MASINAELEMENDID 4. Ainesliited 4.1 4.2 4.3 Keevisliited Jootliited Liimliited Priit Põdra 4. Ainesliited 1 Liit d ja Liited j nende d otstarve t t · Vajadus j on tingitud g süsteemi kinemaatika nõuetest LIIKUVAD liited
2. Lepola, P. Makkonen M. (2005) Hitsaustekniikat ja teräsrakenteet. Werner Söderström Osakeyhtiö. Helsinki, 429lk. 3. Haines, J. Storer, J. (1994) The Haines Welding Manual. Haynes North America inc.USA, 215 lk. 4. Eesti Standard (2007) EVS-EN ISO 5817:2007. Keevitus. Terase, nikli, titaani ja nende sulamite sulakeevitusliited. Keevitustasemed keevitusdefektide järgi. Eesti Standardikeskus 2011, 29lk. 5. Eesti Standard (2000) EVS-EN 22553:2000 Keevisliited ja jootliited. Tähistamine joonistel. Eesti Standardikeskus 2000, 54lk.
keevituse jääkpinged, lühidalt keevituspinged. Eristatakse piki- ja ristpingeid. Plastsetes materjalides sisepinged ületavad voolavuspiiri ning tekitavad plastseid deformatsioone, mida nimetatakse keevitusdeformatsioonideks. Viimaste all mõeldakse nii mõõtmete muutusi piki- ja põikkahanemist kui ka kuju muutusi detailide väändumine, läbipaindumine, väljakummimine ja nurkdeformatsioon. 17. Jootmine, olemus ja iseärasused. Jootmisel kasutatavad materjalid. Jootliited ja jootmistehnoloogia. Jootmine on materjalide ühendamise protsess, kus kasutatakse tahkes olekus joodiseid, mis sulatamise juures märgavad joodetavaid pindu, imbuvad liitepragudesse ja kristalliseerudes moodustavad püsiva liite. Üheaegselt mõjuvate füüsikalis-keemiliste protsesside poolest on jootmine üks keerukaimatest toimingutest. Samaaegselt peavad sobilikult suhestuma sulavus, pinna märgamine, kapillaarne voolavus, aurustumine, kristalliseerumine jne.
annaabi.ee 
