Karusloomakasvatus
tulemusena kujunenud hinnaliseks väärisnahaks. Sinirebase nahka kasutatakse ääristusena
kapuutsidel ja talvejopedel, samuti valmistatakse neist mütse, kraesid jms. Viimasel ajal on
sinirebase aretuse eesmärgiks olnud võimalikult suure karusnaha saamine. Tänapäeva
reguleeritud söötmise ja suunatud aretuse tulemusena saadi Soomes rebasenaha pikkuseks
kuni 1,4 meetrit. Selline nahk on suur, tihe ja raske, seda saab edukalt kasutada ääristusena
jopedel ja kapuutsidel. Kasukate valmistamiseks sobib paremini norra-tüüblilise sinirebase
nahk: see on tunduvalt siidjam ning kergem.
Sinirebase kasvatamisega tehti Eestis algust 1930-ndatel aastatel. Karusloom toodi sisse
Soomest ja ta kohanes siin hästi, hakates kiiresti andma nii häid järglasi kui head karusnahka.
Sinirebase tootmistsükkel on hõberebasest lühem: tema paaritus algab veebruari lõpust ja
nahastamist saab alustada valikuliselt juba novembri teisest poolest. Sinirebane on
annaabi.ee 
