel kõlas nii vokaal- kui instrumentaalmuusika. Tantsumuusikas olid populaarsemateks tantsudeks aeglane ning väga pidulik pavaan 2/4 ja 4/4 taktimõõdus, kiire hüppetants galliard 3/4 taktimõõdus ning lõbus seltskonnatants braanl 4/4
Renessanss jaguneb kolmeks perioodiks vara-, kõrg- ja hilisrenessanss. Vararenessanss 14sajand prantsusmaal tekkis uus muusikastiil ars nova (ladina keelest, uus kunst ) ars nova väljapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut, kes on esimese tervikteosena loodud missa autor. Kõrgrenessanss 15sajand-madalmaade polüfoonia arendatuima võttena tekkis kaanon- kõik hääled laulavad sama viisi , aga tulevad sisse erinevatel aegadel, võrdsete intervallide järel. Oluliseim helilooja on Josquin Desprez. Tänunooditrüki leiutamisele on temalt säilinud 20 missat. Muusikas hakati totlema inimlike tunnete väljendamist. (kurbus värgid) Hilisrenessanss- väljapaistvam helilooja Orlandi Li Lasso, madalmaade koolkonna esinada. Ta ühendas oma loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksamuusikast. Suurema osa oma elust pühendas ta kirikumuusika ja tal on juba üle 70 missa ja üle 450 ilmaliku laulu. Lasso muusika väljenduslaad on jõuline dünaamiline ja värviderohke
Motettmitm.erinevas keeles ja mitmehäälne.13.saj kujunes olulisemaks,alum.hääl oli laenatud gregoriuse laulust. Fiider,Rebekkkeskaegsed pillid. Rataslüüraalgnimetus organistrum,teatud tüüpi mehaaniline viiul,suudab korraga mängida paari või rohkemat nooti,samal ajal burdoonbassi.ehitati kirikus ja kloostris kasutamiseks. Ars Novamuusikastiil 14.saj prantsusmaal.algusepanijaks oli Philippe de Vitry. Madalmaade koolkondheloloojad:Guillaume Dufay,Johannes Ocheghem,Josquin Desprez,Orlandus Lassus.populaarseks kujunes ilmalik polüfooniline laul.Ideaaliks sai kõigi häälte sarnasus ja kooskõla. Spinett e.Virginaal;Tsembalo16.saj klavessiini tüüp. Viola da gombapoogenpill(mängiti põlvedel v põlvedevahel). Viola da bracciopoogp.(pill toetus õlavarrele). Puupuhkpillid:Pomberoboe eelkäia, Dulcianfagoti eelkäija. BAROKK:Polüfooniamitmehäälsus,koosneb võrdse tähtsus.häältest(nt kaanon). Monoodia1häälne meloodia,tavaliselt käib kaasas harmooniasaade
kompositsioonis eelistati pala selget liigendust ligilähedaselt võrdseteks osadeks, rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt teksti deklamatsioonist. Häälte kooskõla mängib järjest suuremat rolli ning polüfoonia pole liiga keerukas, mistõttu tekst on selgelt kuulda. Rohkem kui kunagi varem inspireerib tekst muus.list väljendust. Esindajad: Jacob Obrecht, Josquin Desprez, Heinrich Isaac · IV pk tegevusaeg 1520-1560, koolkond hakkas lagunema, hinda läks tugev isikupära, individuaalsus, mitte grupistiili meisterlik järgimine. Tooniandvad heliloojad olid siiski Mad.maadest ja andsid sageli tõuke uute, kohalike koolkondade tekkeks. Nagu tihti kriisiperioodidel, muutus muus. väljenduslaad peenemaks ja maneerlikumaks. Selle ajastu muus.le on iseloomulik mõiste musica reservata, väikesele suletud kuulajateringile
· Guillaume Dufay (u 1440-1474) - uue stiili alusepanija. Muusikas ühendas prantsuse rütmika, inglise kooskõla ja itaalia laulva meloodia. · 15. saj II poolele on iseloomulik äärmiselt viimistletud polüfooniatehnika - kaanon, kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest · Johannes Ockeghem (u 1420-1497) - 15. saj II poole tähtsaim helilooja · Josquin Desprez (u 1440-1521) - kõrgrenessansi suurim helilooja. Muusika on harmooniliselt tasakaalus, selge vormiga, emotsionaalne. · Orlandus Lassus (1532-1594) - Madalmaade koolkonna viimane suur meister. Muusika: ekspressiivne, jõuline, dünaamikakontrastid, helistike ootamatud vastandused. · Giovanni Pierluigi da Palestrina (u 1525-1594) - Rooma koolkonna tähtsaim esindaja. Muusikale on iseloomulik rahulik meloodia, astmeline liikumine, kolmkõlad.
-16. sajandi vahetusel) ja koolihariduse laienemisele, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Heaks tooniks peeti 3-4 pilli mängimist ja noodist laulmise oskust. Musitseerimine muutus haritumate linnaelanike kodudes enesestmõistetavaks. Seltskonnamuusikas tõusis konkurentsitult esiplaanile ilmalik vokaalpolüfoonia, mille populaarsed alaliigid olid Renessansiajastu tuntumaid muusikameistreid nimetatakse kokkuvõtvalt "madalmaade koolkonnaks".Tuntumad heliloojad olid; Josquin Desprez (u.1440-1521), kelle stiili peetakse renessansi-ideaalile kõige lähedasemaks, oli pärit Põhja- Prantsusmaalt, kuid tegutses peamiselt Itaalias. Ka Orlandus Lassus (1532-1594) oli sündinud madalmaades. Lassuse loomingust on üldtuntud lustlikud, nooruses loodud ilmalikud laulukesed "Kaja", "Matona" jt. Suurema osa oma elust pühendas ta kirikumuusikale, luues muuhulgas 70 missat ja 500 motetti. Tänu renessansi ajastu uutele muusika suundadele muutus muusika olek vabamaks
Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise aga tihti ka religioosse alltekstiga. Erineb teistest ilmalikest lauludest oma kunstilise lihvituse ja õpetatud väljenduslaadi poolest. Mille poolest erineb inglise madrigal itaalia omast? Inglise madrigal on rahvalikum kui selle Itaalia eeskuju ja tekstid ei vasta üldiselt nii kõrgetele nõuetele. Nimeta renessansiajastu heliloojaid (min. 3-4)! -Johannes Ockeghem -Orlandus Lassus -Guillaume Durfay -Josquin Desprez Nimeta vanamuusikaansambleid Eestis! -Vox Clamantis -Hortus Musicus -Linnamuusikud -Heinavanker -Püha Miikaeli Poistekoor
Francesco Landino Trecento suurkuju, pime muusik, pole ühtegi vaimulikku teost(s.h. motetti) kirjutanud. Jacopo da Bologna varase trecento tähtsam helilooja Guillaume Dufay(1400-1474) 1. Madalmaade stiili põlvkond; heakõlalise kompositsiooni peamine rajaja; zanrid: missad, motett, hümnid, laulud, vaimlik/ilmalik muusika Johannes Ockeghem(1410-1497) 2. põlvkond; muusika vabas tehnikas, oli ka laulja ja õpetaja; zanrid: missa, reekviem, motett, ilmalik laul Josquin Desprez(1450-1521) 3. põlvkond; ,,muusikute vürst"; selge vorm, isikupärane, emotsionaalne, tähtis on tekst; zanrid: missa, motett, ilmalik laul, (leina)ood Adrian Willart 4. põlvkond; paneb aluse Veneetsia muusikakoolkonnale, pani aluse mitme kooli tehnikale; muusika maneerlik, peen, keeruline(musica reservata); zanrid: motett, madrigal, ricercar(pillidele) Orlando de Lasso/ Orlandus Lassus(1532-1594) 5. põlvkond; üks isikupärasemaid
sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Renessansi suurkujusid 4 Giovanni Boccaccio (13131375) Alessandro Botticelli (14441510) Dante Alighieri (12651321) Leonardo da Vinci (14521519) Filippo Brunelleschi (13771446) Michelangelo Buonarroti (14751564) Raffael (Raffaello Santi; 14831520) Niccolò Machiavelli (14691527) William Shakespeare (15641616) Josquin Desprez (u 14401521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 15261594) Mikolaj Kopernik (1473-1543) Andreas Vesalius (1514-1564) Renessanss kirjanduses 5 Renessanssi ajal muutus sõna, nii kirjutatuks kui ka trükituks ja raamatulikuks. Tekisid rahvus kirjandused, kujunesid rahvus keeled. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias 14-15 sajandil, keskuseks Firenze linn.
Tegurid, mis seda kohta surmani. olid Itaaliasse toonud mõjutasid · "Muusikute vürsti", nagu teda esmajoones kaks franko- helilooja kutsuti, tõstis Saksa keiser flaami koolkonna kujunemist aadliseisusesse ja Rooma heliloojat, Guillaume paavst tegi temast Dufay ja Josquin des Prez KULDKANNUSE RÜÜTLI · 15441551 töötas ta (heliloojatest on sama au organistina St. Agapito osaks saanud veel vaid kirikus, pärast mida sai Mozartile). temast Rooma Peetri kiriku koori kapellmeister ning
ilmusid instrumentaalzanrid. Trecento mitmehäälsus. Uued zanrid: tantsusüit, Zanrid: sansoon, frottola, Uued zanrid: klassikaline kontsert, concerto grosso, villanella, salletto, sonaat, klassikaline prelüüd ja fuuga, ooper, madrigal. sümfoonia, klassikaline oratoorium, passioon, kontsert, klassikaline kantaat Josquin Desprez keelpillikvartett, trio, Orlandus Lassus kvintett Johann Sebastian Bach John Taverner Georg Friedrich Händel Franz Joseph Haydn Henry Purcell Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven 3
missa“(missa surnute mälestuseks) : https://www.youtube.com/watch?v=kcRku6UL9YQ III põlvkond(1490-1520) 15. ja 16. sajandi vahetusel arenesid renessanslikud jooned muusikas täiuseni imitatsioonid ja kaanonivõtted kompositsioon oli tasakaalukas rütm lihtsustus ja lähtus teksti deklamatsioonist hääle kooskõla-harmoonia-hakkas mängima järjest suuremat rolli nooditrüki leiutamine Jacob Obrecht(u 1450-1505), Josquin Desprez(u 1440-1521), Loyset Compère(u 1450-1518), Pierre de la Rue(u 1460-1518), Jean Mounton(u 1459-1522). III põlvkond(1490- 1520) 15. ja 16. sajandi vahetusel algasid Itaalia sõjad, Prantsusmaa ja Habsburgide võimuvõitlus Euroopas, mis tõid prantsuse ja flaami muusikud Itaaliasse. Sel perioodil, mis langeb kokku kõrgrenessansiga itaalia kujutavas kunstis, arenesid renessanslikud jooned ka muusikas täiuseni.
RENESSANSS Ars Nova (14. sajand) Philippe de Vitry - Motett 'Imprudenter Circumivi" (Mõistmatult petma) Guillaume de Machaut - 'Messe de Notre Dame' (Jumalaema missa), I osa 'Kyrie' Madalmaade koolkond (15.-16. sajand) Guillaume Dufay - Chanson 'Se la face ai pale' (Kui mu nägu on kahvatu) Ilmalik laul 16. sajandil Itaalia ilmalik laul ja instrumentaalmuusika Josquin Desprez - Frottola 'El Grillo' (Ritsikas) Orlando di Lasso - Madrigal 'Matona mia cara' (Minu armas daam) Renessanssiaegne tantsumuusika Itaaliast - 'Saltarella' Hilisrenessansi kirikumuusika Reformatsioon Martin Luther - Koraal 'Ein Feste Burg ist unser Gott' (Üks kindel linn ja varjupaik), ingliskeelne versioon 'A Mighty Fortress is our God' Rooma koolkond
RENESSANSS XVI sajandi II pool – XVI sajand Muusika Keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale asub professionaalne ilmalik muusika. Juhtivad muusikamaad on Madalmaad, Põhja- Prantsusmaa, Itaalia. Uued muusikažanrid Missa Reekviem Madrigal Heliloojad Guillaume Dufay (1400- 1474) Johannes Ockeghem (1420- 1495) Josquin des Prez (1440- 1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525- 1594) Orlando di Lasso (1532- 1594) Kunstnikud Sandro Botticelli (1445- 1510) Leonardo da Vinci (1452- 1519) Michelangelo (1475- 1564) Raffael (1475- 1564) Raffael. Sixtuse Madonna Albrecht Dürer (1471- 1528) Kirjanikud Giovanni Boccaccio (1313- 1375) Miguel de Cervantes (1547- 1616) William Shakespeare (1564- 1616) Eesti 1558- 1583. a
vastu- kultuuri funktsionaalne osa, pommer, trompet, tsink, caccia, sansoon, Francesco Landino ilmalikustamine. esitasid kirikukapellid. krummhorn. fottola, villanella, Josquin Desprez Muusikas tooniandvaks Ilmalik muusika oli Vokaalmuusika balletto(ilmalik Orlando di Lasso Madalmaad; mõeldud populaarsusest tulenevalt vokaalpolüfoonia), Giovanni Palestrina
kellelegi ja loomingud olid rohkem filosoofilised ning tähelepanu oli pööratud inimesele ja tema tunnetele. Kujunes välja novell. Tähtsamad kirjanikud olid Dante Alighieri, Francesco Petrarca, Giovanni Boccaccio ja William Shakespeare. Renessansi muusikat kutsustakse teise nimega Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Selle ajastu alguseks peetakse 1420. aastaid, kui Madalmaade koolkond välja kujunes ja lõpuks 1520.-30. aastaid, kui Josquin Desprez suri ja Madalmaade koolkonna esimene langus algas. Renessansi muusika oli enamasti mitmehäälne, ühehäälsus oli populaarne ainult linnakäsitööliste hulgas. Vokaalmuusikas püüti helides väljendada sõnade tähendust. Omane oli meelepärane, sõna ja värsi rütmile alluv lihtne, laulev meloodika ja poeesiast lähtuv, selgelt liigendatud kergestihaaratav vorm. Muusikas kujunes välja uus kõlaideaal, meloodiline variatsioon ja simulataanne komponeerimismeetod, kus kõik teose
kes oma eluajal polnud sugugi imetletud ning kelle kuulsus järgnevate sajanditega aina kasvas. Ta stiil kujunes heliloomingu akadeemiliseks eeskjuks juba tema eluajal. Peaaegu kogu ta looming on vaimulik. Teda tuntakse eelkõige ta missatsüklite põhjal. Madalmaade muusikastiili alusepanija - Guillaume Dufay 15. sajandi II poole tähtsaim Madalmaade helilooja - Johannes Ockeghem Kõrgrenessansi väljapaistvaim helilooja - Josquin Desprez Martin Luther - luteri koraal. Algatas 16. sajandil reformatsiooni, mille käigus tõi kiriku rahvale lähedamale. Luteri koraal on kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luteri koraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemisst viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. 36 koraali on Martin Luther loonud ise.
15.sajandil ühendas seda piirkonda majanduslikult väga arenenud Burgundia hertsogiriik. Jõukate linnadega Burgundia meelitas kokku kunstnikke ja Saja-aastasest sõjast närgestatud Prantsusmaalt ja Inglismaalt kui ka Itaaliast. Nii kujuneski Madalmaadel 15. sajandi esimesel poolel uus muusikastiil, mis ühendas eri maade traditsioone. Madalmaade koolkonna tuntumad heliloojad olid Guillaume Dufay (u 1400-1474); Johannes Ockeghem (u 1410- 1497); Josquin Desprez (u 1450-1521); Orlandus Lassus (1532-1594) 15.-16. sajandil kujunesid välja uued muusikazanrid. Kõige esinduslikumaks zanriks sai missa ordinaariumiosade tsükkel. Missa on armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (harilikult 5- või 6-osaline) heliteos. Kujunes välja ka missa erivorm leinamissa ehk reekviem. Reekviem on leinajumalateenistus või selle tarbeks kirjutatud muusika; mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks
kirikumuusika tähtis jälle, ilmalik polüfooniline laul jätkuvalt populaarne. tekkis kaanon, võeti kasutusele Bass(4 häält), tekkis a capella John Dunstable – olulisim helilooja, korrastas kooskõla, dissoneerivaid kõlasid ei olnd palju enam. Guillaume Dufay- madalmaade uue stiili aluse panijaks Põhilised žanrid: missad, ilmalik polüf. laul, motettid Johannes Ockeghem – 15 saj. II poole tähtsaim helilooja madalmaades. *kaanon hakkas domineerima, väljapaistev õpetaja. Josquin Desprez- helilooja *tekst muutub arusaamatuks polüfoonia keerukuse tõttu *uudsed motettid Orlando Lassus – euroopa imetletuim muusik *Kasutas palju dissoneerivaid intervalle *taheti kirikust välja visata Hilisrenessanss/ reformatsioon Gregoriuse laulu asemel tekkis Luteri koraal – terve kogudus hakkas laulma Pierluigi da Palestrina – Rooma koolkonna tähtsaim esindaja *tõestas Trento kirikunõukogule, et polüfoonia sobib kirikusse
suunda, vähipeegelkaanon mõlemal eelnevalt nimetatud moel korraga.) 9. Guillaume Dufay (1400-1474) võib pidada uusaegse heakülalise kompositsioonilaadi peamiseks rajajaks. Ta suutis oma muusikas ühendada prantsuse keeruka rütmitehnika ja inglise kooskõlad itaalialikult laulva pehmejoonelise meloodiaga. Johannes Ockeghem (1404- 1497) 15. Saj. Teise poole tähtsaim Madalmaade helilooja. Samuti oli ka heloloojate õpetaja. Josquin Desprez (1450-1521) - Teda nimetati muusika vürstiks, kes avas paljude inimeste kõrvad muusikale. Tema loomingule on iseloomulik tasakaalustatud ja selge vorm. Ta pidas vokaalmuusikas väga oluliseks sõnalist teksti ja püüdis muusikas anda edasi selle tundesisu. Orlandus Lassus (1532 1594) Impulsiivne, jõuline ja värvirohke väljenduslaad. Kasutas muusikas hästi julgeid võtteid. 10
koosneb võrdse tähtsusega häältest. aanon on mitmehäälne helitöö, kus osa Seleta mõistet ,,kaanon". K hääli tuletatakse kindla reegli järgi ühest (harvemini mitmest) kirjapandud häälest. Nimeta Madalmaade koolkonna olulisemaid heliloojaid. Guillaume Dufay Madalmaade muusikastiili alusepanija. uusaegse heakõlalise kompositsioonilaadi looja. Johannes Ockeghem helilooja, laulja ja heliloojate õpetaja. Josquin Desprez kõrgrenessansi väljapaistvaim helilooja. teerajajaks 16. sajandi väljendusrikkale muusikale. Orlandus Lassus Tal on üle 2000 teose. omaaegse Euroopa imetletuim muusik. Kuidas on reformatsiooniga seotud Martin Luther? Millised olid tema taotlused? Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai reformatsioon ning, kes on oluliselt mõjutanud teiste traditsioonide õpetusi. Martin Lutheri eesmärgiks oli
annaabi.ee 
