Suuruse järgi eristatakse <1> 6..7 suurt laamat - pindala > 100 000 000 km2 <2> 8 keskmist - pindala > 1 000 000 km2 <3> u. 20 väikest - pindala < 1 000 000 km2 Laamade maakoore tüüp 1. Ainult ookeaniline - Vaikse Ookeani laam 2. Ookeaniline ja mandriline - Aafrika laam VULKANISM - niisuguste protsside kompleks, mis seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores MAGMA - vedel kivimite sulamass Olenevalt magama ja maakoore iseloomust võib liigitada vulkaane<1> lõhepurske e. joonvulkaanid Islandil, Hawaii saartel<2> keskpurske e. lõõrvulkaanid kilpvulkaanid - laava on aluseline (vedel) ja tekivad lamedad kuhikud Hawaii - Manua Loa, Manua Keakuhikvulkaanid - laava on happeline (paks) ja tekivad suured koonusjad mäed Etna, Vesuuv, Cotopaxi (kõrgeim vulkaan), Fujijama Hetkel maailmas 1400 tegevvulkaani, neist 600 aktiivset Kasulikkus Kahjulikkus: hävitab- maavärinad, mõjutab
Pikkus üle 70 000 km KUUMPUNKT vahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamisekolle.kuumpunkt ei allu laamade liikumisele. VULKANISM Vulkaanide liigitus magma ja maakoore tüübi järgi: 1)KILPVULKAANID magma aluseline ja vedel. Tekivad suure pindalaga madalad vulkaanikuhikud.Iseloomulik ookeani põhjale. Islandil Uus-Meremaal 2) KIHTVULKAANID- magma happeline ja paks. Tekivad kõrged koonuse kujulised vulkaanikuhikud. 3) LÕHEPURSKE e joonvulkaanid VULKANISM niisuguste protsesside kompleks, mis on seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores. MAGMA vedel kivimite sulamass FUMAROOL suistauk, kuuma gaasi auk Suurimad vulkaanipursked Tambora (1815), krakatau (1883) Hetkel maailmas 1400 tegevvulkaani, neist 600 aktiivset Suurim geiser Yellowstone`i rahvuspargis USA-s