Eesti kergejõustiku ajalugu
aastal Tokyos ta tuli naiste 800 meetri jooksus
kuuendaks, neli aastat hiljem Mexicos jäi tema laeks poolfinaal. Lisaks edukale
esinemisele olümpial võitis ta esikohad ka 1965. aasta universiaadil ja 1967. aasta
Euroopa karikavõistlustel ning tuli kolmekordseks NSV Liidu meistriks. Ta on ainus
Eesti naiskergejõustiklane, kes on jõudnud NSV Liidu rekordini 2.03,6 800 meetri
jooksus 1967. Aasta varem kuulus ta Londonis maailmarekordi püstitanud NSV Liidu
naiskonda 3 x 800 m joosksus. Tollastest tegijatest ei saa nimetamata jätta ka
keskmaajooksjat Vladimir Freid.
Andeka keskmaajooksjana kerkis esile türilane Enrik Lang. Ta oli noore poisina põdura
tervisega ja et olukorda parandada, lasi ta sageli läbi akna kodunt jalga ja käis salaja
jooksmas. Visa hing tõi ta lõpuks ka päris spordi juurde ja juba 1951. aastal tuli ta toime
uute üleliiduliste noorte rekordite püstitamisega 1000 ja 1500 meetri jooksus. Eesti